2-24-128613/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 14. aprill 2025

Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post

tartumk.info@kohus.ee)

Tsiviilasja nr

2-24-128613

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi L.E vastu 872 euro

63 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks

Hagi hind

1830 eurot 37 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150),

lepingulised esindajad Ahto Järvela (e-post XXX)

Kostja L.E

(isikukood XXX, elukoht

xxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

e-post XXX)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 07.11.2024 hagi L.E vastu

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista L.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 792 eurot 83

senti (millest 19 eurot 70 senti tuleneb Telia Eesti AS ja L.E vahel 04.12.2020

sõlmitud mobiilsideteenuste liitumislepingust nr 8998454, 751 eurot 30 senti

07.02.2021 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 1763510 ning 21 eurot 83

senti 08.02.2021 sõlmitud seadmekindlustuslepingust).

3. Mõista L.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 07.11.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 399 eurot 4 senti (millest 4 eurot 82 senti tuleneb

liitumislepingust, 376 eurot 43 senti järelmaksuga müügilepingust ning 17 eurot

79 senti seadmekindlustuslepingust).

4. Mõista L.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis 24% aastas

põhivõlalt (792 eurot 83 senti) alates 08.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Jätta menetluskuludest 73,5% L.E kanda ja 26,5% Aktiva Finance Group OÜ

kanda. L.E-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

6. Mõista L.E-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 570 eurot

ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

menetluskuludelt (570 eurot) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

L.E (kostja) vastu 1825 euro 81 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.08.2024

määrusega kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 10.09.2024 vastuväite, milles

märkis, et soovib tasuda võla maksegraafiku alusel. Pärnu Maakohus lõpetas 04.10.2024

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja menetlemise üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kohus oli teavitanud hagejat kostja soovist

leppida kokku maksegraafikus, kuid pooled ei jõudnud maksegraafiku sõlmimises

kokkuleppele.

Tartu Maakohus jättis 11.10.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ning tegi pooltele

ettepaneku sõlmida kompromiss ja esitada see kohtule kinnitamiseks. Kohus andis juhuks, kui

pooled kompromissi ei saavuta, hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks.

2. Hageja esitas 07.11.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlg 872 eurot 63 senti, intress 57 eurot 32 senti, viivis 21.07.2021–07.11.2024 eest 691

eurot 49 senti ja edasiulatuv viivis 24% aastas põhivõlalt alates hagi esitamisest 08.11.2024

kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud 757 eurot 50

senti ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja neli lepingut:



04.12.2020 sõlmisid nad kliendisuhete raamlepingu nr 27885072,



04.12.2020 sõlmisid nad mobiilsideteenuste liitumislepingu nr 8998454, millega

kostja sai õiguse kasutada telefoninumbrit ja muid tasulisi teenuseid vastavalt

hinnakirjale ning



07.02.2021 sõlmisid nad järelmaksuga müügilepingu nr 1763510, mille kohaselt ostis

kostja 1040 euro eest mobiiltelefoni Samsung Galaxy S21 Ultra 128 GB 5G, hõbedane

ning tasus lisaks lepingutasu 19 eurot 90 senti ja sissemakse 168 eurot 80 senti, lepiti

kokku, et intressimäär on 21,9% aastas, tagasimakseperiood 24 kuud vastavalt

arvetele.



08.02.2021 sõlmisid nad seadmekindlustuslepingu mobiiltelefoni kindlustamiseks

(poliis nr H00628197), mille kohaselt oli igakuine kindlustustasu 12 eurot 90 senti, v.

a esimesel kolmel kuul, millal see oli 0 eurot.

Hageja sõnul sattus kostja teenusepakkujale müügilepingujärgsete maksete tegemisega

viivitusse alates esimesest osamaksest (20.03.2021). Kostja oli järelmaksulepingust tuleneva

maksegraafiku alusel võlgnevuses 20.03.2021, 20.04.2021, 20.05.2021 osamaksega. Kostja ei

ole tasunud ühtegi makset, välja arvatud 100 eurot, mille kostja tasus hagejale pärast lepingu

ülesütlemist ning millest arvestati VÕS § 415 lg 2 kohaselt 60 eurot põhiosa katteks ja 40

eurot sissenõudmiskuludeks. Teenusepakkuja saatis kostja e-posti aadressile 07.05.2021

hoiatuse, et ütleb kostjaga sõlmitud lepingud üles, kui kostja võlgnevust ei tasu.

Teenusepakkuja ütles kõik kostjaga sõlmitud lepingud rikkumiste tõttu 22.05.2021 üles.

Teenusepakkuja loovutas 07.03.2024 enda nõuded kostja vastu hagejale.

2.2. Hageja palub kostjalt enda kasuks välja mõista 19 eurot 70 senti liitumislepingu järgi,

põhivõlg 891 eurot 10 senti, intress 57 eurot 32 senti järelmaksuga müügilepingu alusel ning

21 eurot 83 senti kindlustuslepingust tulenevalt. See hõlmab järgmisi arveid ja makseid:

1) 19 eurot 70 senti liitumislepingu eest

Arve

Summa

Intress

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

2021030496659

19,70

0,00

19,70

31.03.2021

2) põhivõlg 891 eurot 10 senti, intress 57 eurot 32 senti järelmaksuga müügilepingu eest

Arve

Summa

Intress

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

2021020444725

41.83

11,90

29,93

28.02.2021

2021030497243

46,17

15,70

30,47

31.03.2021

2021040553596

46,17

15,15

31,02

30.04.2021

0210506104239

46,17

14,57

34,60

31.05.2021

0620210329392

768,08

0,00

768,08

20.07.2021

3) 21 eurot 83 senti kindlustuslepingu eest:

Arve

Summa

Intress

Tasumata põhiosa

Maksetähtaeg

2021050610423

9,99

0,00

9,99

31.05.2021

2021060667755

11,84

0,00

11,84

30.06.2021

4. Tartu Maakohus võttis 15.11.2024 määrusega hagi menetlusse ja andis kostjale hagile

vastamise tähtaja. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise

määrus TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kätte 23.12.2024. Kostja pidi hagile vastama hiljemalt

13.01.2025, kuid tähtaegselt hagile ei vastanud.

3. Tartu Maakohus jättis 10.02.2025 hagiavalduse käiguta ning palus hagejal nõude aluseks

olevaid asjaolusid täpsustada, esitada lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri ja

nõude ümberarvutus VÕS § 4034 lg 7 mõttes, mis sätestab, et kui krediidiandja rikub tarbija

krediidivõimelisuse hindamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

seadusjärgne intressimäär VÕS § 94 mõttes ning muid tasusid (sh lepingutasu) tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd seadusjärgne intress oli 07.02.2021

järelmaksuga müügilepingu sõlmimise ajal 0%, saaks hageja järelmaksuga müügilepingust

tulenev nõue kostja vastu piirduda põhivõlaga.

Hageja esitas kohtule 04.03.2025 seisukohas esindaja volikirja ja diplomi, nõude

ümberarvutuse ja täpsustas nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja leidis, et juhul kui kohtu

hinnangul on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikutud, tuleb kostjalt välja mõista:



liitumislepingust tulenev võlgnevus 19 eurot 70 senti ja viivis 24% aastas alates

21.07.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni;



seadmekindlustuslepingust tulenev võlgnevus 21 eurot 83 senti ja viivis 24% aastas

alates 21.07.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni;



järelmaksulepingust tuleneva põhivõla jääk 872 eurot 63 senti eurot ning lepingu

järgne viivis 24% aastas alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast

21.02.2023 kuni põhiosa tasumiseni.

4. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 25.03.2025 veelkord käiguta ning märkis, et hageja on

esitanud kohtule küll tõendi nõude loovutamise kohta, kuid loovutusdokumendis ei ole

viidatud ühelegi teenusepakkuja ja kostja vahelisele lepingule, millest tulenevaid nõudeid

soovib hageja käesolevas asjas kostja vastu maksma panna. Nõude loovutamise 07.03.2024

teatises oli märgitud: „Käesolevaga teatab Telia Eesti AS, et on loovutanud 7.03.2024.a

vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finance Group-le

lepingust nr. xxxxxx tuleneva nõude Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja

muid kõrvalnõudeid“ (dtl 86).

Hageja esitas kohtule 11.04.2025 seisukoha, milles selgitas, et teenusepakkuja kliendid sh

kostja, on teenusepakkuja registreeritud ühe kliendinumbriga, mille alla hõlmatakse kõik

kliendiga sõlmitud lepingud. Kostja kliendinumber oli xxxxxx. Ka hagile lisatud lepingute

lõpetamise hoiatuses märgitud viitenumber on seotud kliendinumbriga, millele lisatud

algusesse 991000 ja lõppu 2 (viitenumber 991000xxxxxx). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse

on lepingute numbrite asemel viidatud kliendinumbritele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja

on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega

põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 lg 1 mõttes Tartu Maakohtule. Kostja ei vastanud

tähtaegselt hagile ega teavitanud kohut mõjuvast põhjusest. Kostjal oli hagile vastamiseks

aega 21 päeva, mis oli piisavalt pikk aeg. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi, et hagile

vastata ning kostjale ei toimetatud hagi kätte avaliku kättetoimetamisega.

Kohus selgitas kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt, millised

on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et kui kostja hagile ei vasta,

on võimalik teha tagaseljaotsus ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palus

hagiavalduses, et kohus lahendaks asja tagaseljaotsusega, kui kostja hagile ei vasta ning

tunnistaks tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on poolte vahel neli lepingut kliendisuhete raamleping,

mobiilsideteenuste liitumisleping, järelmaksuga müügileping ning mobiiltelefoni

kindlustusleping. Kohus leiab, et hagi saab liitumislepingust ning seadmekindlustuslepingust

tulenevate nõuete osas rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

liitumislepingu järgi 19 eurot 70 senti ning kindlustuslepingu eest 21 eurot 83 senti. Välja

tuleb mõista ka viivis vastavalt 4 eurot 82 senti ja 17 eurot 79 senti. Kohus teeb TsMS § 444

lg 3 kohaselt selles osas tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu järelmaksuga müügilepingu alusel põhivõla ja

intressi saamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus teeb selle nõude kohta sisulise otsuse.

Osas, milles kohus leiab, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 kohaselt otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

7. Kohus leiab, et teenusepakkuja ja kostja vahel 07.02.2021 sõlmitud järelmaksuga

müügileping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab selle puhul omal

algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud

vastavalt Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikale (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C

679/18, OPR Finance s.r.o. vs. GK, p d 18 ja 46). Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal

algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud,

sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm

24.11.2023 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).

7.1. Krediidiandja on kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise

kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus)

(RKTKm 24.11.2023 2-21-13098/50, p 17 jj). Sealjuures pidi teenusepakkuja VÕS § 4034 lg

2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Võtma arvesse kõiki

talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet lepingus kokkulepitud

tingimustel krediiti tagasi maksta, hindama kostja varalist seisundit, sissetuleku regulaarsust,

kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju. Teenusepakkuja pidi määrama vajalike hindamistoimingute

ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest

ja võetava rahalise kohustuse suurusest ja lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

7.2. Teenusepakkuja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse

hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja

esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto

väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet

küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

(RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

8. Kohus märgib, et hageja pidi VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et kostja

krediidivõimelisust on hoolsalt kontrollitud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud.

Kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima ka kostja

vastuväiteta.

8.1. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt määras teenusepakkuja võimaliku lubatava

krediidilimiidi kostja esitatud andmete alusel ja kasutas kostja maksekäitumise

analüüsimiseks sisemisi andmebaase ning teenusepakkujale võimalikke kättesaadavaid

avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Kostja koondreiting oli

sisemiste andmebaaside kohaselt lepingu sõlmimise aja seisuga aktsepteeritav. Kostja

krediidireiting oli järelmaksuga müügilepingu sõlmimise ajal Creditinfo maksehäireregistri

andmetel positiivne ning Creditinfo Eesti AS kohaselt oli erakliendi riskihinnang (erakliendi

maksejõuetuse tõenäosus nn Delphiskoor) aktsepteeritav. Delphiskoori aluseks võetakse

maksehäireregistri andmed, kinnistusraamatu info, seotud ettevõtete andmed, ametlikud

teadaanded, riigimaksude saldo, uudsuse ja aktiivsuse info krediiditurul. Delphiskoori

tõenäosused kuni 15% näitasid Creditinfo Eesti AS hinnangul suhteliselt head krediidiajalugu

ja sellise hinnanguga isikud saavad laenuteenuseid üldiselt kiiresti ning neil on head

väljavaated sobivate krediiditingimuste taotlemiseks.

8.2. Teenusepakkuja lähtus maksevõime hindamisel eelkõige kostja ütlustest selle kohta, et ta

on ettevõtja/FIE, tema peamised sissetulekuallikad olid palk, ettevõtlustulu, vanemahüvitis,

isiku igakuine netosissetulek on 801–1200 eurot, igakuised laenukohustused on 150 eurot.

Maksimaalne kuumakse arvutati vastavalt teenusepakkuja metodoloogiale, arvestuslikuks

sissetulekuks võeti netosissetulek 1200 × 0,8 = 960 eurot ning lähtuti sellest, et kohustused ei

või ületada poolt sellest summast. Lisaks arvestati vaba raha osakaalu ning määrati, et

kuumakse ei või olla rohkem kui 202 eurot 50 senti.

9. Kohus leiab, et teenusepakkuja ei ole järginud järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Teenusepakkuja ei täitnud eelkirjeldatud tegevusega

nõuetekohase hoolsusega teabe hankimise ja krediidivõimelisuse hindamise kohustust.

9.1. Kohus leiab, et teenusepakkuja ei täitnud nõuetekohase hoolsusega kohustust hankida

kostja krediidivõimelisuse kohta teavet, kui tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel

eelkõige kostja esitatud andmetele ning maksehäireregistrile. Riigikohus on rõhutanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave

oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p

18). Hageja tõi selle riigikohtu seisukoha hagiavalduse täienduses välja, kuid ei tõendanud

enda väidet, et muu teave oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.

Maksehäireregistrid kajastavad infot isikute registreeritud maksehäirete kohta, kuid ei anna

teavet selle kohta, kas isikul on finantskohustusi. Krediidiandja jättis kostja tegelikud

sissetulekud ja kohustused kontrollimata ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9.2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7

järgi, et kostjalt saab VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda vaid põhivõlga ja seadusjärgset intressi,

kuid muid tasusid (sh lepingutasu) kostja teenusepakkujale ega nüüd ka hagejale ei võlgne.

Kuivõrd seadusjärgne intress oli järelmaksuga müügilepingu sõlmimise ajal 07.02.2021 0%,

piirdub hageja nõue kostja vastu vaid põhivõlaga.

10. Kohus leiab, et hageja järelmaksuga müügilepingu alusel esitatud nõue kostja vastu tuleb

rahuldada osaliselt. Kohus hindab esmalt nõude õigusliku aluse välja selgitamiseks, kas

hageja ütles järelmaksuga müügilepingu kehtivalt üles.

10.1. Kohus märgib, et tähtajalise tarbijakrediidilepingu saab VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 järgi

tarbija makseviivituse tõttu erakorraliselt üles öelda eeldusel, et täidetud on järgnevad

tingimused:



tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega,



krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist ja



krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase

tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.

10.2. Kohus leiab, et teenusepakkuja ei saanud 22.05.2021 järelmaksuga müügilepingut kui

tarbijakrediidilepingut VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 kohaselt kehtivalt üles öelda, sest hageja ei

tõendanud, et ülesütlemise eeldused oleksid olnud täidetud. Hageja ei tõendanud, et ta oleks

kostjat hoiatanud. Kohus palus hagejal 10.02.2025 määruses ülesütlemise eelduseid ja sellega

seotud asjaolusid täpsustada, kuid hageja ei tõendanud, et teenusepakkuja oleks andnud

kostjale kahenädalase tähtaja kohustuse täitmiseks ega pakkunud läbirääkimiste võimalust.

Kohus leiab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud nii või teisiti täidetud, isegi kui

teenusepakkuja oleks tõendanud täiendava tähtaja andmist ja läbirääkimiste pakkumist, sest

kostja ei olnud viivituses kolme järjestikuse maksega VÕS § 416 lg-te 1 ja 2 mõttes. Hageja

väitel saatis teenusepakkuja kostjale kirja 07.05.2021, ka juhul kui see asjaolu oleks

tõendatud, ei oleks kostja saanud olla selleks ajaks veel kolme osamaksega viivituses, sest

esimene igakuine osamakse tuli teha 20.03.2021 ning kuupäevaks 07.05.2021 saanuks kostja

olla viivituses vaid kahe osamaksega 20.03.2021 ja 20.04.2021. Hageja on ekslikult lähtunud

kuupäevadest 28.02.2021, 30.03.2021 ja 30.04.2021 (dtl 44), sest need on arvete väljastamise

kuupäevad. Nende arvete maksetähtajad olid vastavalt 20.03.2021, 20.04.2021, 20.05.2021

(dtl 72, 76 ja 78). Seega oli teenusepakkuja ja kostja vahel kehtiv järelmaksuga müügileping

kuni tähtajalise lepingu lõppemiseni 20.02.2023.

10.3. Kohus leiab, et kuna teenusepakkuja ei öelnud kostjaga sõlmitud järelmaksuga

müügilepingut kehtivalt üles, oli leping kuni tähtaja lõppemiseni kehtiv ning hagejal ei ole

kostja vastu nõudeid VÕS §-de 416 ja § 195 mõttes tulenevalt lepingu ülesütlemisest, kuid

hagejal võib olla kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 lg 1 alusel, mis sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on tõendanud,

et kostja ei täitnud järelmaksuga müügilepingust tulenevaid kohustusi ning mittetäitmine ei

olnud vabandatav. Hageja on tõendanud ka seda, et teenusepakkuja loovutas talle 07.03.2024

järelmaksuga müügilepingust tulenevad nõuded kostja vastu (dtl 86).

10.4. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi välja mõista

põhivõlg 751 eurot 30 senti. Kostja kohustus tasuma järelmaksuga müügilepingu järgi 1040

eurot (dtl 32). Sellest tuleb maha arvata 288 eurot 70 senti (168,8 + 19,9 + 100), mille

ulatuses on kostja põhivõla tasumise kohustuse juba täitnud (dtl 32, 36). Kostja täitis osa

põhivõla tasumise kohustusest sellega, kui ta tasus lepingu sõlmimisel sissemakse 168 eurot

80 senti, kui ta maksis lepingutasu 19 eurot 90 senti ning kui ta tasus pärast lepingu

ülesütlemist 100 eurot, sest ta ei pidanud VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 järgi lepingutasu maksma

ning 100 eurot tuleb lugeda tasutuks põhivõla katteks.

11. Hageja on palunud nõude ümberarvutuse korral välja mõista järelmaksuga müügilepingust

tulenevalt põhivõlalt viivis perioodil 21.02.2023–07.11.2024 alates lepingu lõppemisest kuni

hagi esitamiseni. Hageja on palunud arvestada viivisemääraks 24% aastas, sest

teenusepakkuja üldtingimuste p 10.8.1 näeb ette, et arve õigeaegsel mittetasumisel võib nõuda

kliendilt tähtaegselt laekumata summalt viivist tarbijalt kolmekordses seaduses sätestatud

viivisemääras.

11.1. Riigikohus on iseenesest leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus

lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta

viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eelduslikult saab VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg

1 järgi tühine olla küll vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

määr ületab seadusjärgset viivisemäära kolm korda (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p

33; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 13; RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).

11.2. Riigikohus on samuti selgitanud, et ei toeta tõlgendust, et lepingu rikkumise ning selle

ülesütlemise korral on kolmekordset viivisemäära ületav kokkulepe tühine, sest sellisel juhul

oleksid lepingut rikkuvad võlgnikud paremas seisus (nad peaksid kokkuvõttes tasuma vähem

raha) võrreldes nende võlgnikega, kes lepingut korrektselt täidavad. Selline lepingu rikkumist

julgustav tõlgendus ei oleks seaduse mõttega kooskõlas. Küll aga ei ole välistatud kostja

taotlusel VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohalduva viivise vähendamine VÕS § 113

lg 8 ja § 162 kohaselt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 34). Kostja ei ole viivise

vähendamise taotlust esitanud.

11.3. Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu selgitusi arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt

järelmaksuga müügilepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise tõttu 21.02.2023–

07.11.2024 lepingujärgset viivist, mis on teenusepakkuja üldtingimuste p 10.8.1 kohaselt

kolmekordne seadusjärgne viivisemäär ehk 24% aastas. Kohus leiab, et hagejalt tuleb VÕS §

415 lg 1 ja § 113 lg 1 kohaselt kostja kasuks välja mõista järelmaksuga müügilepingust

tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis 376 eurot 43 senti (21.02.2023–

07.11.2024, põhivõlg 751 eurot 30 senti) ning TsMS § 367 kohaselt edasiulatuv viivis 24%

aastas põhivõlalt (751 eurot 30 senti) alates 08.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus määrab TsMS §-de 173 ja 174 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja nende

rahalise suuruse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, kannavad pooled TsMS § 163 lg 1

kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja rahaliselt hinnatavate

haginõuete suurus oli 1621 eurot 44 senti ning mõistab välja sellest 73,5% (1191 eurot 87

senti), jätab kohus menetluskuludest 73,5% kostja kanda ning 26,5% hageja enda kanda.

13. Kohus määrab ühtlasi TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 kohaselt kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud menetluskuludena hüvitada:

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro (65 eurot maksekäsu kiirmenetluses), maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 euro ja lepingulise esindaja kulud 422 eurot 50 senti (2,5 × 169).

Hageja lisas menetluskulude nimekirja hagiavaldusele (dtl 39). Hageja lepinguline esindaja

märkis, et on käibemaksukohustuslane ja ta saab käibemaksutagastust, seetõttu palus ta TsMS

§ 174 lg 10 järgi mõista menetluskulud välja käibemaksuta.

Kohus määrab hüvitatavate menetluskuludena kindlaks esiteks riigilõivu 315 eurot (215 +

65). Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu

kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka.

Kohus määrab kindlaks menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata TsMS § 4842 järgi menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot,

ka siis, kui võlgnik esitab maksekäsu peale määruskaebuse ja maksekäsu kiirmenetlus jätkub

ringkonnakohtus (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p 12.1).

14. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud

ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid

menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude

suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule

keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid,

kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse

keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-

9796/80, p 17 jj).

15. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud

100–120 eurot. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga tarbijakrediidi kohta,

esindaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses andmed täiesti erinevate

lepingute kohta, samuti nõude loovutamise teatise, mis käesolevat kohtumenetlust ei puuduta.

Kohus arvestab ka seda, et kohus tegi täiendavalt kaks puuduste kõrvaldamise määrust,

millega seoses tekkinud menetluskulud ei oleks põhjendatud ning lähtub seetõttu

hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest (dtl 39). Põhjendatud

ajakulu kaks tundi hõlmab alusdokumentidega tutvumist ja analüüsimist, hagiavalduse

koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule.

16. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks TsMS § 175 lg 1 mõttes 570 eurot (riigilõiv 350 eurot +

kiirmenetluse kulu 20 eurot + esindajakulu 200 eurot). Kohus mõistab menetluskulud välja

käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on

käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin