1-25-1991/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-1991

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-1991 (24267050644)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Prokurör

Keili Tiirik

Kriminaalasi

Anna-Elizabeth Vetemaa süüdistuses KarS § 424 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Anna-Elizabeth Vetemaa (ik 60511180821; elukoht: XXX;

kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; haridus: XXX;

töökoht: XXX, töötab XXX; kontaktandmed: tel XXX, e-

post XXX; tõkendid: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana

kinnipeetud 25.09.2024)

Karistatus

2 kehtivat väärteokaristust:

1) 02.08.2024 PPA Lääne prefektuuri otsusega LS § 201 lg

2 järgi rahatrahviga 600 eurot (karistuse täitmise info

puudub),

2) 27.05.2024 PPA Lääne prefektuuri otsusega LS § 227 lg

3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks (karistus

täidetud 13.10.2024).

Kaitsja

Vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA korras, süüdistatav

loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Anna-Elizabeth Vetemaa süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi ja

mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Anna-Elizabeth Vetemaa eelvangistuses

viibitud aeg 25.09.2024, s.o 1 päev, ning seeläbi lugeda kandmata karistuseks 5 (viis)

kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

1-25-1991

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend

üheksa) päeva vangistust täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Anna-Elizabeth

Vetemaa ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvata katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest, s.o 16.04.2025.

KarS § 50 lg 3, § 424 lg 3 alusel võtta lisakaristusena Anna-Elizabeth Vetemaalt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates

kohtuotsuse jõustumisest.

2. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 6, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1, 3 alusel Anna-

Elizabeth Vetemaalt välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud

kaitsja tasu ja kulud 307,44 eurot, joobe tuvastamisega tekkinud kulud 22 eurot,

asitõendi saatekulud (sõiduki teisalduskulud) 76,25 ning sundraha II astme

kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot, kokku 1734,69 eurot.

Välja mõistetud menetluskulud 1734,69 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Anna-Elizabeth Vetemaad tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 10.

kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 144,50 eurot ja viimasel

kaheteistkümnendal kuul 145,19 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi

makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700011883 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1991“.

3. Kohtuotsus saata süüdimõistetule ja prokurörile ning jõustumisel

Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu

Anna-Elizabeth Vetemaad süüdistatakse selles, et tema 25.09.2024 kella 02.08 ajal juhtis

tahtlikult X maakonnas, X linnas, X tn 34 juures mootorsõidukit BMW 530d

registreerimismärgiga X, olles alkoholijoobeseisundis ja omamata vastava kategooria

1-25-1991

juhtimisõigust. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti kohaselt leiti tema 25.09.2024

kell 02.37 võetud verest etanooli 2,17 mg/g +/- 0,06 mg/g, seega oli alkoholisisaldus veres

mitte väiksem kui 2,11 mg/g. Seega juhtis Anna-Elizabeth Vetemaa mootorsõidukit

joobeseisundis, millega rikkus KorS § 36 lg 1 ja LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid. Samuti

rikkus Anna-Elizabeth Vetemaa oma sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille

kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega pani Anna-Elizabeth Vetemaa oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt teeb prokurör kohtule

ettepaneku Anna-Elizabeth Vetemaa KarS § 424 lg 1 alusel süüdi tunnistada ning kandmata

karistuseks mõista 5 kuud ja 29 päeva vangistust, mis jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi

täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kokku on lepitud ka menetluskulude

tasumises.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil.

Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt tegi kohus

järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas

kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb

süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja mõista kokkulepitud karistus.

Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik