2-23-126544/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-126544

Kohtuasi

TF Bank AB (publ.) hagiavaldus H.R-i vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. septembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TF Bank AB (publ.) 7. oktoobri 2024 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

528,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: TF Bank AB (publ.) (Rootsi Kuningriigi

registrikood 556158-1041, Eesti filiaali registrikood

14304235), lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja: H.R (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2024 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata TF Bank AB (publ.) nõude H.R-i vastu põhivõla 470,49 euro ja sellelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks,

samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

eelnimetatud osas rahuldada ja mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) kasuks välja

470,49 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 126,89

eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16.

aprillist 2025 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad

78% ulatuses H.R-i kanda ja 22% ulatuses TF Bank AB (publ.) kanda. Muus osas

jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

2. Harju Maakohtu 23. septembri 2024 otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

2.1. Rahuldada TF Bank AB (publ.) hagi osaliselt.

2.2. Mõista H.R-ilt TF Bank AB (publ.) kasuks välja 470,49 eurot, sellelt 15. aprilli

2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 126,89 eurot ja viivis

2-23-126544

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 16. aprillist

2025 kuni kohustuse täitmiseni.

2.3. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) nõue mõista H.R-ilt välja põhivõlg 9,71

euro ulatuses, intress 67,38 eurot, sissenõudmiskulu 44,70 eurot ja põhivõlalt

arvestatud viivis määras 0,0671% päevas kuni põhinõude täitmiseni.

2.4. Jätta maakohtus kantud menetluskulud 78% ulatuses H.R-i kanda ja 22%

ulatuses TF Bank AB (publ.) kanda.

3. Rahuldada TF Bank AB (publ.) apellatsioonkaebus.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud H.R-i kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TF Bank AB (publ) (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 28.06.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.R-i (kostja) vastu 672,98 euro saamiseks. Kuna

makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hageja esitas 06.10.2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 480,20 eurot, intressi 67,38 eurot, sissenõudmiskulu 44,70 eurot, hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 91,83 eurot ja viivise 0,0671% päevas põhivõlalt alates

hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.07.2022 järelmaksulepingu nr

11863687, mille alusel sai kostja kauba ostu eest tasumiseks laenu 482,98 eurot. Lepingu

krediidi kulukuse määr oli 45,51%, intressimäär 38,10% aastas (0,106% päevas) ja

viivitusintress 24,15% aastas (0,0671% päevas). Kostja kohustus laenu tagastama alates

10.08.2022 60 kuu jooksul 18,11 euro suuruste osamaksetega (v.a esimene osamakse, mis oli

12,49 eurot).

4. Kostja oli lepingut sõlmides krediidivõimeline. Tema sissetulek oli 1300 eurot kuus ja

finantskohustused 420 eurot kuus. Kehtivaid maksehäireid ei olnud. Hageja kogus andmeid

2-23-126544

kostjalt endalt ja viis läbi täiendava kontrolli. Kostja võetud laen ja sellest tekkinud igakuine

kohustus oli väga väike, mistõttu ei olnud väga põhjalik krediidivõime hindamine vajalik.

5. Kostja tegi lepingu täitmiseks ainult esimese tagasimakse 08.08.2022 12,49 eurot, s.o

põhiosa 2,78 eurot ja intress 9,71 eurot. Alates 11.09.2022 on kostja tagasimaksetega

viivituses. Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi ja 09.12.2022 lepingu ülesütlemise

hoiatuse. Kuna kostja võlga ei tasunud, ütles hageja lepingu 24.12.2022 üles. Lepingust

tulenev kohustus muutus sellega tervikuna sissenõutavaks ja kostja peab raha hagejale

tagastama.

6. Lisaks põhivõlale võlgneb kostja hagejale ajavahemiku 10.09.2022 kuni 24.12.2022 eest

intressi 67,38 eurot. Viivist arvestab hageja alates 26.12.2022. Sissenõudmiskulu 44,70 eurot

tuleneb lepingu üldtingimustest, mille kohaselt on esimese kahe meeldetuletuskirja hind 4,85

eurot ja järgnevate hind 5 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal neli meeldetuletuskirja

ja pärast lepingu lõppemist viis meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot. Samas ulatuses

sissenõudmiskulu võimaldab hagejal nõuda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132.

Kostja vastuväited

7. Kostjale toimetati hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte 01.04.2024.

Kostja hagile ei vastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis

menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.

9. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 22.07.2022 tarbijakrediidi tunnustele

vastava järelmaksu lepingu nr 11863687, mille alusel sai kostja nutitelefoni Honor 50 eest

tasumiseks laenu 482,98 eurot. Laenulepingu krediidi kulukuse määr 45,51% aastas vastab

seaduses sätestatud nõuetele. Hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kui jättis välja selgitamata, milline on kostja regulaarsete

finantskohustuste kestus ja kohustuste koosseis. Hageja ei hinnanud kostja finantskohustuste

mõju tema krediidivõimele. Hageja ei küsinud kostjalt tema arvelduskonto väljavõtet, mis on

oluline teabeallikas hindamaks tarbija esitatud andmete õigsust. Krediidiandjal on kohustus

kontrollida tarbija esitatud andmeid ja ta ei saa seejuures tugineda enda kehtestatud

krediidireeglitele. See, et Krediidiinfo maksehäireraporti kohaselt oli kostjal kuus lõpetatud

maksehäiret, oleks pidanud viitama, et vaja on läbi viia täiendav maksejõulisuse kontroll.

Hageja ei järginud andmete kogumisel ja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohast

hoolsust. Kostja ei ole hagejale teadaolevalt valeandmeid esitanud.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hagejal on VÕS § 4034 lg 7 kolmandast

lausest tulenevalt kohustus tagasimaksed uuesti määrata, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks teha. Hageja selgitas 11.03.2024, et kostja

põhivõlg on 470,49 eurot, kuna ta tegi lepingu alusel ühe tagasimakse 12,49 eurot, mis tuleb

lugeda põhiosa katteks. Hageja ümberarvestus ei vasta nõuetele. Hageja ei saa uute

tagasimaksete osas lähtuda esialgses maksegraafikus märgitud põhiosa maksete suurusest.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama selliselt, et põhinõue tagastatakse

osamaksetena algselt kokkulepitud krediidi tagastamise tähtaja jooksul. Hageja ei ole hagis

2-23-126544

märgitud asjaoludel ega menetluse jooksul tagasimakseid uuesti määranud ja kostjale

teatavaks teinud ning hagiavaldus ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. Kuna hageja ei määranud tagasimakseid uuesti, ei ole tagasimaksete suurus teada ja ei

ole võimalik kontrollida, kas hageja ülesütlemisavaldus kehtib (VÕS § 416 lg 1). Kuna hageja

ei lähtunud lepingu ülesütlemisel uuesti määratud tagasimaksetest, on tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise materiaalsed eeldused täitmata ning ülesütlemisavaldus ei toonud kaasa

võlasuhte lõppemist. Hagiavaldus ei ole seega esitatud asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

12. Lepingu ülesütlemise eeldused on igal juhul täitmata. Kostja tasutud 12,49 eurot katab

tervikuna 10.08.2022, 10.09.2022, 10.10.2022 ja 10.11.2022 tagasimaksed ning osaliselt

10.12.2022 põhiosa graafikujärgse tagasimakse. Seega ei olnud kostja viivituses. Leping

kehtib.

13. Hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik kindlaks teha, milline on sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksete summa, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada põhinõude ja seaduses

sätestatud määras viivise ning edasiulatuva viivise nõude rahuldamata jätmise osas, samuti

menetluskulude jaotuse osas, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 470,49 eurot, sh apellatsioonkaebuse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlg 97,11 eurot ja tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg 373,38 eurot maksegraafiku alusel. Samuti palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1,65 eurot, samuti

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast

päevast ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates graafikujärgsete

summade sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

15. Kaebuse kohaselt tulnuks hagi rahuldada vähemalt põhinõude ja seaduses sätestatud

määras viivise osas ning jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile kostja

kanda. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ja märkis, et ei vaidlusta maakohtu järeldusi selle

kohta, et hageja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja et lepingu ülesütlemise

avaldus on kehtetu.

16. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagis märgitud asjaoludel ei ole võimalik sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksete summat kindlaks teha, sest krediidiandja ei ole tagasimakseid

uuesti määranud. Hageja ei saanud uue graafiku tegemisel eirata lepingus sisalduvat

maksegraafikut, mis sätestab põhiosamaksete summad ja maksmise tähtpäevad.

17. Maakohus oleks pidanud selgitama võimalust esitada nõue alternatiivselt tulevikus

sissenõutavaks muutuva nõudena. Põhiosa nõude rahuldamata jätmine oli hagejale üllatuslik.

Vastustaja seisukoht

18. Kostjale toimetati apellatsioonkaebus koos selle menetlusse võtmise määrusega kätte

elukohajärgsel aadressil postkasti jätmisega.

2-23-126544

Menetluse käik

19. Ringkonnakohus selgitas hagejale 27.03.2025 kirjas vastutustundliku laenamise

põhimõttest tulenevalt nõude ümberarvestuse tegemise korda ja andis hagejale võimaluse

esitada kohtule nõuetekohane ümberarvestus.

20. Hageja esitas 28.03.2025 kohtu juhiste alusel nõude uue ümberarvestuse ja märkis, et

sellise arvestuse korral hageja ülesütlemisavaldus kehtib ja maakohtul tulnuks rahuldada

hageja põhiosa nõue 470,49 eurot ja sellelt seaduses sätestatud määras arvestatud viivise

nõue.

21. Kostja ringkonnakohtule seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlg 470,49

eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis, samuti menetluskulude

jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi

nimetatud osas ja jaotab uuesti menetluskulud. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ja kostja vahel 22.07.2022 sõlmitud

järelmaksu leping nr 11863687 on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses.

Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et hageja rikkus kostjale laenu

väljastamisel VÕS §-st 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellest

tulenevalt ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, millega maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude põhivõla väljamõistmiseks 470,49 eurot ületavas osas ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 1,65 eurot ületavas osas, samuti jättis rahuldamata

intressi ja sissenõudmiskulu hüvitamise nõuded ja põhivõlalt arvestatud viivise määras

0,0671% päevas väljamõistmise nõude. Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust

ringkonnakohus maakohtu otsust seega selles osas ei kontrolli. Apellatsioonimenetluses leiab

hageja, et kuigi vastutustundliku laenamise põhimõtet oli rikutud, tulnuks maakohtul siiski

kostjalt välja mõista põhivõlg 470,49 eurot ja sellelt seaduses sätestatud määras arvestatud

viivis. Ringkonnakohus nõustub sellega.

24. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega ei muuda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine kostja

kohustust tagastada laenuandjale põhivõlg. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral laenu tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist (vt selle kohta ka

RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Siinsel juhul esitas hageja oma nõude ümberarvestuse

11.03.2024 menetlusdokumendis, kuid maakohus jättis hagi siiski rahuldamata leides, et

hageja ümberarvestus ei ole nõuetekohane ja sellest ei saa asja lahendamisel lähtuda (vt

maakohtu otsuse p 6).

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3

tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud.

2-23-126544

Sellest tulenevalt on maakohtu otsus ka nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5).

Maakohtul tulnuks selgitada hagejale tema esitatud ümberarvestuse nõuetele mittevastavust

enne otsuse tegemist ja anda hagejale TsMS § 3401 lg 1 alusel võimalus ümberarvestust

parandada. Maakohus seda ei teinud. Lepingujärgsete maksete nõuetekohaselt uuesti

määramine on aga oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada krediidiandja lepingu

ülesütlemise tahteavalduse kehtivust, s.t asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise

õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja ütles lepingu üles (vt ka TlnRnKo

18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32). Nimelt sätestab VÕS § 416, et krediidiandja võib öelda

tarbijakrediidilepingu makseviivituse tõttu üles üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või

osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega tuli hageja

nõude põhjendatuse hindamiseks esmalt kindlaks teha, kas kostja oli nõuete ümberarvestuse

järgi hageja poolt lepingu ülesütlemise ajal, s.o 25.12.2022 (dtl 46) krediidi tagasi

maksmisega viivituses. Ilma nõuetekohase ümberarvestuseta ei saanud maakohus lepingu

ülesütlemise avalduse kehtivust sisuliselt hinnata. Eeltoodust tulenevalt on nõuetekohaselt

põhjendamata maakohtu järeldus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping kehtib. Maakohus

nendib oma otsuses sisuliselt ka ise, et tal ei olnud sellise järelduse tegemiseks andmeid.

Ringkonnakohus parandas maakohtu menetlusliku minetuse asjaolude väljaselgitamisel ja

andis hagejale võimaluse nõuetekohase ümberarvestuse esitamiseks.

26. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et hageja ei saa uute tagasimaksete osas lähtuda

poolte vahel esialgselt kokku lepitud maksegraafikust. Hageja seisukoht, nagu oleks ta seotud

esialgses maksegraafikus märgitud põhivõla tulbaga, on ekslik. Kuna vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tervikuna tühisus, vaid osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas (kui see ületab seadusjärgset intressimäära), kehtib leping

ülejäänud osas edasi. Maksete ümberarvestamisel tuleb seda silmas pidada. Õiguskirjanduses

on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam

tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat

põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (vt ka VÕS II komm (2019), § 4034,

p 3.3.a.a). Seega ei saa hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede

tõttu lähtuda kostjale esialgselt koostatud maksegraafikust, kuna selles arvestatud

põhiosamaksete suurus tuleneb intressimäärast, mida hagejal ei ole õigust kostjalt nõuda.

Nõude ümberarvestus tuli esitada, võttes arvesse poolte vahel kokku lepitud tingimusi

tagasimaksete suuruse kujunemise kohta, siinsel juhul seega eelkõige seda, et kostjal oli õigus

tagastada laen võrdsetes suurustes osamaksetega 60 kuu jooksul (lepingu eritingimused dtl

29).

27. Hageja esitas 28.03.2025 eeltoodud juhistest lähtuva nõude ümberarvestuse, mille

kohaselt võttis kostja hagejalt laenu 482,98 eurot (vt laenu väljamakse kohta dtl 37), mis tuli

tagastada võrdsete igakuiste maksetega 60 kuu jooksul, s.o 8,05 eurot kuus (viimane makse

8,03 eurot). Lepingu kohaselt oli tagasimaksete tähtpäev iga kuu 10. kuupäev. Kostja tegi

lepingu alusel ühe tagasimakse, 12,49 eurot 08.08.2022, mis kattis 10.08.2022 osamakse ja

4,44 euro ulatuses ka 10.09.2022 osamakse. Rohkem tagasimakseid kostja ei teinud. Seega oli

kostjal laenulepingu ülesütlemise seisuga (25.12.2022) hageja ees võlg osaliselt septembri ja

täielikult oktoobri, novembri ja detsembrikuu osamaksete eest ning lepingu ülesütlemise

materiaalsed eeldused (VÕS § 416) olid täidetud. Ülesütlemise formaalsete eelduste (eelkõige

avalduse esitamine VÕS § 195 lg 1 järgi) täidetust kostja vaidlustanud ei ole. Lepingu

ülesütlemisest tulenevalt muutus laenu tagastamise kohustus 25.12.2022 tervikuna

sissenõutavaks (VÕS § 195 lg 2 ja 5) ja hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu alusel saadud,

kuid veel tagastamata laenu 470,49 euro (482,98 – 12,49) tagastamist. Hagi tuleb selles osas

rahuldada (koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 1).

2-23-126544

28. Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1

esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni sama lõike teises lauses sätestatud määras (kui lepinguga ei ole ette nähtud

kõrgemat määra). Hageja palub mõista viivise välja alates 26.12.2022 (lepingu ülesütlemisele

järgnev päev) kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust,

on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt välja

käesoleva otsuse tegemise ajaks (15.04.2025 seisuga) põhivõlalt 470,49 eurolt sissenõutavaks

muutunud viivise 126,89 eurot (www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest 16.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Muid

tasusid hageja kostjalt apellatsioonimenetluses enam ei nõua.

29. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada sissenõutavaks muutunud

põhivõla 470,49 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 126,89 euro ja tulevikus

sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmise nõude osas. Selles osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega rahuldab hagi. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

30. Seoses kaebuse rahuldamisega eeltoodud põhjustel ja arvestades menetlusökonoomiat, ei

vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, mis siinse asja lahendust ei mõjuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

31. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb muuta ka maakohtu määratud

menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Samuti jaotab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse kulud.

32. Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad maakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel 78% ulatuses kostja ja 22% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud

jäävad seoses kaebuse rahuldamisega TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)