2-24-2428/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2428

Tsiviilasi

H.R (endine P.J) hagi P.J-i vastu täisealisele

õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

1350 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

P.J-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. aprill 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): P.J, isikukood XXX

Vastustaja (hageja): H.R (P.J), isikukood XXX

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas

H.R (P.J) hagi 60 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha selles

osas uus otsus, millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte

endi kanda.

2. Rahuldada P.J-i apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Otsuse tervikresolutsiooni on järgmine:

3.1.

Rahuldada H.R hagi P.J-i vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks osaliselt.

3.2.

Mõista P.J-ilt H.R kasuks välja elatis 60 eurot kuus alates 11. veebruarist 2024

kuni H.R õpingute lõpetamiseni kesk- ja kõrghariduse omandamisel või kutseõppe

tasemeõppes õppimisel, kuid mitte kauem kui H.R 21-aastaseks saamiseni.

3.3.

Väljamõistetud elatis tuleb maksta hiljemalt jooksva kuu 8. kuupäevaks H.R

arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

3.4.

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.R (varasem nimi P.J, hageja) esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule hagi P.J-i

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus kuni

hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealiseks saanud poeg. Hageja õpib X

Gümnaasiumis 11. klassis statsionaarses õppes ning vajab vanemate tuge. Kohus oli kostjalt

enne hageja täisealiseks saamist mõistnud hagejale elatise 150 eurot kuus.

Hageja eesmärgiks on lõpetada edukalt gümnaasium ning tööl käimiseks ei jää selle kõrvalt

aega. Hageja kodu asub Peipsiääre vallas ning seetõttu peab hageja Tartus koolis käimiseks

üürima korterit. Üüritud korteri kulu on kokku u 300 eurot, mille maksab ema. Sidekulud on

21 eurot kuus. Hageja saab koolilt 70 eurot, Peipsiääre vallalt 70 eurot ning vanavanaisalt 100

eurot kuus. 2023. a suvel hageja töötas ning plaanib tööle minna ka 2024. a suvel.

Hageja leidis vastuseks kostja vastuväidetele, et hageja ema on samuti töötu ja osalise

töövõimega. Hagejal on veel noorem õde, kelle eest peab samuti hoolitsema hageja ema.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Hageja ei ole soovinud kostjaga kohtuda ja ei pea teda oma isaks. Juba 2020. a väljamõistetud

150 euro suuruse elatise väljamõistmisel ei olnud kostja enda osalise töövõime tõttu

võimeline elatist tasuma. Praeguseks on kostja tervis veelgi halvenenud. Kostjal on täielikult

töövõimetu ja keskmise liikumispuudega. Viimati töötas kostja 2020. aastal, mil oli taksojuht.

Kui kostja saab operatsioonile ja see õnnestub, võib kostjal töövõime osaliselt taastuda.

Kostjal on plaanitud operatsioonid 2024. a oktoobris ja novembris.

Kostja elab töövõimetoetusest ja puudetoetusest. Kokku saab kostja 570 eurot, millest läheb

igakuiselt kohtutäiturile u 50 eurot. Võlgnevus kohtutäiturile on 2400 eurot. Kostja elab

Tallinnas elukaaslase juures, kellele maksab kommunaalkulusid u 150 eurot kuus. Ravimitele

kulub kuus u 100 eurot, söögile ja sidekuludeks u 150 eurot. Liikumiseks kasutab kostja enda

teise poja autot, mille kütusele kulub u 150 eurot. Kostja ostab oma emale P.J-ile toitu u 150

euro eest kuus, ravimeid umbes 30 euro eest kuus ja invavahendeid u 50 euro eest kuus.

Kostja elab kuu lõpuni ära vaid oma elukaaslase, teise poja ja tütre käest võlgu võttes.

Kostja ei nõustunud hageja kuludega. Hageja tasub liiga palju üüri. Hageja sugulastel on

Tartus korter, mida hageja saaks kasutada elamiseks. Hageja võiks võtta odavama üürikorteri.

Koht ühiselamus maksaks 70 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2024 otsusega hagi. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 11. veebruarist 2024 kuni hageja õpingute

lõpetamiseni kesk-, kõrg- või kutsehariduse tasemel, kuid mitte kauem kui hageja 21-

aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kohus hindas, millised on hageja elulaadi arvestades tema põhjendatud igakuised vajadused.

Hageja eluasemekulud on tõendatud 250 euro ulatuses. Kostja ei tõendanud, et korterit on

võimalik üürida odavamalt. Tartu linnas ei jätku kõigile elukohta vajavatele õpilastele ega

üliõpilastele ühiselamukohti.

Hageja kulutused toidule 150 eurot, transpordile 11 eurot 10 senti, sidekulud 21 eurot,

tervishoiukulud 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10 eurot, kulutused riietele ja

jalanõudele 50 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud kulud

keskmiselt 507 eurot kuus.

Hageja saab enda elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt toetust 50 eurot kuus ning koolilt

majutuskulude katmiseks 70 eurot kuus. Seega on hageja minimaalsed vajadused katmata 387

euro ulatuses kuus (507-50-70), millest mõlemale lapsevanemale langeb eelduslikult 50%.

Seega on kostjale langev osa 193 eurot 50 senti kuus.

Kohus hindas PKS § 102 lg 1 alusel, kas kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist.

Kohus tuvastas, et kostja on puuduva töövõime ja keskmise liikumispuudega. Kostja

sissetulek on keskmiselt 577 eurot 52 senti, millest kohtutäitur on kinni pidanud keskmiselt 50

eurot 98 senti. Kostjale jääb seega keskmiselt 526 eurot 54 senti.

Kostja ei tõendanud kommunaalkulude 150 euro tasumist. Kohus tuvastas, et kostja kasutab

oma teisele pojale kuuluvat sõiduautot. Kostja esitatud kütusetšekid ei tõenda, et kütust ostis

ja kasutas kostja. Kohus tuvastas, et kostja ema on P.J, kellel on sügav liikumispuue. Kostja ei

tõendanud, et ostis oma emale abivahendeid. Kostja ei tõendanud täitemenetlusest tekkinud

võlgnevust.

Kostja märkis oma kulutuste suuruseks kokku 780 eurot kuus. Seetõttu on kohtul alust arvata,

et kostjal on veel sissetulekuid peale töövõimetoetuse ja puudega tööealise inimese toetuse.

Samas ei tõendanud kostja, et tasub kommunaalkulusid, ostab kütust ning teeb kulutusi A.

P.J-i heaks. Nii juhul, kui kostjal on täiendavad sissetulekuallikad, kui ka juhul, kui kostja ei

tee tegelikkuses kõiki väidetud kulusid, on kostjal võimalik tasuda hagejale elatist 150 eurot

kuus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hagejal üha süvenev puusaliigese

deformatsioon. Seoses oma terviseseisundiga ei suutnud ta varasemalt ega suuda ka edaspidi

hagejale elatist maksta. Kostja on siiani varasema elatise eest võlgu. Samuti on kostja võlgu

oma lähedastele.

Kostjal on täielik töövõimetus ja keskmine puue. Kostja suudab jalgsi kepi abil liikuda vaid

toa ja auto vahel. Kostjal puudub toimiv pangakonto, mistõttu puude- ja töövõimetusraha

kantakse tema elukaaslase või tütre kontole. Kuna kostja tasub kõige eest sularahas, ei saanud

ta kohtule väljavõtteid esitada. Kostja sissetulekud ei kata tema võlgnevusi. Maakohtu lahendi

jõustumisel ei suuda kostja end ravida ja kaotab elukoha ja võimekuse osta süüa.

Kostja lisas apellatsioonkaebusele tõenditena töövõimetuse tõendi, puude tõendi ja

dokumentaalsed tõendid oma ravi kohta.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Kostja ei tõendanud oma kulutusi, kuigi talle selgitati kohtuistungil tõendamise kohustust.

Hageja ema olukord on samuti raske. Hageja ema on osalise töövõimega ning töötab vaid

hooajaliselt ning osalise tööajaga. Hetkel on hageja ema sissetulekuks vaid töövõimetoetus.

Hageja emal on ka alaealine laps, kes vajab oma tervise pärast palju tähelepanu. Erinevalt

kostjast hageja ema siiski aitab hagejat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Tühistada Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus rahuldas hageja

hagi 60 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus,

millega jätta hagi tühistatud osas rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Maakohus mõistis kostjalt välja elatise 150 eurot kuus, kostja palus apellatsioonkaebuses

jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil avaldas kostja, et kui kohtutäituri poolt

kinnipeetud elatise suuruseks jääb 60 eurot, siis on ta nõus elatist tasuma ka hageja õppimise

perioodil, sel juhul pikeneb kostja kohustus elatise võla tasumisel.

8. Ringkonnakohus võtab asja juurde kostja statsionaarse epikriisi 30. novembrist 2024.

Nimetatud tõend tõendab, et kostja viibis SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas puusaoperatsioonil

25. novembrist kuni 28. novembrini 2024. Kostja selgituse kohaselt jätkab ta ravi ja

füsioteraapiaga, kuid hetkel tervislik seisund paranenud ei ole. Sotsiaalkindlustusameti tõendi

järgi on kostjal keskmine puudeaste, puude liik on keskmine liikumispuue, mis on määratud

kuni 13. septembrini 2025 (dtl 125). Töövõimekaardi järgi on kostjal „puuduv töövõime“ kuni

13. septembrini 2025 (dtl 126).

9. Ringkonnakohus ei sea kahtluse all hageja kulutuste vajalikkust. Hageja on täisealine ja

saab ise otsustada, millised kulutused on möödapääsmatud ja millised vajalikud. Samas tuleb

hagejal arvestada oma vanemate piiratud võimalustega ülalpidamise andmisel.

10. Asjas on tuvastatud kostja täielik töövõimetus, keskmine liikumispuue, kostja ei tööta ja

tal puudub kohustus endale tööd otsida, kostja sissetulekuteks on toetused kokku suurusjärgus

600 eurot. Kostjal puudub vara, tal on võlad, sh elatise võlg ca 2000 eurot. Kohtutäitur peab

kostja töövõimetoetusest igakuiselt kinni ca 60 eurot, mis makstakse hagejale elatise katteks.

Ringkonnakohus leiab tuvastatud asjaolude alusel, et kostja ei ole majanduslikult suuteline

tasuma maakohtu poolt välja mõistetud 150 eurot kuus oma täisealisele gümnaasiumis

õpinguid jätkavale pojale.

PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamine on eelkõige igakuine rahaline toetus selleks, et täisealiseks

saanud lapsel oleks tagatud võimalus keskenduda õppimisele. Praegusel juhul on tõendatud,

et kostja ei ole suuteline enam kui 60 eurot kuus tasuma. Kui kostja ei hakka suuremat

sissetulekut teenima ja tema tervislik olukord ei parane ning ta jääb täielikult töövõimetuks,

siis võib tal kuluda väljamõistetud elatise tasumisele kuus aastat.

Ringkonnakohus leiab, et 150 eurot kuus kostjalt elatise väljamõistmine ei täida PKS § 97 p-s

2 sätestatud täiskasvanud lapse õppimise toetamise eesmärki. Kostja tervislikku seisundit ja

majanduslikku olukorda arvestades tuleb tal täisealisele pojale tasuda 60 eurot kuus kuni ta

omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni.

11. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ning jätab

sellest tulenevalt menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)