2-22-146700/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-22-146700 (menetlus nr 2, digitoimik)

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi M. R. vastu

põhivõlgnevuse

4000 eurot, intressi 516,45 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 979,11 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5545,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin

(e-post: XXX);

Kostja: M. R. (isikukood XXX, elukoht avalduses (ja kuni

05.12.2023 rahvastikuregistris): XXX. Alates 13.05.2024

elukoht registris: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 404 lg 1 ja § 444 lg 2)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu osaliselt.

2. Välja mõista M. R.-ilt (M. R.) B2 Impact OÜ kasuks 1567,22 eurot (millest põhivõlg

1444,07 eurot ja intress 123,15 eurot).

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 2555,93 eurot, intressi

516,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 979,11 eurot ning sissenõudmiskulude 50

eurot väljamõistmiseks.

4. Jätta M. R. kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning 28,26% B2 Impact OÜ tasutud

riigilõivust. B2 Impact OÜ menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad B2

Impact OÜ enda kanda.

5. Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks tasutud riigilõiv

595 eurot.

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista M. R.-ilt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulude

katteks välja 168,15 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt (otsuse tegemise seisuga 168,15 eurot) on M. R.

kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

ulatuses

(s.o

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

Tsiviilasi nr 2-22-146700

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 11,15% aastas.

8. Muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel toimetada M. R.-ile kohtuotsus kätte

avalikult otsuse resolutsiooni punktide 1-7 ja edasikaebamise korra avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Kohtuotsus loetakse avaliku kätte

toimetamise korral kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil

(TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE, MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ) esitas 01. detsembril 2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja M. R.-ilt põhivõla ja kõrvalkulude katteks

5023,79 euro saamiseks. 05. detsembril 2022 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 09. jaanuari 2023 kohtumäärusega

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus luges maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks, jättis selle käiguta

ja määras hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ning täiendava

riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 21. veebruaril 2023 põhjendatud hagiavalduse, milles palub

kostjalt M. R.-ilt välja mõista põhivõlgnevuse 4000 eurot, intressi 516,45 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 979,11 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot.

4. Hagiavalduse kohaselt Ferratum Bank p.l.c. (uue ärinimega Multitude Bank p.l.c) ja kostja

sõlmisid veebikeskkonnas 10. mail 2020 laenulimiidi lepingu, millega krediidiandja võimaldas

kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2000 eurot. Täiendavalt leppisid pooled kokku

18. aprillil 2021 krediidilimiidi suurendamises kuni 4000 euroni (muid tingimusi ei muudetud).

Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 49,09% aastas ning krediidikulukuse

määraks oli 61,79% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediit võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena.

2 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

Viivisemäär oli võrdne intressimääraga, s.o 49,09% aastas. Kostja kohustus igakuiselt tasuma

vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma

moodustas kas 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust)

või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

5. Kostja pidi tegema igakuiseid makseid krediidi põhiosa ja intressi katteks krediidiandja poolt

edastatud arvete alusel. Kostja võttis kasutusse krediidi 8288 eurot, kuid oma kohustust tasuda

võlgnevus igakuiste maksetena ta ei täitnud, jättes tasumata 2022. a maikuu, juunikuu ja juulikuu

osamaksed. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 4288 eurot, kostja viimane

tagasimakse oli 03. septembril 2021 summas 3974,15 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja

ühtegi tagasimakset ei teinud ning hageja ees põhivõlgnevus jäi 4000 eurot (8288 – 4288).

6. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 12. augustil 2022, ütles lepingu

üles 22. augustil 2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale, teavitades sellest

kostjat 06. oktoobril 2022. Kostjal on tasumata põhivõlg 4000 eurot. Kostja viimane tagasimakse

intressi katteks oli 18. mail 2022.

Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intressi alates 19. maist 2022 kuni 22. augustil 2022

lepingu ülesütlemiseni 516,45 eurot.

Hageja on arvestanud põhivõlalt 4000 eurot viivist 23. augustist 2022 kuni hagi esitamiseni 20.

veebruaril 2023 intressiga võrdses määras 49,09% aastas, kokku summas 979,11 eurot.

Hageja nõuab VÕS § 113² lg-le 2 tuginedes kostjalt ka sissenõudekulude 50 euro väljamõistmist.

7. Hageja arvates krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole

maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid

maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu

tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud

ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt

esitatud tulu andmetest. Kostja pangakonto väljavõtet hageja ei esitanud.

8. Pärnu Maakohus võttis 20. septembril 2023 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte 13. oktoobril 2023 avalikult, väljavõtte

avaldamisega 27. septembril 2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded TsMS § 317 lg 12 alusel.

Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 13. septembril 2023. Seega möödus hagile

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 27. oktoobril 2023 kell 24.00, kostja ei ole kohtule

midagi esitanud.

9. Kohus 07. veebruaril 2023 määruses ja lisaks 12. jaanuari 2024 kirjaga täitis tarbijakrediidi

sätete osas selgitamiskohustust, küsis hagejalt täiendavaid selgitusi ja tõendeid

tarbijakrediidilepingu kehtivust mõjutavate asjaolude kohta ning määras selleks tähtaja.

10. 24. jaanuaril 2024 esitas hageja täiendavad selgitused ning nõude ümberarvestuse juhuks, kui

kohus peaks leidma, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

selgitas, et kostja sai krediiti kogu summas 8288 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tegi

tagasimakseid kogu summas 6843,93 eurot, millest 4288 eurot arvestati põhisumma katteks,

244,84 eurot teenustasu katteks ja 2311,09 eurot intressi katteks. Juhindudes VÕS § 4034 lg 7

määrab hageja kõik tagasimaksed põhiosa katteks. Sellisel juhul kostja võlgnevus hageja ees on

1444,07 eurot (8288 – 6843,93), mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt.

11. Hageja selgitab laenu tähtaja ning nõude sissenõutavaks muutumise kohta, et krediidikonto

leping oli tähtajatu ja tagasimaksegraafikuta, kuid lähtudes krediidikulukuse määra arvestusest

eeldades, et kui krediit võeti kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12

võrdse tagasimaksena (vt hagiavalduse lisa 3 p 3 „krediidiga seotud kulud“), viimane krediidi

3 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

kasutusele võtmine kostja poolt oli 04. jaanuaril 2022 summas 1000 eurot (vt hagiavalduse lisa

8), mistõttu algas tagasimaksmise periood 2022 veebruaris ning viimane tähtaeg krediiti

tagastamiseks oleks sel juhul 2023.a jaanuaris. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja

leiab, et tema nõue on sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS §

407 lg 2). Hageja hagiavalduses taotleb tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.

13. Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult

põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei

ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab

kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et

tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja keeruliste õigusküsimuste puhul

tuleb eelistada sisulist lahendamist. //…// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida

tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile

vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-21-

17, p 16). Viidatud lahendis on selgitatud, et muu hulgas tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul

hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel. Samuti on Riigikohus selles lahendis (p.

13) märkinud, et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida

kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt

tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14,

RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“

Eeltoodu alusel kohus teeb sisulise lahendi.

14. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on

põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kokkuvõtlikult kohus leiab, et esitatud andmetest

nähtuvalt rikuti kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei

ole hagejal õigust nõuda kostjalt peale krediidilepingujärgse põhivõla ning seadusjärgses määras

intressi muid tasusid. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

15. Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendite kohaselt on Ferratum Bank p.l.c. (uue ärnimega

Multitude Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud veebikeskkonnas 10. mail 2020 laenulimiidi

leping, millega krediidiandja võimaldas kostjale korduvkasutatavat krediiti limiidiga kuni 2000

eurot (dtl 39-83). Täiendavalt leppisid pooled kokku 18. aprillil 2021 krediidilimiidi

suurendamises kuni 4000 euroni (muid tingimusi ei muudetud) (dtl 84). Tagasimakstud limiidi

osa võis kostja uuesti kasutusele võtta. Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning

andnud kostjale krediiti kokku 8288 eurot (dtl 3490-92). Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus

laen Multitude Bank p.l.c-ile tagasi maksta vastavalt kasutusele võetud krediidisummale ja

esitatud arvetele (dtl 30).

16. Asjas ei ole vaidlust, et kostja sõlmis lepingud tarbijana ning hagi aluseks olevad

krediidikonto leping ja krediidilimiidi suurendamise lisakokkulepe on VÕS § 402 lg 1 mõistes

tarbijakrediidilepingud. Lepingutele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sealhulgas VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused anda tarbijale teavet (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9),

järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408

4 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal

algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.

