2-24-138133/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-138133

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Rediem Capital AB hagi M. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

1463,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja: Rediem Capital AB, registrikood 559310-4697

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema ja Ahto Järvela

Kostja: M. K. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi M. K. vastu osaliselt.

2. Välja mõista M. K.-lt (M. K., isikukood XXX) Rediem Capital AB (registrikood 559310-

4697) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 07.02.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 207,98 eurot alloleva maksegraafiku

alusel:

Osamakse nr

Krediidijääk

Põhiosa

Maksetähtaeg

220,23 €

19,11 €

(tasutud 12,25 €)

10.05.2026

201,12 €

19,71 €

10.06.2026

181,41 €

20,34 €

10.07.2026

161,07 €

20,99 €

10.08.2026

140,08 €

21,65 €

10.09.2026

118,43 €

22,34 €

10.10.2026

96,09 €

23,05 €

10.11.2026

73,04 €

23,78 €

10.12.2026

2-24-138133

49,26 €

24,54 €

10.01.2027

3. Välja mõista M. K.-lt Rediem Capital AB kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja

kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX põhivõlgnevus 495,34 eurot ja

viivised alates 11.12.2024 kuni 14.04.2025 summas 37,13 eurot, s.o kokku 532,47 eurot.

4. Mõista M. K.-lt Rediem Capital AB kasuks välja laenulepingust nr XXX tulenev viivis

alates 15.04.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni lepingus sätestatud määras s.o

21,90% aastas, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud viivise

summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 495,47 eurot).

5. Jätta hageja menetluskulud 58,02% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

41,98% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata kostja poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 313,31 eurot ning mõista

nimetatud summa M. K.-lt

Rediem Capital AB kasuks välja.

Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2¹ sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. Rediem Capital AB esitas 23.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2174,59 euro saamiseks. Kohus tegi 24.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule 05.02.2025 hagiavalduse M. K. vastu poolte vahel 01.12.2022

sõlmitud lepingust nr. XXX tuleneva põhivõlgnevuse 767,06 euro, intressi 56,44 euro,

haldustasu 23,60 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise

187,78 euro nõudes ning 07.02.2022 sõlmitud lepingust nr. XXX tuleneva tulevikus

sissenõutavaks muutuva võlgnevuse ja viivise (intressimääraga võrdses määras viivise

38,10% aastas igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule) nõudes. Hageja

esitas 11.03.2025 puuduste kõrvaldamise ning nõuete ümberarvestused. Hagi kohaselt

sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 07.02.2022 järelmaksulepingu nr. XXX ja

01.12.2022 laenulepingu nr.XXX. Kostjal oli lepingust nr. XXX tulenev võlgnevus alates

2 (12)

2-24-138133

10.09.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.12.2023 osamakseni. Kostjal oli

lepingust nr. XXX tulenev võlgnevus alates 10.09.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele

eelnenud 10.12.2023 osamakseni. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.12.2023 kostjale lepingute ülesütlemise

hoiatuse ning kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja

lepingud 27.12.2023 üles. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas kostja vastased nõuded

hagejale 01.09.2024.

3. 13.03.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 13.03.2025 määruse kostjale kätte KÄPO kaudu 14.03.2025. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 28.03.2025. Kostja hagile vastust

esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Tulenevalt TsMS §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 14.03.2025

määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise

nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus

vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

5. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS §

444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

6. Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

3 (12)

2-24-138133

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal ja kostja 07.02.2022

järelmaksulepingu nr XXX ja 01.12.2022 laenulepingu nr XXX. Hageja ei ole esitanud

asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja

kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on

tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule

krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Krediidiandja on

menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning krediidi välja

maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud.

10. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole

vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek. VÕS § 412 lg 1 alusel kui krediidiandja

loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas

krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja -ostjate seaduse tähenduses, võib

tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited,

mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda

oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses

sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine.

Hageja märgib hagiavalduses, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal loovutas 01.09.2024 kostja

vastased nõuded lepingutest nr XXX ja XXX Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid (dtl 23). Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et kostjat on

teavitatud nõuete loovutamisest 16.09.2024 e-kirjaga (dtl 52 - 57). Teatises teavitatakse kostjat

võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale.

Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi

3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest

teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et

kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale.

11. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid

pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping.

Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui

tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele

ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi

kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse

määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema

eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või

krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet.

Vastavalt VÕS § 404 lg-le 21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses

kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära

arvutamisel kasutatud eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja

4 (12)

2-24-138133

selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada.

Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata

jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse

ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja

kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses

proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad

andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata

kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist

arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS § 408

lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra

arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti.

Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti

märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra

protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja

kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse

aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis

14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

11.1

Hageja märgib hagis, et lepingu nr. XXX krediidi kulukuse määraks on 45,51%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 695,94 eurot,

intressimäär 38,10%, osamaksete arv 60, laenulepingu sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 0 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹ (dtl 21). Hagi lisast nr 1 nähtub,

et lepingus on krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p-s 3 nimetatud (dtl 37). Lepingu

sõlmimisel on kostja kinnitanud, et on enne käesoleva lepingu sõlmimist saanud

lepingueelse teabe Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel.

11.2

Hageja märgib hagis, et lepingu nr. XXX krediidi kulukuse määraks on 48,66%.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot,

intressimäär 21,90%, osamaksete arv 24, laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot, igakuine

lepingu haldustasu 5,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2¹ (dtl 22). Kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu, et hageja oleks krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud

eeldusi lepingus (sh lepingu lisades) nimetanud või need kostjale enne lepingu sõlmimist

teatavaks teinud (dtl 40 – 46). Ülaltoodule tuginedes loetakse intressimääraks VÕS § 94

sätestatud intressimäär. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 21,90%.

Hageja on esitanud 11.03.2025 menetlusdokumendiga ümberarvestuse, kus intressinõuet

ei esita.

12. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.

12.1

Eesti Panga veebilehe andmetel oli 07.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX sõlmimise

ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% aastas

(kolmekordne määr 50,85%). Järelmaksulepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär

38,10% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,51% (dtl 34). Seega krediidi kulukuse määr

5 (12)

2-24-138133

on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping

ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et

krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.

12.2

Laenulepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 21,90% aastas ja krediidi kulukuse

määr 48,66% (dtl 42). Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori

kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, lepingutasu, lisakulud,

kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 51,47%. Eesti Panga

veebilehe andmetel oli 01.12.2022 laenulepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud

eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% aastas (kolmekordne

määr 48,90%). Seega krediidi kulukuse määr ületab kohtu arvestuse järgi lubatud

piirmäära ja leping on VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1

sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise

tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja

peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja

on esitanud 11.03.2025 menetlusdokumendiga ümberarvestuse, kus intressinõuet ei esita.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

13.1

Lepingu nr. XXX osas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas

andmeid ei esita, kuna hageja ei nõua kostjalt lepingu järgsete intresside või muude

kulude tasumist ning nõuab kostjalt vaid põhivõla ja viiviste tasumist (dtl 25 -26, 116 -

117). Kuna hageja ei esita andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas,

ei ole kohtul võimalik lepingu XXX puhul hinnata, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13.2

Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, millest nähtub, et lepingu nr. XXX

krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotluse ja enda konto väljavõtte. Keskmine

sissetulek oli igakuiselt 1516 eurot. Peale laenutaotluse heakskiitmist saaksid isiku

kohustused olema 679,62 eurot kalendrikuus. Krediidiandja on arvestanud kõik kostja

kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 836,38 eurot

(1516,00 - 679,62) ning see omakorda tähendab sissetulekute/kohustuste suhtarvu

44,83%. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita

lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut (dtl 25). Hageja märgib 11.03.2025

esitatud menetlusdokumendis, et kostja finantskohustused olid ca 618 eurot. Lisaks

arvestab hageja elatusmiinimumiga, mille sisse arvestatakse igapäevased püsikulud, ehk

et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik

elatusmiinimum, mis oli 2022. aastal 303,38 eurot. (dtl 116). Hagi lisast nr 7 nähtub, et

kostja on laenutaotluses märkinud, et tal on üks ülalpeetav, tähtajatu tööleping XXX,

netosissetulek 1200 eurot ja kohustused 400 eurot (dtl 59). Hageja on hagi lisas 8 esitanud

kostja konto analüüsi (krediiditoimiku) perioodil 04.06.2022 - 01.12.2022 osas (dtl 60 –

6 (12)

2-24-138133

84). Esitatud tõendist nähtub, et kostja sissetulekuteks oli XXX oy töötasu (keskmiselt

1500 eurot kuus). Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal arvestuslik elatusmiinimum

330,40 eurot kuus ning samal aastal kehtinud miinimumelatise baassumma 200 eurot

kuus. Seega oleks minimaalne summa, mida krediidiandja pidanuks arvestama kostja

elamiskuludeks ja lapse ülalpidamiseks, kokku 530,40 eurot kuus. Seega, kui arvestada

kostja igakuisest sissetulekus maha kostja finantskohustused ja elatusmiinimum, jäi

kostjal pärast laenu väljastamist reservi 289,98 eurot (1500 – 679,62 – 530,40). Hageja on

hagi lisas nr 9 esitanud maksehäireraporti, millest nähtub, et kostjal maksehäired puudusid

(dtl 86).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403⁴

lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 403⁴ lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403⁴ lg 2 kolmas lause).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel

(s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 403⁴ lg 2 esimene ja teine

lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja

4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403⁴ lg 4 teine lause). See

tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks

piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise

regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on

aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3

p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt

hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud

andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

Kohus leiab, et krediidiandja on 01.12.2022 sõlmitud laenulepingu nr XXX puhul

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. VÕS § 416 lg 1 esimene lause sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi

puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

14.1

Hageja selgitab, et kostjal oli lepingust nr XXX tulenev võlgnevus alates 10.09.2023

osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.12.2023 osamakseni. Seega oli kostja

võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega (dtl 22).

14.2

Hageja selgitab, et kostjal oli lepingust nr. XXX tulenev võlgnevus alates 10.09.2023

osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.12.2023 osamakseni. Seega oli kostja

võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega (dtl 23).

Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 09.12.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse posti teel aadressile Saue 7,

7 (12)

2-24-138133

90302 Lihula, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 23.12.2023 võlgnevuse tasumiseks

(dtl 48). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne

võlausaldaja 24.12.2023 lepingud üles (dtl 50).

15. VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

15.1

07.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX puhul on kohus eelnevalt leidnud (vt p 13.1),

et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu kohaselt sai

kostja krediiti summas 695,94 eurot (dtl 33) ning on teinud tagasimakseid 487,96 eurot,

mille hageja arvestab põhiosa katteks (dtl 26). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal

tagastada lepingu alusel saadud summa 207,98 eurot (695,94-487,96). Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut kehtivalt üles

öelduks 24.12.2023, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega

on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole

õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja on esitanud

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu

või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud

alles käesolevas menetluses. Kohus märgib, et vastavalt krediidiandja ja kostja vahel

sõlmitud lepingule tuli kostjal tagastada hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil

10.03.2022 – 10.02.2027 (dtl 35). Seega ei ole kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva

saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et poolte sõlmitud leping

kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised

kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja esitatu kohaselt on kostja tagasimaksetega viivituses alates osaliselt 51.

osamaksest s.o 10.05.2026 (dtl 26). Esitatud andmetest nähtuvalt kohtuotsuse tegemise

ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevust veel ei ole. Kohus arvestab kogu kostja poolt

tasutud summa 487,96 eurot põhivõla katteks. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis

ajal nõue hagi rahuldamise osas tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks,

tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see

kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse

sätestab TsMS § 445. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas

207,98 eurot (695,94-487,96) ning kostjal tuleb teha hagejale tagasimaksed alloleva

8 (12)

2-24-138133

maksegraafiku alusel:

Osamakse nr

Krediidijääk

Põhiosa

Maksetähtaeg

220,23 €

19,11 €

(tasutud 12,25 €)

10.05.2026

201,12 €

19,71 €

10.06.2026

181,41 €

20,34 €

10.07.2026

161,07 €

20,99 €

10.08.2026

140,08 €

21,65 €

10.09.2026

118,43 €

22,34 €

10.10.2026

96,09 €

23,05 €

10.11.2026

73,04 €

23,78 €

10.12.2026

49,26 €

24,54 €

10.01.2027

15.2

01.12.2022 laenulepingu nr.XXX puhul on kohus leidnud (vt p 12.2), et lepingus

märgitud krediidi kulukuse määr ületab kohtu arvestuse järgi lubatud piirmäära ja leping

on VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping

on VÕS § 406² lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise

tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi

tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi

kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu

tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse

VÕS §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete

tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist,

ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud 11.03.2025

menetlusdokumendiga ümberarvestuse (dtl 117). Käesoleval juhul sai kostja lepingu nr.

XXX alusel laenu summas 1000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

kogusummas 504,66 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa

495,34 eurot (1000-504,66). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks

sellisel juhul lugeda lepingut 24.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei

olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s

1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole

kehtivalt üles öeldud. Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude Kohus

märgib, et vastavalt krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuli kostjal tagastada

hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 10.01.2023 – 10.12.2023 (dtl 47). Seega on

leping lõppenud tähtpäeva saabumisega. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS §

406² lg 3 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 495,34 eurot.

