2-25-1590/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2025, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1590

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.T. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3223,5 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

aadress XXX, 10149, XXX)

Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo;

e-post XXX)

Kostja H.T. (isikukood XXX; aadress XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt H.T.-lt (H.T.) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks

põhivõlgnevus summas 1500 eurot ning viivised perioodi 25.02.2022 – 29.01.2025 eest

summas 469,66 eurot, kokku 1969,66 eurot.

3. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja H.T. ja

39% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista kostjalt H.T.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena

317,20 eurot.

7. Välja mõista kostjalt H.T.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis

menetluskuludelt (317,20 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 29.01.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks põhivõla

põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 173,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1500 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud isiklikult posti teel 1.03.2025. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta

esitanud ei ole.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3223,5 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Placet Group OÜ-ga 14.09.2021 krediidikontolepingu nr.

KK3715752, mille alusel sai kostja laenu summas 1500 eurot (dtl 11-17). Kostja oli kohustatud

tasuma ka intressi 40,43% aastas. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 53).

Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles

24.02.2022.a. (dtl 18). Palcet Group OÜ loovutas nõude hagejale 1.03.2022 (dtl 19).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

2(4)

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidilepingu sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud

andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks on analüüsitud kostja pangakonto

väljavõtet perioodil 18.03.2021 – 14.09.2021.

Hageja on kinnitanud, et kostjal puudusid kehtivad maksehäired. Samas jääb kohtule arusaamatuks,

miks on kostja kohta tehtud päringud 5.07.2021 kuupäevaga, kui kostja esitas krediiditaotluse alles

14.09.2021. Üle kahe kuu vanad päringud ei pruukinud näidata kostja tegelikku finantskolukorda.

Hageja on avaldanud, et konto väljavõtte alusel asuti seisukohale, et kostja keskmiseks

sissetulekuks on 1360,10 eurot kuus (dtl 57). Samas on hageja märkinud kostja sissetulekute

suuruseks aprillis 1028,87 eurot, mais 882,37 eurot, juunis 1049,06 eurot, juulis 1319,39 eurot,

augustis 1462,84 eurot ning septembris 1390,70 eurot, mis teeb kostja 6 kuu keskmiseks

sissetulekuks 1188,87 eurot mitte 1360,10 eurot. Lisaks on hageja märkinud, et kostja igakuisteks

laenumakseteks oli kokku 547,27 eurot. Ka selle arvutusega ei saa kohus nõustuda. Perioodil

18.03.2021 – 14.09.2021 on kostja võtnud kokku uusi laene krediidiasutustest summas 12 000 eurot

ning kostja kohustus tasuma igakuiselt tagasimakseid keskmiselt 892,02 eurot. Hageja ei ole välja

toonud kostja võetud Bondora AS-ilt võetud laenu summas 7000 eurot, mille tagasimakse oli kostja

pangaväljavõtte kohaselt juunis 343,14 eurot. Asjaolu, et kostja igakuiselt ei teinud tagasimakseid ei

tähenda seda, et ta ei olnud kohustatud neid tasuma, vaid see ilmestab pigem seda, et kostja oli

laenude tagasimaksmistega raskustes. Lisaks on kontoväljavõttest näha ka kostja hasartmängudele

kulutatud raha, mis näiteks septembris (vahetult enne laenu väljastamist) oli 750 eurot.

Hageja esitatud konto väljavõtete analüüsi alusel saab kohus asuda seisukohale, et krediidiandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet laenu andmisel. Analüüsist nähtub, et kostja

väljaminekud ületavad kostja sissetulekuid ning kostja katab oma kulusid täiendavate laenude

võtmisega.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,43%

aastas, (vt dtl 11). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku 1500 eurot (dtl 103-104), kohustusega

tasuda igakuiseid tagasimakseid minimaalselt 2% krediidisummast, mis 1500 eurost on 30 eurot

kuus. Kostja tagasimakseid sooritanud ei ole. Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1500 eurot, sest

tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

intresse ega ka muid tasusid.

11. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud

määras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 25.02.2022 kuni hagiavalduse

esitamiseni, s.o kuni 29.01.2025. Kohtunõudele vastates leidis hageja, et kui kohus tuvastab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis tuleb välja mõista viivised VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni hagi täiendamiseni 8.04.2025 ning sealt edasi jooksev viivis.

Kohus näeb aga, et hageja ei ole teinud avaldust oma hagi muutmiseks või täiendamiseks

alternatiivse nõudega. Hageja on üksnes andnud täiendavad selgitused ja esitanud tõendid

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Seega saab kohus lahendada hageja

viivisenõude üksnes kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 29.01.2025, nagu on taotletud hagis. Kohus

nõustub aga sellega, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel saab hageja nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude

perioodi 25.02.2022 – 29.01.2025 osas summas 469,66 eurot.

3(4)

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot ning õigusabikuludest summas 338

eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses

kandnud.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks.

Varasemalt on kohtupraktikas loetud standardhagi koostamisel piisavaks ka tasumäära 50 eurot,

kuid käesolevas asjas leiab kohus, et see ei ole piisav (inflatsioon, töö lisandumine seoses

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisel kohtupraktika muutumisega).

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 520 * 61% = 317,20 eurot.

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317,20 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)