17. Hageja esitatud andmete kohaselt kostja kasutas krediiti kokku summas 8288 eurot

(hagiavalduse p 14 dtl 34, väljamaksete ja tagasimaksete arvestus dtl 90-92). Laenulepingu

üldtingimuste punkti 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele

miinimumsummas, s.o 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetavast summast (laen +

teenustasu), kuid mitte vähem kui 10 eurot.

18. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt 61,79% aastas, eeldusel, et 2000 euro suuruse laenu aastaintress oli 49,09%,

laen võeti kasutusele korraga täies mahus ja maksti tagasi aasta jooksul 12 võrdse osamaksega

(dtl 81).

19. VÕS § 406 lg 1 kohaselt krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja

tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel.

Sama paragrahvi lõikes 54 nähakse ette, et kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud krediidi

kasutusse võtmise ülempiir ja selle kasutusse võtmise kohta tuleb tarbijal esitada krediidiandjale

eraldi tahteavaldus vastavas taotluses, peab krediidiandja enne iga krediidisumma väljamaksmist

järgima krediidi kulukuse määra ja selle arvutamise aluste kohta sätestatut kooskõlas käesoleva

paragrahviga ja käesoleva seaduse §-ga 4061. Eelnimetatud tarbijakrediidilepingu all käsitatakse

sellist lepingut, mis vastab ühele või mitmele järgmisele tunnusele: 1) tarbijale määratakse

krediidilimiit, mida ta võib kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni; 2) tarbija tasub

intressi tegelikult kasutusse võetud summadelt; 3) kasutamata krediidi suurus väheneb ja

suureneb, olenevalt sellest, kui palju tarbija raha kasutusse võtab ja seejärel tagasi maksab; 4)

leping on sõlmitud pika tähtajaga või tähtajatult; 5) krediidiandjal on õigus seada krediidi

kasutusse võtmisele eeltingimused, näiteks vähim summa, ja keelduda krediidi kasutusse

andmisest.

Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidileping vastab VÕS § 406 lg 54 tunnustele: tarbijale on määratud

krediidilimiit, mida ta võis kasutada korduvalt kuni krediidilimiidi täitumiseni, intressi pidi

kostja tasuma tegelikult kasutusse võetud summalt, sõltuvalt tagasimaksete summast kasutamata

krediidi suurus vähenes ja suurenes ning krediidiandjal oli õigus keelduda krediidi kasutusse

andmisest (üldtingimuste p 6).

20. VÕS § 4061 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et kui tarbijakrediidileping võimaldab tarbijal valida,

millal ta krediidi kasutusse võtab, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit

võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus. Kui tarbijakrediidileping võimaldab krediiti

kasutusse võtta mitmel viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja intressimäär erinevad,

loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et kogu krediit on kasutusse võetud kõige

kõrgemate tasude ja intressimääraga, mida rakendatakse seda liiki tarbijakrediidilepingu puhul

kõige levinuma krediidi kasutusse võtmise viisi suhtes.

21. VÕS § 4061 lg 4 kohaselt juhul, kui tegemist ei ole arvelduskrediidiga, loetakse tähtajatu

tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi

maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas

kasutusse võtta, krediidi kulukuse määra arvutamisel, et: 1) krediit on antud üheks aastaks

alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest ning viimase maksega tasub tarbija kogu

järelejäänud põhisumma, intressi ja muud tasud, kui neid on; 2) kasutusse võetud krediit

makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja

möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. Kui põhisumma tuleb igal maksetähtajal

tagasi maksta täies ulatuses ühe maksena, loetakse krediidi kulukuse määra arvutamisel, et

edaspidi võetakse krediiti kasutusse ja tagasimaksed tehakse ühe aasta jooksul; 3) intressi ja

5 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

muid tasusid arvestatakse tarbijakrediidilepingu kohaselt kasutusse võetud krediidilt ning intressi

ja muid tasusid makstakse koos põhisumma tagasimaksetega.

22. Hageja märgib hagiavalduses, et kostjal oli kohustus maksta krediidiandjale ka teenustasu.

Laenulimiidi üldtingimuste p 2.14 kohaselt teenustasu on kliendi poolt kasutusele võetud laenu

suhtes mis tahes ajahetkel maksmisele kuuluvad tasud, mis on arvutatud hinnakirja järgi.

Üldtingimuste punkti 5.2. kohaselt „Ferratum võtab Teenustasu Laenu andmise eest. Teenustasu

sõltub Laenu summast ja koosneb kasutuselevõtutasust ja päevaintressist, mida võetakse

Hinnakirjas näidatud määras, nagu seda aeg-ajalt muudetakse.“

Üldtingimuste dokumendi lõpus oleva hinnakirja (dtl 79) p 1 kohaselt tuleb kliendil alates teisest

laenu kasutusele võtmisest tasuda laenu kasutuselevõtutasu 3% kasutusele võetud laenu

summast. Laenu kasutustasu maksmise kohustus nähtub ka Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehelt (p. 3 krediidiga seotud kulud, lahter „Kaasnevad kulud“, dtl 81).

Kohus leiab, et VÕS § 406 lg-s 54, § 4061 lg-tes 1, 2 ja 4 sätestatu kohaselt tuleb

krediidikulukuse määra arvestamisel lähtuda kõrgeimatest tasudest, s.t võtta arvesse ka teisest

krediidi kasutusse võtmisest lisanduvat 3% teenustasu.

23. Krediidilimiidi piires teise laenusumma kasutusele võtmisest alates pidi kostja iga kord

maksma 3%-list tasu, see nähtub ka hagiavaldusele lisatud laenutaotlustest (hagiavalduse lisa 1;

dtl 39- 71) ning väljamaksete ja kostja maksete arvestamise tabelist (hagiavalduse lisa 8, dtl 90).

Kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks igakordselt määranud uuesti

krediidikulukuse määra. Krediidiandja krediidikulukuse määra arvutanud ainult esmasel

krediidilimiidi lepingu sõlmimisel, krediidilimiidi suurendamisel on üksnes märgitud, et muid

tingimusi ei muudeta. Krediidikulukuse määra arvutamisel ei ole laenuandja arvesse võtnud

teisest laenusummast lisanduvat laenu kasutustasu.

Lisades Finantsinspektsiooni hallatavasse minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaatorisse hageja näidatud 2000 euro suurusele limiidile, aastaintressile 49,09% ja 12

osamaksele ühekordse tasu 3% laenusummast, kujuneb krediidikulukuse määraks 71,96%.

24. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30. novembri 2019 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal 10. mail 2020

oli seega 3 x 20,61% = 61,83%. Laenuandja poolt ilma kasutustasuta arvutatud krediidikulukuse

määr 61,79% jäi napilt alla piirmäära. Lisanduvat kasutustasu arvesse võttev krediidikulukuse

määr 71,96% on aga oluliselt piirmäärast suurem.

Laenulimiidi 18. aprillil 2021 suurendamise ajal oli Eesti Panga andmetel eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,97% ning kolmekordne piirmäär

59,91%, seega kostjaga sõlmitud lepingu krediidikulukuse määr 71,96% ületas seadusega

kehtestatud piirmäära oluliselt.

25. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra

enam kui kolm korda. Kuna juba esmase krediidilimiidi lepingu alusel teisest laenusumma

kasutusse andmisest, aga hiljemalt krediidilimiidi suurendamise lepingust alates ületab kostjaga

sõlmitud lepingutes krediidikulukuse aastane määr keskmist eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra rohkem kui kolm korda, on lepingud tühised.

26. VÕS § 4062 lg 2 näeb ette, et kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

6 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu

tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 4061 sätestatud

eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

27. Selles asjas ei ole hageja osamaksete ümberarvestust teinud. Hageja selgitas, et vaidlusaluse

krediidilepingu puhul on tegemist krediidikontoga, mille iseloomuks on maksegraafiku

puudumine ja ka tagasimakse summa on muutumises, sõltuvalt sellest, kuidas klient

krediidikontot kasutab, mistõttu ei ole hagejal võimalust koostada kostjale uut

tagasimaksegraafikut. Krediidikontolepingut ei saa võrdsustada nö tavalise laenulepinguga,

kuivõrd viimase puhul on olemas maksegraafik koos igakuise kuumaksega, laenuperiood ja

muud tunnused, mida krediidikontolepingus ei esine. Lepingu tingimuste kohaselt krediidikonto

leping on tähtajatu. See on tingitud sellest, et krediidikontolepingu sõlmimisel ei ole

krediidiandjal võimalik ette näha, kuidas laenaja hakkab krediidikontot kasutama, millises

summas võtab krediiti kasutusse ja kui palju tagasi maksab. Lisaks laenajal on võimalik krediiti

uuesti taaskasutusse võtta ja ka sel põhjusel leping on sõlmitud määramata ajaks, mistõttu ei ole

võimalik lepingus sätestada, millal laenuperiood lõpeb.

Krediidikulukuse määra arvutamisel on lähtutud eeldusest, et kogu limiit võetakse korraga

kasutusse ja tasutakse 12 võrdse osamaksena. Viimati võttis kostja krediidi kasutusele 1000 eurot

04.jaanuaril 2022, tagasimaksmise periood algas 2022. a veebruaris ning viimane tähtaeg krediiti

tagastamiseks oleks sel juhul 2023. jaanuaris. Kostja ei ole krediiti tagastanud ning hageja nõue

on juba ammu sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.

28. Kuna kohus leiab, et kostjaga sõlmitud lepingutes krediidikulukuse määr ületab

tarbijakrediidilepingutele kohaldatud keskmist krediidikulukuse määra rohkem kui

kolmekordselt, on kostjaga sõlmitud lepingud tühised. See tähendab, et kostja peab tühise

tehingu alusel saadu hagejale tagastama.

Hageja on esile toonud, et lepingu kehtivuse ajal laenuandja tegi kostjale väljamakseid kokku

8288 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 6843,93 eurot (dtl

113), millest 4288 eurot arvestati põhisumma katteks, 244,84 eurot teenustasu katteks ja 2311,09

eurot intressi katteks.

Juhul, kui on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõlgnevuse

tasumist 1444,07 eurot, intressi osas hageja ümberarvestust ei teinud ning muid nõudeid (viivis,

intress või sissenõudekulusid) ei ole esitanud.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

kõik maksed põhisumma katteks, seega põhivõlgnevuseks kujuneb 1444,07 eurot (= 8288 eurot

kasutusele võetud krediit – 6843,93 eurot kostja tagasimaksed).

29. Kohus leiab, et põhivõlg, mida hagejal lepingute tühisuse korral on õigus kostjalt veel nõuda,

ei saa samuti olla suurem kui 1444,07 eurot. Selle summa tasumiseks krediidilepingus ettenähtud

miinimumosamaksetega (5% krediidisummast, kuid mitte vähem kui 10 eurot kuus), kulunuks

60 osamakset (viis aastat). Krediidilimiidileping sõlmiti 10. mail 2020, seega ümberarvestuste

tegemise korral tulnuks kostjal põhivõlg 1444,07 eurot kokkulepitud miinimumosamaksetena

tagasi maksta hiljemalt 10. maiks 2025. See tähendab, et kohtuotsuse tegemise ajaks on 59

osamakset muutunud sissenõutavaks, viimase osamakse summa on 5,35 eurot. Seda arvesse

võttes ei pea kohus mõistlikuks määrata uuesti osamakseid, vaid mõistab kogu põhivõla jäägi

1444,07 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

30. VÕS § 4062 lg 3 järgi tuleb kostjal krediidilepingu tühisuse korral tasuda krediidi kasutamise

aja eest intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Perioodil 10. maist 2020 – 14. aprillini

2025 võlasummalt 1444,07 eurot VÕS § 94 järgses määras arvestatud intressi summa oleks

kokku 123,15 eurot (perioodil 10. maist 2020 – 31. detsembrini 2022 oli intressimäär 0% aastas,

1. jaanuarist 2023 – 30. juunini 2023 oli 2,5% aastas, 1. juulist 2023 kuni 31. detsembrini 2024

7 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

oli 4% aastas, 1. jaanuarist 2024 – 30. juunini 2024 4,5% aastas, 1. juulist 2024 kuni 31.

detsembrini 2024 oli intressimäär 4,25% aastas ja alates 1. jaanuarist 2025 on 3,15% aastas).

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 123,15 eurot.

31. Kohus leiab, et ka juhul, kui krediidilepingud ei oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühised, ei

saaks hagi rahuldada suuremas ulatuses, sest rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

32. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 403⁴ lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

403⁴lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

33. Kohus selgitas hagejale 07. veebruari 2023 hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta

jätmise määruses ning ka 12. jaanuari 2024 kirjas (dtl 24-27 ja 109-110), et tal lasub kohustus

tuua välja asjaolud, millest nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

34. Hageja jäi hagiavalduses seisukohale, et krediidiandja täitis lepingu sõlmimise ajal

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt kogus krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks teavet kliendi kohta erinevatest

allikatest. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole

maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid

maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu

tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal

ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt

esitatud tulu andmetest. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et

kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. Hageja selgituse kohaselt lähtus

krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus

selles, et kostjal maksehäired puudusid.

35. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama

tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane

lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud kindlaks taotleja sissetulekute ega kohustuste suurust. Puuduvad faktilised

asjaolud, milline oli laenu pakkumise ajal kostja sissetulek, kostja kohustused, pakutava laenu

tagasimakse suurus jms argumendid, mis võimaldasid laenuandjal jõuda 2020. a järeldusele, et

kostja suudab tagasi maksta 2000 eurost laenu, samuti 2021.a oktoobris jõuda järeldusele, et

kostjale on majanduslikult jõukohane tagasi maksta 4000 euroni suurendatud laenulimiiti.

Ühelegi konkreetsele tõendile asjaoludes viidatud ei ole, selliseid tõendeid ei ole hagiavaldusele

ka lisatud.

8 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

36. Asjaoludest järelduvalt kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt

tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet

taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud

esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal

teha objektiivseid järeldusi taotleja sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.

37. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei

tehtud.

38. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

39. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi

arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või

kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, RKTKo

26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

40. Arvestades, et lepingu kehtivuse ajal 10. maist 2020 kuni 22. augustini 2022 tuleb kohaldada

seadusjärgset intressimäära, mis oli 2020. aastal lepingu sõlmimisest kuni 2022. augustis

ülesütlemiseni 0%, seega reaalselt kostjal intressi tasuda ei tulnud. Seetõttu juhul, kui

krediidileping oleks kehtiv, puudub vajadus VÕS § 4034 lg 7 järgi tagasimakseid uuesti määrata.

41. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

VÕS § 100, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 1444,07 eurot.

alates tühise lepingu alusel raha saamisest 10. maist 2020 kuni 14. aprillini 2025 VÕS § 94 lg-s

1 sätestatud määras arvestatud sissenõutavaks muutunud intressi 123,15 eurot.

Hageja nõue ülejäänud osas (seadusjärgset määra ületav intress, sissenõudekulud, viivis perioodi

eest enne hagi esitamist) jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

43. Nõude alternatiivse vähendamise mõju menetluskulude jaotusele

. Hageja märgib 24.

jaanuaril 2024 hagiavalduse täienduses, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud

võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4034 lg-t 6 ja 7 sätestatut, siis nõuab hageja alternatiivselt

põhivõlga summas 1444,07 eurot. Selliselt esitatud nõuet ei saa käsitada alternatiivse nõudena

9 (10)

Tsiviilasi nr 2-22-146700

TsMS 370 tähenduses ning selliselt nõude esitamine ei mõjuta menetluskulude jaotust. TsMS

kommentaarides (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne; - Juura 2017,

lk 435, kommentaar 3.5.3.c) selgitatakse, et hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud

nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh

riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest).

44. Kohus jätab hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja taotles kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

põhi- ja kõrvalnõudeid kokku 5545,56 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude

osaliselt, 1567,22 euro ulatuses, s.o 28,26% ulatuses, vastavas osas jäävad hageja menetluskulud

kostja kanda. Hageja kulud ülejäänud osas jäävad hageja enda kanda.

Kostja ei ole menetluses reaalselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille

hüvitamist hagejalt nõuda. Kostja võimalikud kulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.

45. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude

rahalise suuruse.

Hageja hagiavalduses (dtl 31, 38) taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista maksekäsu

kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 595 eurot ning

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Lepingulise esindaja tasu ega muid kulusid hageja ei nõua.

46. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv. Riigilõivu suurus on seaduses kindlaks

määratud, riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise eeldus. Kohus määrab hageja

menetluskulude suuruseks tasutud riigilõivu 595 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb sellest kostja kanda 28,26%, s.o 168,15 eurot.

47. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus hageja taotlusel märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

10 (10)