2-24-6759/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-6759

Kohtuasi

CarMasters OÜ hagi kohtutäitur Risto Sepa vastu

alusetult saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. veebruari 2025 otsus

Tsiviilasja hind

1165,55 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

CarMasters OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: CarMasters OÜ (registrikood 11242611),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

Kostja: kohtutäitur Risto Sepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda CarMasters OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud CarMasters OÜ

kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-6759

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. CarMasters OÜ (hageja) esitas 29.04.2024 Harju Maakohtule Mittetulundusühingu Baltic

Ports Organization ja kohtutäitur Risto Sepa (kostja) vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks.

2. Kohus lõpetas 24.07.2024 määrusega menetluse Mittetulundusühingu Baltic Ports

Organization vastu seoses kompromissi sõlmimisega.

3. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 961,48 eurot, intressi ja viivise hagi esitamise

seisuga 83,88 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Harju Maakohus jättis 25.02.2025 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 658,75 eurot. Kohus luges

hageja tasutud tagatise arvelt kostja menetluskulud tasutuks. Määruse põhjendustes leidis

kohus kokkuvõtlikult, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 alusel

menetlusse võtmata.

8. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles palus kostjalt välja mõista 961,48 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise ja intressi 83,88 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa

arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS §

405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s

1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

9. Maakohus märkis oma otsuses, et ei anna luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on

märgitud küll edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega

TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s

2¹ sätestatud alustel (RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja

apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse

tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust

2-24-6759

või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Seega ei kerki küsimust ka taoliste rikkumiste

mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna alust järeldada

vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumist pikemalt põhjendama (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

11. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

hageja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

kostjale seisukoha esitamiseks, ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

13. Hagejal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)