3-25-937/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-937

Määruse kuupäev

15. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks tagastada tema

esemed või hüvitada varaline kahju ning Viru Vangla 11.

märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/28-2 tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 19. detsembril 2024 Viru Vanglale taotluse, milles palus talle tagastada

järgmised esemed: AAA patareid, hõbedane geelpastapliiats, kaks toidusäilituskarpi,

taskupeegel, A4 suuruses grippkott, A4 suuruses kilekaaned, teesõel, kriminaalmenetluse

seadustik, Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, karistusseadustiku

kommenteeritud väljaanne, vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne ning teised raamatud.

Kaebaja pidi 12. detsembril 2024 Tallinna Vanglasse minema ning seal toimus kaebaja asjade

läbiotsimine. Tallinna Vangla teenistujad võtsid kaebajalt esemed ära. Kui kaebaja saabus 17.

detsembril 2024 Viru Vanglasse tagasi, siis võeti kaebajalt ära veel A4 formaadis kilekaaned.

Kaebaja ostis kaks toidusäilituskarpi 2022. a samal ajal, kui soetas endale televiisori ja

veekeetja. Kaebaja ostis endale teesõela 2023. a septembris või oktoobris Viru Vanglas.

Kaebaja ostis AAA patareid uuest vangla poest, kuid täpset aega ei mäleta. Hõbedane

geelpastapliiats oli kaebajal juba Tallinna Vanglas olemas. Taskupeegel saadeti kaebajale

3-25-937

postiga 2024. a juunis või juulis. Kriminaalmenetluse seadustiku on Viru Vangla kaebajalt

juba korra ära võtnud, kuid siis tagastas selle kaebajale.

2. Viru Vangla jättis 13. jaanuari 2025. a vastusega nr 6-7/3-25/19431-2 kaebaja taotluse

rahuldamata. Viru Vangla on asjaolusid kontrollinud ning tuvastanud, et 2022. a Tallinna

Vanglas viibides ei ole kaebaja kõnealuseid säilituskarpe ostnud. Samuti ei nähtu poelehtedelt

Viru Vanglas 2023. a septembris või oktoobris soetatud teesõela ning AAA patareisid, millest

viimased kaebaja enda sõnul uuest vangla kauplusest ostis. Hõbedast tooni geelpliiats,

kilekaaned ja grippkotid kuuluvad keelatud esemete hulka. Kaebaja ei omandanud

taskupeeglit lubatud viisil. Enne etappi minekut tuleb vanglale kuuluvad raamatud tagastada

ning lisaks on kindlaks tehtud, et kaebaja nimel ei kajastu Viru Vangla raamatukogus ühtki

laenutatud raamatut.

3. Kaebaja esitas 10. veebruaril 2025 Viru Vanglale eelnimetatud vastuse peale vaide ning

taotles säilituskarpide, AAA patareide, taskupeegli, kriminaalmenetluse seadustiku ja teesõela

tagastamist. Viru Vangla jättis 11. märtsi 2025. a vaideotsusega nr 1-8/3-25/28-2 kaebaja

vaide rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 8. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

tagastada kaebajale tema esemed (säilituskarbid, patareid, taskupeegel, kriminaalmenetluse

seadustik ja teesõel) või hüvitama nende maksumus ning 11. märtsi 2025. a vaideotsuse nr

1-8/3-25/28-2 tühistamiseks. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebaja

põhjendab, et on pidanud seoses käimasoleva kohtumenetlusega viibima korduvalt Tallinna

Vanglas. Kui ta 12. detsembril 2024 Viru Vanglast Tallinna Vanglasse toimetati, siis otsiti

seal tema asjad läbi ning temalt võeti mitmed esemed ära. Selgus, et Viru Vangla on need

esemed kaebaja isiklike asjade nimekirjast eemaldanud. Kui kaebaja saabus 17. detsembril

2024 tagasi Viru Vanglasse, siis koostas valvur ettekande nr 3-24-4789, mille kohaselt oli

kaebajaga kaasas kott Tallinna Vanglas ära võetud asjadega. Tallinna Vanglas asjade

äravõtmise kohta ettekannet ei tehtud. Kotis olid järgnevad esemed: patareid AAA 6 tk,

hõbedane geelpastapliiats, roosa kokkuklapitav taskupeegel, valge teesõel, grippkott A4,

toidusäilituskarp rohelise kaanega 2 tk. Ettekande kohaselt väitis kaebaja, et ostis asjad vangla

poest, kuid seda pole kirja pandud. Esemed on kaebaja soetatud ning kriminaalmenetluse

seadustik saadeti talle Tallinna Vanglas vahistatuna viibimise ajal postipakiga. Kaebajalt

esemete äravõtmine on õigusvastane. Kaebaja taotleb haldusmenetluse tõendite kogumist,

riigilõivu tasumisest vabastamist ja kohtulahendis tema isikuandmete initsiaalide või

tähemärkidega asendamist. Kaebaja soovib, et tema kaebuse lahendamisega tegeleks kohtunik

Maria Lõbus. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuti 8. aprillil 2025 riigilõivu 20

eurot.

5. Viru Vangla esitas 11. aprillil 2025 kohtule seisukoha, milles palub jätta kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on talle vajalik esialgse

õiguskaitse kohaldamine ja millised pöördumatud tagajärjed tekiksid selle kohaldamata

jätmisel. Kaebajale ei teki ühtegi pöördumatut tagajärge sellest, kui talle esemeid kätte ei anta.

Kaebaja etteheited vangla suunal on põhjendamatud, kuna ta ei ole ühtegi nimetatud eset

õiguspäraselt enda valdusesse saanud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kohtueelse menetluse

materjalid. Vangla annab teada, et kaebaja ei ole vanglale esitanud kaebuses nimetatud

esemetega seoses kahjunõudeid.

6. Tallinna Vangla esitas 15. aprillil 2025 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et

kaebaja sai Tallinna Vanglas viibides ühe postipaki. Pakk saabus kaebajale 10. oktoobril 2022

3-25-937

ning selles oli kaks raamatut – „Täiesti vaba mees“ ja „48 võimuseadust“.

Kriminaalmenetluse seadustikku ei ole kaebaja postipakiga Tallinna Vanglas saanud.

Kaebajale laenutati Tallinna Vanglas 13. detsembril 2024 karistusseadustiku kommenteeritud

väljaanne. Kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi ei ole kaebaja Tallinna Vanglale

esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7. Esmalt selgitab kohus, et kohtuasjad jaotatakse kohtunike vahel juhuslikkuse põhimõttest

lähtudes (kohtute seaduse § 37 lg 2 p 2). Seega ei ole kaebajal võimalik nõuda, et tema

kaebuse vaataks läbi konkreetne kohtunik. Käesolev haldusasi jagati juhuslikkuse põhimõttest

lähtudes lahendamiseks kohtunikule Juhan Siider.

8. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p

2 alusel Viru Vangla kohustamist tagastada kaebaja esemed, s.o säilituskarbid, teesõel,

patareid, taskupeegel ja kriminaalmenetluse seadustik. Alternatiivselt nõuab kaebaja HKMS §

37 lg 2 p 4 alusel esemete maksumuse ehk varalise kahju hüvitamist. Samuti nõuab kaebaja

HKMS § 37 lg 2 p 1 alusel Viru Vangla 11. märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/28-2

tühistamist. Lisaks eeltoodule mõistab kohus, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras

HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel vaidlusaluste esemete tagastamist.

9. Osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud varalise kahju hüvitamist, kuulub kaebus

tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

9.1. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette

nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud

kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud

riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on

taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole

esitanud Viru Vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses temalt vaidlusaluste esemete

äravõtmisega. Seega ei ole kaebaja hüvitamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust

läbinud.

9.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1

p 4 alusel.

10. Osas, milles kaebaja nõuab Viru Vangla kohustamist tagastada tema esemed ning Viru

Vangla 11. märtsi 2025. a vaideotsuse nr 1-8/3-25/28-2 tühistamist, tagastab kohus kaebuse

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-937

10.1. Kaebaja soovib Viru Vanglalt tagasi saada temalt ära võetud säilituskarpe, teesõela,

patareisid, taskupeeglit ja kriminaalmenetluse seadustikku. Asjaolu, et kaebajalt on

eelnimetatud esemed ära võetud ning ta ei saa neid kasutada, ei saa kaebaja õigusi

intensiivselt riivata. Tegemist ei ole esemetega, mille kasutamine oleks kaebaja jaoks

vältimatult vajalik. Kohus mõistab, et kaebaja soovib esemeid tagasi, kuid vangla keeldumine

saab põhjustada kaebajale üksnes väheseid ebamugavusi.

10.2. Samuti nähtub haldusasja materjalidest, et ei esine aluseid esemete kaebajale

tagastamiseks. Kaebaja selgitab, et ostis endale säilituskarbid 2022. a samal ajal, kui soetas

endale televiisori ja veekeetja, teesõela ostis ta endale väidetavalt 2023. a septembris või

oktoobris ning patareid soetas ta vangla nn uuest poest (dtl 13), mille esimesed tellimused

saabusid Viru Vangla kinnitusel vanglasse 2024. a (dtl 11). Kaupluse tellimislehelt nr

5381857, millelt nähtub 2022. a televiisori ja veekeetja soetamine, ei ilmne, et kaebaja oleks

endale samal ajal soetanud säilituskarbid (dtl 25). Samuti ei nähtu 2023. a septembri ja

oktoobri tellimislehtedelt nr 5865534 ja 5880598, et kaebaja oleks endale väidetud ajal

soetanud teesõela (dtl-d 27-28) ning 2024. a poelehtedelt, et kaebaja oleks ostnud endale

vaidlusalused patareid (dtl-d 29-38). Kaebaja selgitab, et taskupeegel saadeti talle posti teel

2024. a juunis või juulis (dtl 13), kuid tegemist ei ole esemega, mida oleks lubatud vastavalt

justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 741 lg-te 1 ja 3

alusel paki või kirjaga saada, ning seega ei saanud kaebaja omandada taskupeeglit lubatud

viisil. Kaebaja põhjendab, et sai kriminaalmenetluse seadustiku Tallinna Vanglas vahistatuna

viibides postipakiga (dtl 2), kuid Tallinna Vangla andmetel ei ole kaebaja Tallinna Vanglas

kriminaalmenetluse seadustikku postipakiga saanud. Kaebajale saabus Tallinna Vanglas

viibides üks postipakk, milles oli küll kaks raamatut, kuid mitte kaebaja nimetatud

kriminaalmenetluse seadustik (dtl-d 56 ja 58). Haldusasjas esitatud tõendeid arvestades peab

kohus usutavaks vangla väidet, et tõenäoliselt on tegemist vanglale kuuluva raamatuga (dtl-d

11 ja 18). Seega on X-i kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõuete osas

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. HKMS § 104 lg-st 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) §-st 60 tulenevalt tuleb riigilõivu tasuda

nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt. Kaebaja on esitanud taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning samal ajal on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse

taotluselt 8. aprillil 2025 tasutud riigilõivu 20 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab

kohus kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Kohus loeb, et riigilõiv tasuti vastavalt RLS § 60 lg-le 6 esialgse õiguskaitse taotluselt, kuna

selles osas vaatab kohus kaebaja 8. aprilli 2025. a avalduse sisuliselt läbi.

13. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluste esemete

tagastamist. Kuigi kohus tagastab kaebuse tervikuna, sh kohustamisnõude osas, siis peab

kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse

tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise

määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15). HKMS § 249 lg 1

3-25-937

kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS §

249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).

Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Säilituskarbid, teesõel,

patareid, taskupeegel ja kriminaalmenetluse seadustik ei ole sellised esemed, mille

kasutamine oleks kaebaja jaoks vältimatult vajalik. Kinnipeetava jaoks vältimatult vajalikud

esemed tagab vangla isikule niikuinii, et kindlustada kinnipeetava inimväärikust austav

kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Kaebaja ei ole ka välja toonud, millised negatiivsed

pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasnevad. Esialgse

õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et kaebaja peab seoses esemete äravõtmisega

taluma teatud väheseid ebamugavusi. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

14. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider