1-25-1954/6 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1-25-1954

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2025, Pärnu

Kriminaalasja number

1-25-1954 (25263050073)

Kohtunik

Liisa Reinfeldt

Kohtuistungi sekretär

Katariina Šalda

Prokurör

Jan Aasma

Kriminaalasi

Järmo Krillo süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

Järmo Krillo (ik 50202142757; elukoht: x x, x x, x x;

kodakondsus: Eesti; emakeel: eesti keel; haridus: x;

töökoht: x x, x; kontaktandmed: tel x, e-post x; tõkendid:

ei ole kohaldatud)

Karistatus

üks kehtiv kriminaalkaristus: Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja 01.11.2022 otsusega nr 1-22-6631 KarS § 424

lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, millest vabastati täielikult

tingimisi 1-aastase katseajaga. Karistus täidetud:

01.11.2023.

Kaitsja

vandeadvokaat Natalia Suvorova, RÕA korras, süüdistatav

loobus kaitsja osavõtust kohtuistungist

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239, § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada Järmo Krillo süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle

karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1-4 alusel asendada vangistus 11 (üksteist) kuud 330 (kolmesaja

kolmekümne) tunni üldkasuliku tööga.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on Järmo Krillo kohustatud kriminaalhooldaja

järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1–6

sätestatule:

1-25-1954

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ankeetandmetes märgitud elukoht;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Järmo Krillot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

käitumiskontrolli lõpuni mitte tarvitama alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Järmo Krillot alates kohtuotsuse jõustumisest

osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 50 lg 1 p 1 lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel võtta lisakaristusena Järmo Krillolt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates

kohtuotsuse jõustumisest.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4, 6, 9 ja § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1, 3 alusel Järmo Krillolt

välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsjale makstud tasu ja

kulud summas 128 eurot, asitõendi saatekulu (sõiduki teisalduskulu) summas

265,70 eurot ja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot, kokku

1722,70 eurot.

Välja mõistetud menetluskulud 1722,70 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades

Järmo Krilloi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks

menetluskulude katteks

esimesel üheteistkümnel kuul 144 eurot

ja

viimasel

kaheteistkümnendal kuul 138,70 eurot.

Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse

kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või

EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99925700011870 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-25-1954“.

3. Kohtuotsus saata süüdimõistetule ja prokurörile ning jõustumisel

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

1-25-1954

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu

Järmo Krillot süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt karistatud 01.11.2022 Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega nr 1-22-6631 KarS § 424 lg 1 järgi, juhtis taas vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata 08.02.2025 kella 23.35 paiku x x x

xParasi-x x tee 12. km-l mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, kaotas sõiduki üle

kontrolli, sõitis teelt välja ning sõiduk rullus katusele. Järmo Krillo oli sõidukit juhtides

alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,10 mg/l.

Järmo Krillo rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi

olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes

grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Järmo Krillo oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki korduva

juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri allkirjastatud kokkuleppe kohaselt teeb prokurör kohtule

ettepaneku Järmo Krillo KarS § 424 lg 2 alusel süüdi tunnistada ning karistuseks mõista 11

kuud vangistust, mis asendada 330 üldkasuliku töö tunniga tähtajaga 2 aastat koos

allutamisega kontrollnõuetele ja kohustustele. Lisakaristusena on kokku lepitud Järmo Krillolt

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks. Kokku on lepitud ka menetluskulude

tasumises.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega.

Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaaltoimiku materjalide ning kohtuliku arutamise käigus tuvastatu pinnalt tegi kohus

järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas

kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb

süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja mõista kokkulepitud karistus.

Menetluskulude otsustus on resolutsiooni punktis 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa Reinfeldt

Kohtunik