2-24-17004/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17004

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A P vastu võla nõudes

Hagihind

11 998,61 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: A J (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: xxx)

Kostja: A P (isikukood xxx; e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 19.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A Plt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS-ga Xxx xxx

31.03.2020 sõlmitud lepingust nr XXX tulenev põhivõlg summas 2247,08 eurot ning

viivis põhivõlalt alates 16.08.2023 kuni 15.04.2025 summas 452,09 eurot ja viivis

alates 16.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ hagi kostja A P vastu lepingust

nr XXX tuleneva põhivõla 3919,74 euro, intressi 435,16 euro, haldustasu 6 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 3773,02 euro osas ning viivis alates 9.11.2024 kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas.

4. Jätta menetluskulud 75% ulatuses hageja kanda ja 25% ulatuses kostja kanda.

5. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1120

eurot, mis koosneb riigilõivust 840 eurot ning põhjendatud ja vajalikest

õigusabikuludest 280 eurot.

6. Välja mõista kostjalt A Plt 25% resolutsiooni punktis 5 kindlaks määratud

menetluskuludest, s.o 280 eurot hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

7. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal A Pl tasuda hagejale

Aktiva Finance Group OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 280 eurot

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxx XXX AS ja A P (kostja) 28.03.2018

tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 10 000 eurot. Laenu

väljamaksmisel arvestati antava laenu summast maha lepingutasu, mis lepingu andmete kohaselt

on 200 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 22,44% aastas ja intressimäär

18,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel

perioodil 15.04.2018 – 15.03.2023.

16.03.2020 sõlmisid Xxx XXX AS ja kostja kokkuleppe lepingu nr XXX, millega kostja taotles

täismaksepuhkust, mida talle võimaldati perioodil 16.03.2020 kuni 15.07.2020. Peale

maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal

kogunenud intressid. Alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest 16.03.2020, kannab

leping edaspidi numbrit XXX. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 21,21%

aastas ja intressimäär 18,9% aastas, laenu summa jääk 7041,68 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.07.2020 – 15.08.2023.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis Xxx XXX AS

04.03.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 04.03.2021 oli kostjal

tasumata 6 – 8. osamaksete maksed, s.o 15.12.2020 – 15.02.2021. 25.03.2021 saatis Xxx XXX

AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise hoiatus on kostjale kätte toimetatud 05.03.2021 ning

ülesütlemise teatis on kätte toimetatud 26.03.2021.

Xxx XXX AS loovutas 26.03.2021 oma nõude kostja vastu AS-ile Aktiva Portfolio koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid. AS Aktiva Portfolio on ühinenud Aktiva Finance Group OÜ-ga

ning AS Aktiva Portfolio on äriregistrist kustutatud 06.11.2023, seega hagejaks antud menetluses

on Aktiva Finance Group OÜ.

Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud ning tehtud on

kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks, mistõttu vastutustundliku

laenamise põhimõtet ei ole rikkunud, kuivõrd on tuvastatud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne

võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemisel lisaks laenutaotluse

andmetele kostja sissetulekuid kontrollinud pensioniregistrist, mille andmete kohaselt oli kostja

keskmine sissetulek 556,35 eurot. Hageja selgitab, et summa 556,35 eurot on sissetulekutest

kinnipeetud pensioni osamaksed, mis on 6% kuus. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid

1500 eurot kuus ning muud finantskohustused 300 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu

väljastamist 938,28 eurot kuus (1500-300-laenu igakuine osamakse 261,72) igapäevasteks

majandamiskuludeks. Seega jäi kostjal kätte üle poole igakuisest sissetulekust. Hageja leiab, et

arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul

oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega

võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Hageja väitel on kostjalt toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks summas

404,86 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 6636,82 eurot (7041,68-404,86). Pärast lepingu

ülesütlemist on kostjalt laekumisi toimunud summas 520 eurot, millest hageja on VÕS § 415 lg 2

kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 470 eurot põhiosa katteks. Seega

tasumata põhiosa on 6166,82 eurot (6636,82-470). Ülesütlemise 25.03.2021 seisuga oli kostjal

tasumata 6 – 9. osamaksete intress summas 435,16 eurot ja laenuhaldustasu summas 6 eurot.

Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 6166,82 eurot lepingu ülesütlemise

päevale järgnevast päevast alates, s.o 26.03.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o

08.11.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 18,9% aastas, kokku summas 4225,11

eurot. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt A Plt hageja AS Aktiva Finance Group

kasuks välja põhivõlgnevus 6166,82 eurot, intress 435,16 eurot, haldustasu 6 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 4225,11 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis

alates 09.11.2024 kuni põhinõude summas 6166,82 euro täitmiseni lepingujärgses viivise määras

18,9% aastas.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetluse 12.11.2024 määrusega ning toimetas määruse koos

hagiavaldusega kostjale kätte 13.11.2024 kättetoimetamise portaali vahendusel. Kostja kohustus

hagile vastama hiljemalt 03.12.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks ega ka hiljem, ei ole kostja

hagile vastanud.

3.

12.12.2024 kohtunõudes andis kohus hagejale kuni 27.12.2024 aega selgitada ja esitada

täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud ja kostja

krediidivõimelisust hinnatud. Kohus selgitas, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 13 järgi peab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7

kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Sel juhul tuleb tagasimaksed uuesti määrata (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral tuleb sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse,

milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus

hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Samuti

tuleb sel juhul kostja tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja

mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411

tähenduses.

4. Hageja esitas 23.12.2024 seisukoha, milles märgib, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid 1500 eurot kuus

ning muud finantskohustused 300 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 938,28

eurot kuus (1500-300-laenu igakuine osamakse 261,72) igapäevasteks majandamiskuludeks.

Seega jäi kostjale kätte ca 63% tema igakuisest sissetulekust ning seega on kostja

krediidivõimeline. Arvestades võetava kohustuste suurust ja sisu on krediidiandja veendunud

piisava hoolikusega ja põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses. Juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid

rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel on

kostja tagasimakseid teinud summas 6244,32 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks,

siis enne lepingu muutmist oli tasumata põhiosa 3555,68 eurot (10000-6244,32=3555,68).

Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingu nr XXX muutmiseks ning alates

muudatuse kokkuleppe jõustumisest 16.03.2020 kannab leping numbrit XXX, seega lepingu

muudatuse alusel saab lepingu nr XXX põhiosaks lugeda 3555,68 eurot. Antud lepingu alusel on

kostja tagasimakseid teinud summas 1308,60 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks,

siis tasumata põhiosa on 2247,08 eurot (3555,68-1308,60=2447,08).

Hageja märgib, et lepingu nr XXX alusel tuli kostjal laen tagastada perioodil 15.09.2020 –

15.08.2023. Seega käesolevaks hetkeks on igal juhul lepingu lõpptähtpäev saabunud, st kõikide

osamaksete tähtaeg on saabunud, sest viimase osamakse tähtaeg oli 15.08.2023. VÕS § 403⁴ lg 7

arvestuse esitamise kohustust ei ole juhul, kui kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu

on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (Riigikohtu lahend 2-21-13098). Juhul, kui

kohus leiab et eeltoodu tõttu ei olnud ülesütlemise eeldused täidetud saab hagiavalduse rahuldada

alternatiivselt lepingu täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Sellisel juhul palub hageja välja

mõista põhivõla jäägi 2247,08 eurot, ning viivis alates lepingu lõppemise päevale järgnevast

päevast, s.o 16.08.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosa jäägilt 2247,08

eurot kuni tasumiseni.

5. Kohus määras asjas istungi, mis toimus 19.03.2025 algusega kell 10:00. Kostjale toimetati

kohtukutse kätte postiga. Kostja istungile ei ilmunud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid

kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kohus kontrollib, kas leping on sõlmitud ja kehtis.

VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma

teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1

kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul

viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

Hageja on kohtule esitanud AS Xxx XXX ja kostja vahel 28.03.2018 sõlmitud ja

digiallkirjastatud väikelaenu leping nr XXX (dtl 17-21) ning AS Xxx XXX ja kostja vahel

31.03.2020 sõlmitud ja allkirjastatud kokkulepe nr XXX (dlt 24-29).

Kostja poolt 4.12.2018 digiallkirjastatud lepingu XXX ja kostja poolt 06.12.2018

digiallkirjastatud lepingu nr XXX. Lepingud sisaldasid väikelaenu tüüptingimusi ja

tarbijakrediidi teabelehte. Krediidi kulukuse määr kummagi lepingu puhul ei ületanud lepingu

sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra.

Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et lepingud olid sõlmitud nõutud vormis, sisaldasid

nõutud andmeid ning et laenusumma anti 28.03.2018 kostja kasutusse (dlt 22).

8. Järgmisena tuvastab kohus, kas nõue kostja vastu on loovutatud hagejale. Nõude

loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning

teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites, et

nõuet ei ole loovutatud.

Hageja on esitanud algse krediidiandja 26.03.2021 teatise nõude loovutamise kohta, millest

tulenevalt on lepingu nr XXX tulenevad nõuded on loovutatud AS Aktiva Portfoli (dtl 40).

Hageja selgituste kohaselt on AS Aktiva Portfolio ühinenud Aktiva Finance Group OÜ-ga ning

AS Aktiva Portfolio on äriregistrist kustutatud 06.11.2023. Seega hagejaks antud menetluses on

Aktiva Finance Group OÜ, st nõue kostja vastu on loovutatud hagejale (dtl 5).

9. Järgnevalt hindab kohus, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

10. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

Riigikohus on oma 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-des 17 ja 18 selgitanud, et

kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise

ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3

(ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb krediidiandjal üldjuhul

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hageja väitel on kostja krediidivõimelisust põhjalikult hinnatud ja jõutud positiivsete otsusteni.

Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast

oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid

väiksemad, kui kostja sissetulekud (dtl 6). Hageja on esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 41),

millest nähtuvad kostja poolt esitatud andmed (sissetulek 1500 eurot ja kohustused 300 eurot)

ning maksehäireregistri (Taust.ee) väljavõtte (dtl 8). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis

tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal

kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kohtule esitatud tõendist nähtub selgelt, et päring

maksehäireregistrisse on tehtud mitte enne laenulepingute sõlmimist, vaid enne hagi esitamist

(08.11.2024).

Esialgne võlausaldaja on otsuse tegemisel lisaks laenutaotluse andmetele kostja sissetulekuid

kontrollinud pensioniregistrist, mille andmete kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 556,35

eurot. Hageja selgitab, et summa 556,35 eurot on sissetulekutest kinnipeetud pensioni osamaksed,

mis on 6% kuus. Võttes arvesse, et kostja sissetulekud olid 1500 eurot kuus ning muud

finantskohustused 300 eurot kuus, jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 938,28 eurot kuus

(1500-300-laenu igakuine osamakse 261,72) igapäevasteks majandamiskuludeks. Seega jäi

kostjal kätte üle poole igakuisest sissetulekust. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud

kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega

ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma

(dtl 7-8).

Kohus selgitas 12.12.2024 kohtunõudes hagejale, et kohtul on kohustus kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning andis hagejale võimaluse

selgitada ja esitada täiendavaid tõendeid, kuidas on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud

ja kostja krediidivõimelisust hinnatud (dlt 52-55).

Hageja jäi 23.12.2024 esitatud seisukohas nende selgituste juurde, mida hagiavalduses välja tõi.

Täiendavalt esitas hageja kohtule esialgse võlausaldaja selgituse (dtl 61), milles on küll viidatud

kostjaga seotud lepingule nr XXX, kuid väidetava pensioniregistri andmete alusel läbiviidud

krediidivõimelisuse hindamine on teostatud XXX aluslepingu põhjal, mis ei oma aga puutumust

käesoleva tsiviilasjaga.

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja

pangakonto väljavõtet, millest nähtuksid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud. Seega

antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid

kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa

lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata.

Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke. Kohus selgitab,

et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need

ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

Kohus lisab, et ka päring maksehäireregistrisse on tehtud mitte enne laenulepingute sõlmimist,

vaid enne hagi esitamist (08.11.2024).

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus leiab, et hageja ei ole siiski

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Esitatud

tõendist ei nähtu ega ole aru saada, et laenuandja oleks kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kulusid, mida nõuab VÕS § 4034 lg-d 2-4 ja lg 6 ning KAVS § 49 lg-d 1-4. Samuti ei nähtu

esitatud tõendist, et krediidiandja oleks ka tegelikult teostanud mingit analüüsi kostja

sissetulekute ja kulude vahe piisavuse kohta teenindada võetud laenu. Seda enam veel, et kostja

taotles maksepuhkust, mis tingis lepingu muutmise.

Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.

11. Alljärgnevalt analüüsib kohus põhivõla, intressi ja viivise nõudega seonduvat. VÕS § 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus märgib, et tagasimaksed tuleb uuesti

määrata üksnes juhul, kui leping ei ole korraliselt lõppenud.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja nõuda tagasi põhivõlga. VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingujärgne intressimäär lepingu sõlmimise ajal VÕS § 94 järgi

kehtinud intressimääraga, mis antud lepingu sõlmimise (31.03.2020) ajal oli 0%. Sellest

tulenevalt ei saa hageja intressi nõuda ning intressinõuded jäävad rahuldamata. Samuti ei saa

hageja nõuda lepingu igakuist haldustasu, mille jätab kohus ka rahuldamata.

Hageja esitas 23.12.2024 seisukoha (dtl 59), milles märgib, et juhul, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, esitab

hageja ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 6244,32

eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muutmist oli tasumata

põhiosa 3555,68 eurot (10000-200-6244,32=3555,68). Lepingu nr XXX muutmiseks sõlmitud

lepingu nr XXX saab põhiosaks lugeda 3555,68 eurot. Antud lepingu alusel on kostja

tagasimakseid teinud summas 1308,60 eurot. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis

tasumata põhiosa on 2247,08 eurot (3555,68-1308,60=2447,08).

Hageja on 23.12.2024 seisukohas viidanud, et hagiavalduse saab rahuldada alternatiivselt lepingu

täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohus leiab, et ülesütlemise eeldused ei ole

täidetud. Hageja ei ole sõnaselgelt alternatiivset nõuet esitanud, mistõttu jätab kohu selle

tähelepanuta, kuid selgitab, et alternatiivse nõudega saab olla tegemist siis, kui lepingu alusel

osamaksete tähtaeg ei ole saabunud ehk et leping ei ole lõppenud ja hageja nõuab tulevikkus

suunatud osamakseid maksegraafiku järgi. Nii lepingust endast kui hageja seisukohast nähtub, et

laenu tagastamise lõpptähtaeg oli 15.08.2023 (dtl 24, 59). Kuivõrd käesolevalt on leping

lõppenud, on lepingu järgi võlgnetav laenu tagastamata summa sissenõutav, mõistab kohus

kostjalt välja tagastamata põhivõla 2247,08 eurot.

Vastustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivist. See ei oleks kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Sel juhul oleks erinevalt intressist, mis asendub seadusjärgse intressiga, krediidiandjal

jätkuvalt võimalik teenida kasumlikku viivist. Kohus on seisukohal, et vastustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on krediidiandjal siiski õigus seadusjärgsele viivisele VÕS § 113

alusel. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude selliselt, et mõistab tasumata põhivõlalt viivise

seadusjärgses määras alates lepingu lõppemisele järgsest päevast, s.o 16.08.2023 kuni põhivõla

tasumiseni. Alates 16.08.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viis

452,09 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude

jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõudis kostjalt algselt kokku 10 833,09 euro maksmist, millest

kohus rahuldab 25% (2699,17 eurot / 10 833,09 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 alusel 75% ulatuses hageja kanda ja 25% ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 840

eurot ning õigusabikulu 422,50 eurot, millele lisandub istungil ettevalmistamise ja osalemise kulu

169 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning

seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

TsMS § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 840 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot, mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna

hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 määruses

tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (ilma

käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Lisaks leiab kohus, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi

on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Lisaks on hageja

esindaja vastanud täiendavalt kohtunõudele ja osales kohtuistungil, mis protokolli kohaselt kestis

10 minutit. Seega eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud

õigusabi ajakuluks lugeda 2 tundi tunnihinnaga 140 eurot.

Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 280 (2+140)

eurot käibemaksuta. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1120 (840+280)

eurot.

Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 75% ulatuses hageja kanda ja 25% ulatuses kostja kanda,

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 280 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku

tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik