2-24-105821/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-105821

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi S.J-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3560,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood 10746479

Hageja lepingulised esindajad Ahto Järvela, Pavel Butsenko

Kostja: S.J , isikukood XXX

Asja läbivaatamine

27.01.2025. a kohtuistungil, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi S.J-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Aktiva Finance Group OÜ peab määrama laenulepingu nr L89002842737 ja selle

muutmiskokkulepetest tulenevad tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb Tartu Maakohtule teada anda 10 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamisel täiendab maakohus otsust puuduva osaga

ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva hakkab kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 1 ja 2; § 448 lg 41; § 632 lg 3).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.J (kostja) ja AS Inbank (esialgne võlausaldaja) sõlmisid 01.08.2019. a lepingu nr

L89002842737, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingut muudeti seoses

maksepuhkuse taotlustega 21.04.2020. a, 21.12.2021. a ja 24.04.2023. a. Igal korral

vormistati olemasolev kohustus uueks laenulepinguks ning määrati uus tasumise periood.

Alates 24.04.2023. a oli kostja põhikohustuse suuruseks 2832,81 eurot, intressimääraks

15,9% aastas ning krediidikulukuse määraks 20,26% aastas. Lisandus lepingutasu 25

eurot, igakuine haldustasu 2,50 eurot. Kohustus tuli tasuda 36 osamaksega alates

15.05.2023. a.

2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 06.09.2023. a kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis

kostjale ka täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu üles

28.09.2023. a ning loovutas oma lepingust tuleneva nõude 29.09.2023. a OÜ-le Aktiva

Finance Group (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohustuste nõuetekohaselt

tasumata jätmise tõttu on tekkinud ka sissenõudmiskulud ja viivis.

Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata laenu põhiosa 2695,69 eurot, intress 141,45

eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis

245,06 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast alates viivis 15,9% tasumata

põhivõlgnevuselt aastas. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja on seisukohal, et 01.08.2019. a lepingu sõlmimisel kontrollis esialgne

võlausaldaja piisavalt kostja maksevõiet. Kuna järgnenud lepingumuudatustega kostjale

täiendavat laenusummat ei väljastatud, ei tulnud lepingumuudatuste puhul uut kontrolli

teostada.

4. Kostja on seisukohal, et laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet, seega ei saanud laenuandja

veenduda kostja maksevõimelisuses. Kostja sai laenu 4900 eurot ja on tagasimakseid

teinud kokku 4885,02 euro ulatuses. Kostja ei ole nõus tasuma hageja menetluskulusid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDSED

5. Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud

tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

6. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Aktiva Finance Group OÜ esitatud hagi hind koos kõrvalnõuetega on 3560,81 eurot.

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

7. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline

teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada

otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama.

Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata.

Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2

sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 448 lg 4² kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4ˡ

sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale

apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

8. Eelnevat arvestades teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata, märkides lühidalt üksnes

järgnevat.

9. Vaidlust ei ole, et Inbank AS ja S.J sõlmisid tarbijakrediidilepingu nr 01.08.2019. a nr

L89002842737, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Lepingutasu kinnipidamise tõttu

maksti välja 4900 eurot. Hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt muudeti lepingut

seoses maksepuhkuse taotlustega 21.04.2020. a, 21.12.2021. a ja 24.04.2023. a ning

lepingumuudatuste alusel täiendavat laenu ei väljastatud. Ka puudub vaidlus selles, et

kostja on lepingu alusel teinud makseid kogusummas 4885,02 eurot.

10. Tarbijakrediidilepingu regulatsioon rajaneb 05.04.1993. a Euroopa Liidu Nõukogu

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi

omal algatusel ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste

täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu

kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

11. Hageja on seisukohal, et S.J-iga laenulepingu sõlmimisel 2019. aastal ei ole rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kontroll on teostatud laenutaotluses esitatud

andmete ja maksehäireregistri ning Pensioniregistrist nähtuvate andmete alusel. Laenu

taotleja sissetulekute ja väljaminekute võrdluse analüüsist nähtuvalt oli S.J võimeline

laenulepingut täitma. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus

on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused,

sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS §

49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

12. Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid

kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara

olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega

kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust

kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete

esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on

laenuandjal.

13. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 4034 lg 7

kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Hageja on kinnitanud, et kostja on tasunud laenulepingu alusel kokku 4885,02 eurot.

Hageja peab uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need kostjatele teatavaks tegema

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

15. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja

on menetluses iseseisvalt ilma lepingulise esindajata osalenud ega ole menetluskulude

nimekirja esitanud. Seega puuduvad kostjal eelduslikult menetluskulud, mida hagejalt

välja mõista. Kohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin