2-23-152236/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2024 otsus ja teha uus otsus, millega taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-23-152236/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2024 otsus ja teha uus otsus, millega taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-152236
Kohtuasi
AS ÜHISTEENUSED hagi G.F-i vastu võla
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12. septembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
G.F-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
84,60 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: G.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjali juurde G.F-i apellatsioonkaebusele lisatud tõend
(kinnistusraamatu väljavõte).
2. Keelduda AS ÜHISTEENUSED apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendite
vastuvõtmisest ja kõrvaldada need asja materjali hulgast.
3. Tühistada Harju Maakohtu 12. septembri 2024 otsus ja teha uus otsus, millega
jätta AS ÜHISTEENUSED hagi G.F-i vastu rahuldamata.
4. Rahuldada G.F-i apellatsioonkaebus.
5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS ÜHISTEENUSED
kanda.
6. Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED G.F-i menetluskulude hüvitamiseks välja 100
eurot.
2-23-152236
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 27.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse G.F-i (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
177,66 eurot. Seoses võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle
Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 01.02.2024 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja
põhivõla 65 eurot, sissenõudmiskulu 55 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,47 eurot ja
viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi
esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3. Harju Maakohus keeldus 18.03.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest
sissenõudmiskulu 55 euro nõude osas.
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
4. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 20.07.2021 sõidukit registreerimismärgiga 111xxx
Liivalaia tn 6 hageja opereeritavas eraparklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest
määrati kostjale leppetrahv 40 eurot. 04.05.2023 parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga
222xxx hageja opereeritavas eraparklas J. Sütiste tee 19 parkimistasu maksmata, mille eest
määrati talle leppetrahv 25 eurot. Kostja jättis leppetrahvid kokku 65 eurot tasumata.
5. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa
omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla
sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise
eest määratakse leppetrahv kuni 57 eurot. Leppetrahv paigutati esiklaasile kojamehe vahele.
6. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja, et Liivalaia tn 6 asub Tallinna avalikul
tasulisel parkimisalal kesklinna tsoonis. Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas
võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb tasuda selle eest üüri või veenduda, et
tasuta parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. J.Sütiste tee 19 on
regionaalhaigla parkla, mille kodulehel on kirjas, et Mustamäe meditsiinilinnaku
territooriumil on parkimine tasuline kõikidel nädalapäevadel ööpäev läbi. Parklasse
sissesõitmisel on tahvlid parkimise infoga, mida kostja pidi nägema.
2-23-152236
Kostja vastuväited
7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjaga 20.07.2021 ja 04.05.2023 lepingute
sõlmimist, ega seda, millised parkimiskorralduse nõuded parklates kehtisid ja kuidas need
pidid kostjale teatavaks saama, samuti seda, millist väidetavalt sõlmitud lepingu tingimust on
rikutud. Kui pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud, ei saa leppetrahvi nõuda.
9. Liivalaia tn 6 parkimisega seoses leidis kostja, et jääb arusaamatuks, mida leppetrahvi
juurde lisatud fotodega tõendatakse. Fotodelt on näha korrektselt pargitud sõiduk, mille
armatuurlauale on asetatud parkimiskell, kuid ei ole üheselt tuvastatav, milles seisneb
väidetav lepingu rikkumine, millisesse parklasse sõiduk pargitud on või kas tegu on
eraparklaga. Kostjale teadaolevalt ei ole aadressil Liivalaia tn 6 tasuline parkla. Hageja ei
teavitanud kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Kostjani jõudis info alles
maksekäsu kiirmenetluses.
10. J. Sütiste tee 19 parkimisega seoses leidis kostja, et fotodelt ei ole tuvastatav, et sõidukile
registreerimisnumbriga 222xxx oleks asetatud leppetrahvinõue. Ühel fotol on näha
tuvastamata sõiduk, mille kojamehe vahele on pandud mingi paber, mille sisu on tuvastamata.
Teisel fotol on näha sõiduki registreerimismärk, kuid ei ole näha sõidukile paigutatud
leppetrahvinõuet. Ei ole üheselt tuvastatav, et tegu on sama sõidukiga. Seega ei ole
leppetrahvinõudest selle kojamehe vahele asetamisega teatamine tõendatud. Kostjani jõudis
info väidetavast lepingu rikkumisest alles maksekäsu kiirmenetluses.
Maakohtu otsus ja põhjendused
11. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 65 eurot, viivise 11,47
eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele
järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja
mõistis kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja 560 eurot ning kohustas kostjat
tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse
jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
12. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt parkis kostja talle kuuluvaid
sõidukeid hageja opereeritavates eraparklates parkimiskorralduse nõudeid rikkudes järgmiselt
– sõidukit registreerimismärgiga 111xxx Liivalaia tn 6 parkimiskorralduse nõudeid eiravalt,
mille eest määrati talle leppetrahv 40 eurot, ja 04.05.2023 sõidukit registreerimismärgiga
222xxx J. Sütiste tee 19 parkimistasu maksmata, mille eest määrati talle leppetrahv 25 eurot.
13. Avalikult kättesaadavalt veebikaardilt aadressil www.parkimine.ee nähtub, et Tallinna
avalik tasuline valveta parkimisala jaguneb järgnevateks tsoonideks: kesklinn, südalinn,
vanalinn ning Pirita. Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal on parkimine esimesed 15 minutit
tasuta, kui juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil fikseerinud.
Parkimislepingu poolel s.o kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas Tallinna linna
tasulisse tsooni sisenedes ja seal parkides tuleb parkimise eest tasuda või veenduda, et tasuta
parkimise korral on nähtaval kohal luba/parkimiskell. Hagiavaldusest, fotodelt ja leppetrahvi
kviitungilt nähtuvalt parkis kostja sõiduki Liivalaia 6 aadressil, mis asub kesklinna tsoonis,
teisipäeval kell 14.33 (trahvi saamise aeg). Kesklinna tsoonis on parkimine tasuline
esmaspäevast reedeni kell 07.00–19.00, laupäeval kell 08.00–15.00, pühapäeval tasuta,
riigipühal vastavalt nädalapäevale. Kostja sõiduki armatuurlauale asetatud parkimiskellalt
2-23-152236
nähtub parkimise algus kell 13.25, seega lõppes 15-minutiline tasuta parkimise aeg 13.40.
Kostjale väljastatud leppetrahvilt nr 02320xxxxx nähtuvalt oli parkimiskellal fikseeritud
parkimise aja algusest möödunud rohkem kui 1 tund. Seega rikkus kostja parkimise eest
tasumata jätmisega parkimiskorralduse nõudeid.
14. Leppetrahv nr 10190xxxxx tehti kostjale regionaalhaigla parklas aadressil J. Sütiste tee 19
parkimise eest. Avalikul regionaalhaigla kodulehel on kirjas, et Mustamäe meditsiinilinnaku
territooriumil on parkimine tasuline kõikidel nädalapäevadel ööpäev läbi ning et jälgida tuleb
parklates asuvaid infotahvleid. Hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parklasse sissesõidu teele
asetatud tahvlid parkimise infoga, mida kostja pidi nägema. Vaidlus puudub, et kostja ei ole
parkimise eest tasunud.
15. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud
parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha,
seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas
pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Parkimisteenuse osutamisel
leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse
edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes (RKTKo
05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Leppetrahvi kohta esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvide
kviitungid on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele niiskuse kaitseks kilekottidesse
pakendatult. Seega on kostja leppetrahvid kätte saanud nende tegemise kuupäevadel.
Järelikult teavitati kostjat leppetrahvidest viivitamatult, mitte maksekäsu kiirmenetluses.
16. Väide, et kõiki hagis toodud etteheiteid ei ole jäädvustatud samal fotol üheaegselt, ei ole
asjakohane, kuna kohus hindab tõendeid kogumis, st lisaks sõidukist tehtud fotodele ka
leppetrahvidel kirjeldatud rikkumist, üldtuntud asjaolusid, mis ei vaja TsMS § 231 lg 1 järgi
tõendamist ning avalikult kättesaadavat infot nagu on Tallinna linnas kehtestatud
parkimiskorraldus ja parkimistsoonid. Ühel fotol ei ole sageli võimalik esitleda
parkimistingimusi rikkunud sõidukit ja parkimistingimusi üheaegselt. Asjaolu, et aadressil
Liivalaia tn 6 ei ole tegemist tasulise eraparklaga, vaid Tallinna linna avaliku tasulise
parkimisalaga kesklinna tsoonis, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud
ega tõendanud, et eeltoodud sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused
parkimistingimused või et kostja oma sõidukit sellel ajal ja selles kohas ei parkinud.
17. Kuna hageja põhinõue rahuldatakse, tuleb rahuldada ka viivisenõue.
Apellatsioonkaebus
18. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata
või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja
kanda.
19. Kaebuse kohaselt tuvastas maakohus ekslikult lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe
sõlmimise. Hageja ei ole lepingu sõlmimist tõendanud. Hageja esitatud fotodelt ei tulene
parkimistingimused, nende kehtivusaeg, ei ole üheselt tuvastatav konkreetse parkla asukoht
ning ei ole selge, kuidas oleks lepingupool pidanud tingimustest teada saama. Samuti ei ole
tõendatud leppetrahvi tingimused ja suurus.
20. Kohus tugines ekslikult hageja väitele, et aadressi Liivalaia tn 6 näol on tegemist Tallinna
linna avaliku tasulise parkimisala kesklinna tsooniga. Tegemist on Swedbank AS-ile kuuluva
eramaaga. Kostja ei saanud maakohtu menetluses selle kohta tõendit esitada, kuna pärast
2-23-152236
hageja vastava väite esitamist ei andnud kohus enam võimalust kostjale täiendavaks
vastuväiteks.
21. Leppetrahvi nr 10190xxxxx kohta esitas hageja tõendina halva kvaliteediga foto
parkimismaja hoonest. Fotolt ei ole võimalik näha parkimistingimusi, leppetrahvikokkulepet
ega kuupäeva. Lumine ilm annab alust hinnata, et foto ei ole tehtud samal aastaajal kui
väljastatud leppetrahv (04.05.2023). Maakohus hindas tõendit selgelt ebaõigesti. Samuti esitas
hageja fotod sõidukist, kuid ühelgi neist ei ole üheaegselt näha sõiduki registrinumber ja
sõidukile paigutatud leppetrahv. Seega on leppetrahvi kättesaamine tõendamata.
Vastustaja seisukoht
22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja
menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.
Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule tagasi saatmata ise uue otsuse, millega jätab
hagi rahuldamata. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega tuleb muuta ka maakohtu määratud
menetluskulude jaotust. Nii maa- kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja
kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
24. Hageja esitas koos 23.10.2024 apellatsioonkaebuse vastusega tõenditena Liivalaia tn 6
parkimistingimused, fotod Liivalaia 6 parklast ja süsteemi väljavõtte parkimise
registreerimise kohta (dtl 128–131, 136), samuti Põhja-Eesti Regionaalhaigla parkimismaja
(J. Sütiste tee 19) märgid ja tingimused (dtl 132–135). Hageja märgib, et tõi ekslikult
15.05.2024 seisukohas välja, et Liivalaia tn 6 puhul on tegemist Tallinna linna avaliku tasulise
parkimisala kesklinna tsooniga. J. Sütiste tee 19 parklat puudutavate tõendite esitamist ei ole
hageja oma menetlusdokumendis üldse põhjendanud. TsMS § 652 lg 1 kohaselt võtab
ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel üldjuhul aluseks esimese
astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud ja esitatud tõendid. Ringkonnakohus tuvastab
esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja kogub uusi tõendeid üksnes seaduses
sätestatud juhtudel (TsMS § 652 lg 3). Uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma
kaebuses põhjendama (TsMS § 652 lg 4). Hageja ei selgita apellatsioonkaebuse vastuses,
miks ta ei esitanud viidatud tõendeid juba maakohtu menetluses. Hageja eksitus 15.05.2024
menetlusdokumendis märgitu osas ja seetõttu tõendite maakohtule esitamata jätmine ei anna
alust apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Õige ei ole ka hageja väide, nagu
oleks tema nõuet tõendavate tõendite esitamise vajadus tekkinud alles
apellatsioonimenetluses. Kohus keeldub tõendite asja materjali juurde võtmisest, kuna nende
vastuvõtmiseks puudub seadusest tulenev alus.
25. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõendina kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 108–
109), mille kohaselt on aadress Liivalaia tn 6, Tallinn Swedbank AS-ile kuuluv eramaa, mitte
Tallinna linna avalik tasuline parkimisala nagu hageja 15.05.2024 seisukohas väitis. Kostja
selgitab, et ei saanud seda tõendit maakohtu menetluses esitada, kuna pärast hageja vastava
väite esitamist ei andnud maakohus enam võimalust kostjale seisukoha esitamiseks.
Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei andnud maakohus tõepoolest kostjale võimalust hageja
15.05.2024 menetlusdokumendis esitatud uute väidete osas seisukoha esitamiseks, samas
tugines kohus neile asja lahendamisel. Selliselt rikkus maakohus menetlusnormi (TsMS § 436
2-23-152236
lg 3 ja 4) ja ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel kostja esitatud tõendi asja
materjali juurde.
26. Siinsel juhul nõudis hageja kostjalt Liivalaia tn 6 ja J. Sütiste tee 19 asuvates hageja
opereeritavates eraparklates parkimiskorralduse nõuete rikkumisest tulenevat leppetrahvi
vastavalt 40 eurot ja 25 eurot. Kostja vaidles hagile tervikuna vastu ja leidis, et hageja ei ole
tõendanud kostjaga 20.07.2021 ja 04.05.2023 parkimislepingute sõlmimist ega seda, millised
parkimiskorralduse nõuded parklas kehtisid ja kuidas need pidid kostjale teatavaks saama ega
millist väidetavalt sõlmitud lepingu tingimust on rikutud. Maakohus rahuldas hagi, leides, et
hageja on tõendanud, et kostja rikkus mõlemal juhul parkimiskorralduse nõudeid, jättes
parkimise eest tasumata, mistõttu oli leppetrahvi määramine põhjendatud. Kostja maakohtuga
ei nõustu leides, et kohus tuvastas ekslikult lepingute, sh leppetrahvikokkulepete sõlmimise,
ning tugines ekslikult hageja väitele, et aadressi Liivalaia tn 6 näol on tegemist Tallinna linna
avaliku tasulise parkimisalaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel
menetlusõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mille tulemusel on otsus vastuoluline ja
põhjendamata.
27. Maakohus tuvastas otsuse p-s 6, et kostja parkis talle kuuluvaid sõidukeid hageja
opereeritavates eraparklates parkimiskorralduse nõudeid rikkudes järgmiselt – 20.07.2021
sõidukit registreerimismärgiga 111xxx Liivalaia tn 6 ja 04.05.2023 sõidukit
registreerimismärgiga 222xxx J. Sütiste tee 19. Otsuse p-s 7 aga käsitleb maakohus Liivalaia
tn 6 parkimist kui Tallinna avalikus tasulises parkimisalas parkimist. Seega on otsus
vastuoluline Liivalaia tn 6 parkimisala määratlemise osas. Seejuures on ka hageja väited
vastuolulised. Hagis väidab hageja, et Liivalaia tn 6 on eraparkla, kus hageja korraldab
parkimist ja teostab selle üle kontrolli maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. 15.05.2024
menetlusdokumendis aga esitab hageja uue väite, et tegemist on Tallinna linna avaliku
tasulise parkimisalaga. Sellele vastuolule juhib apellatsioonkaebuses tähelepanu ka kostja,
esitades tõendi, mille kohaselt on Liivalaia tn 6 Swedbank AS-ile kuuluv eramaa (dtl 108–
109). Vastuses apellatsioonkaebusele möönab ka hageja, et esitas 15.05.2024
menetlusdokumendis väite Tallinna avaliku tasulise parkimisala kohta ekslikult ja kinnitab, et
tegu on eraparklaga. Eeltoodust tuleneb, et Liivalaia tn 6 parkla on hageja opereeritav
eraparkla.
28. Maakohus mõistis kostjalt Liivalaia tn 6 parkimisega seoses välja leppetrahvi, tuginedes
Tallinna linna avaliku tasulise parkimisala tingimuste rikkumisele, leides, et kostjal lasus
hoolsuskohustus kontrollida, kas Tallinna linna tasulisse tsooni sisenedes ja seal parkides
tuleb parkimise eest tasuda või veenduda, et tasuta parkimise korral on nähtaval kohal
luba/parkimiskell. Kuna tegemist on eraparklaga, ei ole maakohtu käsitlus asjakohane ja
ringkonnakohtul tuleb hageja nõuet uuesti hinnata.
29. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping
vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)
võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt nt RKTKo
20.01.2017, nr 3-2-1-82-16, p 22). Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja
leppetrahvinõue on põhjendatud, tuli asja lahendamiseks kindlaks teha, kas ja millistel
tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, sh kas poolte vahel oli
leppetrahvikokkulepe. TsMS § 230 lg 1 alusel tuleb hagejal tõendada kostjaga
parkimislepingu sõlmimist ja selle lepingu tingimusi.
30. Kostja ei esitanud menetluses sisulisi vastuväiteid sellele, et ta oli 20.07.2021 sõiduki
registreerimismärgiga 111xxx valdaja ega vaidlustanud ka seda, et nimetatud sõiduk
2-23-152236
20.07.2021 Liivalaia tn 6 parkis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tegu tasulise parklaga.
Seega tuli hagejal tõendada, et poolte vahel on sõlmitud parkimisleping ja kostja on selle
tingimusi rikkunud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, kust oleks nähtavad Liivalaia tn 6
parkla parkimistingimused, sh hageja õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise
eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal on õigus nõuda Liivalaia tn 6 parkimisega seoses
kostjalt leppetrahvi 40 eurot. Seetõttu jääb hagi selles osas rahuldamata.
31. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid ka sellele, et ta oli 04.05.2023 sõiduki
registreerimismärgiga 222xxx valdaja ega vaidlustanud seda, et sõiduk parkis 04.05.2023 J.
Sütiste teel 19 parklas. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud parkimislepingu
tingimusi, sh leppetrahvikokkulepet. Maakohus leidis, et avalikul regionaalhaigla kodulehel
on kirjas, et Mustamäe meditsiinilinnaku territooriumil on parkimine tasuline kõikidel
nädalapäevadel ööpäev läbi ning et jälgida tuleb parklates asuvaid infotahvleid. Kohus
tuvastas ka, et hageja esitatud fotodelt nähtuvalt on parklasse sissesõidu teele asetatud tahvlid
parkimise infoga, mida kostja pidi nägema ja rahuldas hageja nõude. Ringkonnakohus ei
nõustu maakohtuga ja leiab, et ka kõnealune hageja leppetrahvinõue on tõendamata. Seejuures
rahuldas maakohus hagi ebaõigesti, tuvastamata leppetrahvi kokkuleppe olemasolu ja selle
sisu.
32. Hageja esitas J. Sütiste tee 19 parkla kohta üksnes 15.05.2024 menetlusdokumendis
sisalduva foto (dtl 81), millel on kujutatud parklasse sissesõitu, kuid millelt ei ole nähtavad
ega loetavad parkimistingimused. Muid tõendeid hageja ei esitanud. Seega ei ole hageja
tõendanud J. Sütiste tee 19 parkla parkimistingimuste sisu, sh leppetrahvikokkulepet.
Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud leppetrahvinõude olemasolu ja maakohus
rahuldas nõude ebaõigesti. Maakohtu otsus tuleb ka selles osas tühistada ja jätta hageja nõue
J. Sütiste teel 19 parkimisega seoses esitatud leppetrahvinõude osas rahuldamata.
33. Kuna maakohtu otsus tühistatakse põhinõude rahuldamise osas, tuleb see tühistada ka
viivisenõude rahuldamise osas.
34. Ringkonnakohus
ei hinda menetlusökonoomia kaalutlustel kostja muid
apellatsioonkaebuse väiteid, kuna need ei mõjuta käesoleva asja lahendust.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise kohta ja teeb ise uue
otsuse, tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas. Nii maa- kui
ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda
(TsMS § 162 lg 1).
36. TsMS § 174 lg-st 1 lähtudes määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude
rahalise suuruse. Maakohtu menetluses kostjal menetluskulud puudusid.
Apellatsioonimenetluses on kostja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot, mis on TsMS § 138 lg-
te 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Seega mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja
menetluskulude hüvitamiseks välja 100 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)