2-23-3752/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Raina Pärn

Otsuse kuupäev

16.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3752

Tsiviilasi

VIIMA COM OÜ hagi TYCOON OÜ vastu osanike

08.12.2022 koosoleku protokolli ja otsuste kehtetuks

tunnistamiseks, alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

TYCOON OÜ vastuhagi samade otsuste kehtivuse

tuvastamiseks

P.M-i hagi TYCOON OÜ vastu samade otsuste

kehtivuse tuvastamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 05.06.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

VIIMA COM OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (hageja I) VIIMA COM OÜ (registrikood

12855847), seaduslik esindaja juhatuse liige N.C ja

lepinguline esindaja Andreas Lunden

Vastustaja (kostja) TYCOON OÜ (registrikood

12605197), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil

Savitski

Muu menetlusosaline

Hageja II P.M (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31.03.2025, millel osalesid poolte esindajad

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 05.06.2024 otsuse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja VIIMA COM OÜ kanda.

Ülejäänud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Rahuldada kostja TYCOON OÜ taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 971,25 € ja mõista see summa hagejalt VIIMA COM OÜ

kostja TYCOON OÜ kasuks välja. Hagejal VIIMA COM OÜ tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda kostjale alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. VIIMA COM OÜ (hageja I) esitas 08.03.2023 Harju Maakohtule hagi TYCOON OÜ

(kostja) vastu kostja osanike 08.12.2022 koosoleku protokolli ja otsuste (edaspidi vastavalt:

vaidlusalune koosolek, vaidlusalune protokoll ja vaidlusalused otsused) vaidlustamise nõudes.

Hageja I palus:

(1) tunnistada vaidlusalune protokoll ja vaidlusalused otsused kehtetuks

või teise võimalusena

(2) tuvastada protokolli ja otsuste tühisus.

1.1.

Hageja I tõi esile, et ta on kostja osanik ja talle kuulub osa nimiväärtusega 500 €, mis

moodustab 20% osakapitalist. P.M-ile (hageja II) kuulub osa nimiväärtusega 2000 €, mis

moodustab 80% kostja osakapitalist.

1.2.

Hageja I juhatuse liige N.C, tegutsedes ka kostja juhatuse liikmena, saatis 29.11.2022

hagejale II kutse vaidlusalusele koosolekule.

1.3.

Vaidlusalusest koosolekust võtsid osa N.C ja hageja II esindajana notariaalse volituse

alusel X. Q. Koosolekul võeti valdava osa päevakorrapunktide osas info teadmiseks ja valiti

kostja juhatuse liikmeks X. Q. Hageja I esitas koosolekul arutatu osas vastuväited, mh seoses

X. Q õigusega hagejat II esindada.

1.4.

Hageja I on veendunud, et X. Q esitatud notariaalne volikiri on võltsitud ja sellest

tulenevalt puudus X. Ql õigus vaidlusalusel koosolekul hääletada.

1.5.

Lisaks tugines hageja I ka asjaolule, et vaidlusalust koosolekut ei ole kokku kutsunud

kostja juhatuse liige, millega on rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja vaidlusalused

otsused on seetõttu tühised. N.C volitused kostja juhatuse liikmena ennistati alles 29.12.2023

kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-22-17007. Vaidlusaluse koosoleku päevakorda ei määranud

kostja juhatus ja seda muudeti vaidlusaluse koosoleku päeval.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 21.02.2024 vastuhagi, milles palus tuvastada

vaidlusaluste otsuste kehtivuse. Hageja I on loetlenud meelevaldsed ja otsitud põhjused, miks

tema arust on X. Qle antud notariaalne volikiri võltsitud. Volikirja all paremas nurgas

asetseva QR-koodi skaneerimisel avaneb Vene Föderaalse notarikoja süsteemi aken, milles on

kantud notaritoiminguga seotud oluline teave. Sellest nähtub, et kõnealune dokument on

registrisse kantud ja selle on tõestanud litsentsiga notar. Vaidlusalusel koosolekul, mille

2 (6)

kutsus kokku N.C ja millel osalesid kõik kostja osanikud, võeti otsused vastu nõutud häälte-

enamusega.

3. Hageja II esitas 15.04.2024 omakorda hagi kostja vastu, milles palus samuti tuvastada

vaidlusaluste otsuse kehtivuse. N.C tegevus on vastuolus kostja huvidega ja tekitanud

arvestatavat kahju. Oma investeeringu ja kasumi kaitsmiseks on hagejal II õigustatud huvi

tuvastada, et otsused on kehtivad ja seega on kostja juhatuse liikmeks X. Q, mitte N.C .

Puuduvad asjaolud, mis viitaks vaidlusaluste otsuste tühisusele või annaks aluse nende

tühistamiseks. Vaidlusaune protokoll vastab ÄS § 174 lg 4 tingimustele ja vaidlusalused

otsused võeti vastu nõutud häälteenamusega.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus tegi 05.06.2024 otsuse (vaidlustatud otsus), millega jättis hageja I hagi

rahuldamata, kostja vastuhagi läbi vaatamata ja rahuldas hageja II hagi, tuvastades vaidlus-

aluste otsuste kehtivuse. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg-te 1 ja 4 ning § 168 lg 2 alusel

iga poole enda kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks

määrata.

4.1.

Kostja vastuhagi läbivaatamata jätmisel toetus maakohus Tallinna Ringkonnakohtu

15.04.2024 määrusele, milles leiti, et vastuhagi on perspektiivitu. Kostja vastuhagi on sisult

sama (olgugi vastassuunaline) hageja nõudega, mistõttu puudub kostjal sellise hagi

esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 tähenduses.

4.2.

Hagejate vastassuunaliste hagide lahendamisel kohaldas maakohus ÄS § 1771 lg 1 ja ÄS

§-s 1721. Maakohus ei tuvastanud vaidlusaluste otsuste tühisuse ega kehtetuks tunnistamise

aluseid ja leidis, et otsused on kehtivad. Vaidlusalusel koosolekul osalesid kostja mõlemad

osanikud, kes ka aktiivselt koosolekust osa võtsid ja sellel hääletasid. Seega oli koosolek

otsustusvõimeline ja otsused ei ole tühised ega kehtetud olenemata sellest, kes koosoleku

kokku kutsus või kas koosoleku päevakorda istungil muudeti.

4.3.

Maakohus leidis, et hageja I väited volikirja võltsituse osas on põhistamata ja

tõendamata. Volikirja tõestas notar ja hageja II kinnitas, et volikirjas on tema allkiri.

Ekspertiisi tegemine pole vajalik, sest võltsituse vastuväide on ümber lükatud teiste

tõenditega. Volikirja notari poolt väljaandmist tõendab all paremal nurgas asetsev QR-kood.

Selle skaneerimisel nutiseadmega avaneb Vene Föderaalse notarikoja süsteemi aken, milles

on sisse kantud notaritoiminguga seotud oluline informatsioon. QR-koodi skaneerides avaneb

teave, mis on identne volikirjal olevaga: volikirja väljastas ametlik notar; toiming registreeriti

koodiga 77/171-n/77-2022-3-1924; volikirja tõestas notari kohusetäitja JPG; volikirja

tõestamist taotles hageja II. Lisaks saab volikirja kehtivust kontrollida registrinumbri alusel

internetis leheküljel www.reestr-dover.ru, mis kinnitab sellise notariaalse dokumendi

väljaandmist.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Hageja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja tema

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja I panna kostja kanda.

5.1.

Hageja I on endiselt seisukohal, et vaidlusalusel koosolekul esitatud volikiri on võltsitud

ja sellest tulenevalt puudus X. Ql õigus koosolekul hääletada. Volikirja võltsitust kinnitab

fakt, et kui esitati sellekohane väide, siis X. Q enam ei hääletanud volituse alusel ja ilmusid

välja P.M-i hääletuslehed, millel olevad allkirjad erinevad oluliselt volitusel olevast

allkirjast.

5.2.

Volikirja võltsitust tõendavad järgmised asjaolud:

-

tekst on trükitud blanketile, kus olid juba notari pitsati jäljend ja notari ajutise

kohusetäitja allkiri. Trükitud tekst katab notari pitsati jäljendit ja allkirja. Kuna

3 (6)

volikirja tekst ja hageja II allkiri kirjutati pärast notari pitsati jäljendi panemist ja

notari ajutise kohusetäitja allkirja, siis on ilmne, et notar ei kontrollinud, kas volikirja

sisu vastab avaldaja tahtele, volikiri ei ole alla kirjutatud notari juuresolekul ja notar

ei ole avaldaja isikusamasust tuvastanud ega teovõimet kontrollinud;

-

hageja II allkiri pole kirjutatud tema poolt ja see on võltsitud. Seda tõendavad

maakohtule tsiviilasjas nr 2-22-17007 esitatud hageja II 23.11.2022 allkirjastatud

kinnitus ja Tartu Maakohtu registriosakonnale 23.01.2022 esitatud kandeavalduse

lisana esitatud hageja II hääletuslehed, mis allkirjastati 11.01.2022.

6. Kostja vaidles kaebusele vastu. Samuti esitas seisukoha hageja II, vaieldes kaebusele

vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, aga täiendab maakohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹). Hageja I kannab

enda ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus. Hageja II ei ole hageja I kaebuse alusel läbi

vaadatava asja menetlusosaline, mistõttu tema kulud ei ole hüvitatavad.

8. Hagejad I ja II esitasid eraldi iseseisvad nõuded ega puutu teineteise hagide menetlusse

vaatamata sellele, et nõuded on esitatud sama kostja vastu ja tema osanike samade otsuste

suhtes (TsMS § 207 lg 2). Maakohus jättis kostja vastuhagi (hageja I vastu) läbi vaatamata ja

seda ei ole vaidlustatud. Hageja II hagi rahuldamisel puudub nn laiendatud õigusjõud – see

seob ainult hagejat II ja kostjat nendevahelises suhtes (vt TsÜS komm, § 38, p 3.6). Eelnevast

järeldub, et apellatsioonimenetluse osalised on hageja I apellandina ja kostja vastustajana ning

ese on üksnes hageja I nõuded (1) ja (2) osanike vaidlusaluste otsuste ja protokolli

vaidlustamiseks, samuti hageja I ja kostja vaheline menetluskulude jaotus. Vaidlustatud

otsuse resolutsiooni p-d 2–4 on TsMS § 456 lg 4 ls 2 alusel jõustunud (p 4 ainult hageja II ja

kostja õigussuhtes), lisaks ei saa ringkonnakohus muuta hageja II hagiga seotud

menetluskulude jaotust ega muuta hageja I seotud kulude jaotust hagejale I kahjulikumaks

(resolutsiooni p 5).

9. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja vaidlustamata järgmistest asjaoludest (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4, § 652 lg 1 p 1):

-

hagejad I ja II olid kostja osanikud, hagejale I kuulus osa nimiväärtusega 500 € (500

häält), mis moodustas 20% osakapitalist, ja hagejale II kuulus osa nimiväärtusega

2000 € (2000 häält), st 80% osakapitalist;

-

praegu on osanike struktuur muutunud (viimati 24.03.2025), mille tulemusel hagejal

II on 95%-line osalus ja hageja I ei ole enam osanik;

-

29.11.2022 saatis N.C hagejale II kutse 08.12.2022 kostja osanike koosolekule (dtl

17–22), kusjuures märkis end saatjana kui kostja juhatuse liige ja hageja I esindaja

(samal ajal oli ta ka hageja I juhatuse liige);

-

08.12.2022 toimus vaidlusalune koosolek, millest võtsid osa hageja I esindaja

juhatuse liige N.C ja hageja II esindajana 07.11.2022 notariaalse volikirja

(vaidlusalune volikiri) alusel X. Q;

-

koosoleku kohta koostati protokoll (dtl 23–27), milles kajastati otsused nr 1–8;

valdava osa päevakorrapunktide osas võeti info teadmiseks (otsused nr 1–7) ja valiti

hageja II häältega juhatuse liikmeks X. Q (otsus nr 8);

-

hageja I esitas koosolekul arutatu osas vastuväited mh põhjusel, et vaidlusalune

volikiri on võltsitud ja sellest tulenevalt X. Ql puudus õigus osanike koosolekul

hääletada;

4 (6)

-

kostja Äriregistri registrikaart ei kajastanud N.C kui juhatuse liiget alates

10.11.2022, tema volitused kostja juhatuse liikmena ennistati 29.12.2023 otsusega

tsiviilasjas nr 2-22-17007 (dtl 73–79), millega tuvastati mh kostja osanike 10.11.2022

otsuse tühisus, millega ta kutsuti juhatusest tagasi.

10. Hageja I eesmärk on vaidlusalustest otsustest vabaneda ning nõude õiguslik alus otsuste

vaidlustamisel on eelkõige ÄS § 177¹ lg 1 ja ÄS § 172¹ (tühisus) või ÄS § 178 lg 1 ls 1

(kehtetuks tunnistamine). Kohus ei saa tunnistada kehtetuks tühist otsust, mistõttu tuleb

otsuste vaidlustamise nõuded lahendada vastupidises järjekorras, st enne kontrollida nõuet (2)

ja siis nõuet (1). Protokolli vaidlustamise õigust seadus osanikule ette ei näe, mistõttu jättis

maakohus selle nõude kokkuvõttes õigesti rahuldamata. Samuti ei tähelda ringkonnakohus

hageja I väiteid, et protokoll tema õigusi kuidagi rikuks. Kuigi sama nõude saanuks jätta ka

läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse alusel, ei tingi see vaidlustatud otsuse muutmist, sest

nimetatud alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte kohustus (nt RKTKo

12.10.2016, 3-2-1-94-16, p 16).

11. Kaebuse ainus sisuline väide vaidlusaluse volikirja võltsituse kohta ei anna alust muuta

maakohtu otsuse lõppjäreldust selle kohta, et vaidlusalused otsused on kehtivad. Vastuseks

kaebusele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Esmalt täheldab ringkonnakohus, et esile toodud asjaoludel on hageja I ilmselt kaotanud

kostja osanike otsuste vaidlustamise suhtes tuvastushuvi (TsMS § 368 lg 1). Hageja I osalus

kostjas lõppes 24.03.2025. Riigikohtu senise praktika ja õiguskirjanduse kohaselt peab

vähemalt üldjuhul hageja tuvastushuvi säilima kogu menetluse aja ja seda kontrollib kohus

omal algatusel (TsMS komm II, § 368, p 3.1.3.1 alap a ja sealsed viited). Kuigi

kohtupraktikas on peetud oluliseks hageja osaniku staatust just hagi esitamise ajal (RKTKo

14.10.2014, 3-2-1-76-14, p 22), siis saab sellest pigem lähtuda nende hagejate puhul, kes said

osanikuks pärast kohtus vaidlustatava otsuse vastuvõtmist, kuid enne hagi esitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja I piisavalt põhistanud oma huvi menetluse jätkamise

vastu. Võimalikud rikkumised hageja II esindamisel ja kostja osanike koosolekul ei saa enam

riivata hageja I huve ja õigusi, kui ta ei ole kostja osanik. Hageja I ei toonud esile oma

võimalikku kahju või muud asjaolu, mis õigustaks menetluse jätkamist pärast osaniku staatuse

kaotamist. Samuti ei ole toodud esile asjaolusid, mis võimaldaks eeldada hageja I suhtes

tehtava otsuse õiguslikku siduvust tema eriõigusjärglase (osa uue omaniku) suhtes. Neil

kaalutlustel esineks alus jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Sarnaselt

eespool p-s 10 märgituga ei ole see aga kohtu kohustus.

11.2. Teiseks saab sedastada, et hageja I õiguslik huvi on põhistamata otsuste nr 1–7 osas.

Vaidlusaluse protokolli kohaselt võtsid osanikud viidatud otsustega teadmiseks koosolekul

tehtud avaldusi ja selgitusi. Hagejat I esindas vaidlusalusel koosolekul juhatuse liige N.C.

Hageja I ei väida, et otsuste nr 1–7 ese oleks talle teadmata või mingil viisil kahjulik. Samuti

ei saa nimetatud otsuseid hageja I suhtes täita ega temalt midagi nende otsuste alusel nõuda.

Seetõttu puudub hagejal I õiguslik huvi neid otsuseid vaidlustada. Sarnaselt eelnevaga ei tingi

see maakohtu lõppjärelduse muutmist, sest ka õigusliku huvita esitatud hagi saab jätta selle

põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

11.3. Maakohus ei käsitlenud sisuliselt küsimust, kas N.C oli kostja juhatuse liige

vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajal. See on siiski oluline vaidluse lahendamisel.

Vaidlustamata asjaoludel on tühine kostja osanike 10.11.2022 otsus, millega N.C kutsuti

kostja juhatusest tagasi. Sel otsusel ei olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg

1 ls 1). Registrikanne juhatuse liikme kohta ei ole õigustloova tähendusega, st juhatuse liikme

õiguste ja kohustuste tekkimine ega ka lõppemine pole seotud kande tegemisega (RKTKo

08.02.2005, 3-2-1-140-04, p 8). Järelikult oli N.C registrikannetest erinevalt 29.11.2022

kostja juhatuse liige ja tal oli õigus vaidlusalune koosolek kokku kutsuda. Isegi kui N.C ei

oleks olnud nimetatud ajal kostja juhatuse liige, oleks hageja I tuginemine vaidlusaluse

5 (6)

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ja päevakorra väidetavale muutmisele vastuolus

hea usu põhimõttega (TsÜS § 32), sest ta ise korraldas koosoleku kokkukutsumist ja osales

koosolekul ilma päevakorrale vastuväiteid esitamata. Järelikult puudub ÄS § 172¹ ls-s 2 ja §

177¹ lg 1 ls-s 1 sätestatud otsuse tühisuse alus, nagu oleks oluliselt rikutud osanike koosoleku

kokkukutsumise korda. Muid vaidlusaluste otsuste tühisuse aluseid hageja esile ei toonud ja

nõue (2) jäi seega maakohtus õigesti rahuldamata.

11.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vaidlusaluse volikirja võltsituse

vastuväite põhistuse ebapiisavuse kohta. Õige on maakohtu arusaam, et TsMS § 277 lg 1

kohaldamisel tuleb kohtul esmalt hinnata, kas dokumendi võltsitus on piisavalt põhistatud.

Notariaalse dokumendi võltsituse põhistamiseks ei ole piisav dokumentide võrdlemine, mille

näeb üksnes ühe võimalusena ette TsMS § 277 lg 2. Samuti pole nimetatud liiki dokumendi

puhul piisav tugineda notari toimingute tegemise järjekorrale, sh väljastatud ärakirja

trükkimise tehnilistele eripäradele. Käesoleval juhul on maakohus asjakohaselt põhjendanud,

miks on vaidlusaluse volikirja notariaalne vormistamine usutav ja miks pole alust kahelda

dokumendi ehtsuses. Kaebuse väited ei võimalda teha sellest erinevat järeldust.

11.5. Olenemata vaidlusaluse volikirja võltsituse vastuväite edukusest on hageja II selle

sisuks oleva volituse korduvalt heaks kiitnud (TsÜS § 128 lg 2, § 129 lg 1). Heakskiidu

tulemusel on X. Q poolt vaidlusalusel koosolekul hageja II nimel tehtud toimingud, sh

osalemine ja hääle andmised kehtivad. Muid vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamise

aluseid hageja esile ei toonud. Järelikult puuduvad vaidlusaluste otsuste kehtetuks

tunnistamise alused ja nõue (1) jäi samuti õigesti rahuldamata.

12. Ringkonnakohtu menetluskulud hageja I ja kostja vahelises vaidluses jäävad TsMS § 171

lg 1 alusel hageja I kanda. Kuivõrd hageja II ei olnud apellatsioonimenetluse osaline, siis

kannab ta ise oma võimalikud kulud. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude

jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

13. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel. Kostja taotles 971,25 € hüvitamist,

mis on tasu 5 t 15 min õigusteenuse (sh vastuse koostamine ja esitamine 2 t 15 min,

kohtuistung koos ettevalmistusega 2 t 30 min ning kulunimekirja koostamine 30 min) eest

tasumääraga 185 €/t (käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle). Hageja I ei esitanud kostja

menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on nimekirjas märgitud kostja

esindaja toimingud ja nendele kulunud aeg vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu määr on

kohane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal I kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna

971,25 € (= 5 t 15 min × 185). Vastavalt kostja apellatsioonivastuses esitatud taotlusele ja

TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt peab hageja I tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)