16. Hageja esitas lepingu XXX alusel intressinõude kostja vastu summas 56,44 eurot. VÕS §

406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 sätestatu kohaselt tühine,

siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks

ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb

krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Hageja on

esitanud 11.03.2025 menetlusdokumendiga ümberarvestuse, kus intressinõuet ei esita. Seega

jätab kohus hageja lepingust tuleneva intressinõude rahuldamata.

9 (12)

2-24-138133

17. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

17.1

07.02.2022 järelmaksulepingu nr XXX puhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on eelnevalt

selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve

krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas,

kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus

nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt. Hageja on esitanud hagis nõude välja

mõista viivis intressimääraga võrdses määras 38,10% aastas igale osamaksele järgnevast

päevast vastavalt maksegraafikule. Lepingus on pooled kokku leppinud esialgses

intressimääras 25% aastas, intressimääras laenujäägilt 38,10% aastas ja 0,106% päevas ja

viivitusintressis määraga 24,15% aastas ja 0,0671% päevas (dtl 33). Antud juhul on

pooled lepinguvabaduse põhimõttest lähtudes lepingus kokku leppinud, et viivise määr on

24,15% aastas, s.o 0,0671% päevas, mistõttu ei ole põhjendatud võtta viivise arvestamisel

aluseks lepinguga ettenähtud intressimäära. Kuna pooled ei ole lepinguga nimetatud

viivisemääras (s.o 38,10%) kokku leppinud, jätab kohus hageja viivisenõude rahuldamata.

17.2

01.12.2022 laenulepingu nr XXX puhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et lepingus

märgitud krediidi kulukuse määr ületab kohtu arvestuse järgi lubatud piirmäära ja leping

on VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine, kuid hagejal on siiski õigus nõuda viivist

sissenõutavaks muutunud summalt. Lepingus on pooled kokku leppinud viivitusintressis

21,90 % aastas ja 0,061% päevas (dtl 42). Hageja esitab alternatiivnõudena viivise nõude

alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates 11.12.2024 kuni hagiavalduse

esitamiseni 05.02.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas ning nõuab

edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 495,34 eurot alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast, s.o 06.02.2025 lepingujärgses viivisemääras 21,90% aastas (dtl 117).

Kohus rahuldab hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlalt (495,34 eurolt) alates 11.12.2024 (s.o lepingujärgsele kõigi maksete tasumise

lõpptähtpäevale järgnevast päevast) kuni põhivõla täieliku tasumiseni lepingus sätestatud

määras s.o 21,90% aastas. Arvestatud viivis perioodi 11.12.2024-14.04.2025 eest on

37,13 eurot.

18. Vastavalt lepingu nr. XXX eritingimustele ja maksegraafikule on kostja kohustatud

tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenuandmete kohaselt 5,90 eurot kuus (dtl 42).

Hagiavalduse kohaselt oli lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 24.12.2023 kostjal tasumata

10.09.2023 - 10.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. kokku 23,60 eurot (dtl 27). Kuna

leping on liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa

hageja lepingu alusel haldustasu nõuda. Seega jätab kohus hageja haldustasu 23,60 euro nõude

rahuldamata.

19. VÕS § 113² lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus lepingu lõppemine.

Hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saa lepinguid kehtivalt üles

öelduks lugeda. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata.

20. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

07.02.2022 järelmaksulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 207,98 eurot punktis 15.1

nimetatud maksegraafiku alusel ning 01.12.2022 laenulepingust nr XXX tuleneva

10 (12)

2-24-138133

põhivõlgnevuse 495,34 eurot ja viivise alates 11.12.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni

lepingus sätestatud määras s.o 21,90% aastas.

Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud nõuded 07.02.2022 järelmaksulepingust nr

XXX tuleneva viivisenõude ning 01.12.2022 laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude

271,72 euro ulatuses, intressi 56,44 eurot, haldustasu 23,60 euro ja sissenõudmiskulude 40

euro nõuded ja viivise nõude perioodi 25.12. 2023 kuni 10.12.2024 osas.

21. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

22. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

(TsMS § 174 lg 1).

23. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on

1463,10 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (848,93 eurot ehk 58,02%). Kohus leiab,

et hageja menetluskulud tuleb jätta 58,02% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

41,98% ulatuses hageja kanda.

24. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 338 eurot (2h*169 eurot) ja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb:

täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus

leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus

selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja

on jurist. Arvestades hageja esindaja(d) kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud

tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

esindajatasu 2*120=240 eurot

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt summas 540 eurot (280+20+240).

Kostjal tuleb hagejale hüvitada 313,31 eurot (58,02% 540-st).

25. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

11 (12)

2-24-138133

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

26. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

27. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik

12 (12)