2-24-134655/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-134655

Tsiviilasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi O. M. vastu leppetrahvi

võlgnevuse, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes

Tsiviilasja hind

88,08 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post:

ahto.jarvela@julianus.ee)

Kostja: O. M. (isikukood XXX; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt O. M.-ilt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahvi

võlgnevus summas 40 eurot, viivis summas 13,62 eurot ja sissenõudmiskulu

summas 30 eurot.

3. Välja mõista kostjalt O. M.-ilt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viisi

tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

(19.02.2025) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud kostja O. M. kanda.

5. Välja mõista kostjalt O. M.-ilt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks

menetluskulud 260 eurot.

6. Välja mõista kostjalt O. M.-ilt hageja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 05.11.2021 sõlmitud parkimisleping (sõiduki

registreerimisnumbriga xxxx parkimiseks Mustamäe tee 44, Tallinn), mille tingimusi kostja

rikkus (eiras parkimiskorralduse nõudeid – ei paigaldanud sõidukis nähtavale kohale

parkimisluba). Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 40 eurot (leppetrahv nr

0178018839, tasumise tähtaeg 14 päeva jooksul). Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Hageja

nõuab lisaks leppetrahvile ka viivise summas 13,62 euro ja sissenõudmiskulu summas 30 euro

hüvitamist.

Kohus tegi kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte toimetatavaks avaliku

e-toimiku kaudu alates 19.03.2025, kuid kostja pole dokumente portaalis avanud. Lisaks

saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile XXX.

Kohus toimetas kostjale menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse kätte 29.03.2025 posti

teel aadressil XXX 20.04.2024. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 14.04.2025, kuid

kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja

edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude

hulka.

Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu

100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot ja

õigusabikulu 338 eurot. Lisaks taotleb hageja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.

Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu

kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause

kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud

hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle

hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna

maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb

üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja

teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat

ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on

erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi

koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis samuti õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse

esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud

juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide

komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi.

Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul

ebamõistlikult suur, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna

Ringkonnakohus on 19.12.2024 lahendis tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et

lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi

tavapärasele tasumäärale. Seega peab kohus põhjendatud tunnitasuks 140 eurot

(käibemaksuta).,

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 260 (100+20+140) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 260 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik