2-23-5256/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5256

Tsiviilasi

M. M. hagi Sihtasutus Tallinna Hambakliinik vastu 325

euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

325 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. M. (isikukood XXX)

Kostja Sihtasutus Tallinna Hambakliinik (registrikood

90008465), lepinguline esindaja Georg Hiiesalu

Viimase istungi aeg

12.03.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M. M. hagi mõista Sihtasutuselt Tallinna Hambakliinik välja 325

eurot.

2. Jätta menetluskulud M. M. kanda. Jätta Sihtasutuse Tallinna Hambakliinik

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (14.04.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. M. M. (hageja/töötaja) esitas 05.04.2023 Harju Maakohtule hagi Sihtasutuse Tallinna

Hambakliinik (kostja) vastu paludes mõista välja 325 eurot.

Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja igemepõletikuga hambakliinikusse. Arst vaatas hageja üle

ja tegi ettepaneku valmistada ette uus protees. Seejuures ei tuvastanud arst suuava- ja igemevalu

põhjust ja ei tegelenud raviga. Arst põhjustas jäljendi võtmisel valu, millest hageja karjus.

Järgmisel visiidil selgitas arst, et hagejal valutab alumine ige sellepärast, et see paljustus luuni.

Hageja külastas arsti kokku üheksa korda ja iga kord reguleeris arst proteesi. Hageja maksis

proteesi eest 325 eurot. Hageja ei saanud valu tõttu proteesi kasutada. Hageja tagastas

22.03.2023 kostjale proteesi. Hageja palub mõista kostjalt välja proteesi eest makstud 325 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja selgitas, et pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu. Kostja ei ole lepingut

rikkunud. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul ei võrdu ebarahuldav tulemus lepingu

rikkumisega. Hageja pöördus arsti poole sooviga vana proteesi reguleerida, mida vastavalt

hageja soovile tehti. Lisaks tegi arst hagejale ettepaneku vahetada vana protees uue vastu. Arst

teavitas patsienti enne uue proteesi valmistamist võimalikust riskist, et luu vähesuse tõttu ei

pruugi protees püsida. Samuti on hagejal soovitatud kasutada proteesiliimi parema püsivuse

tagamiseks. Hageja nõustus uue proteesi tegemise ja paigaldamisega. Uus protees valmistati ja

paigaldati kõiki nõudeid ja hoolsuskohustust järgides. Pärast paigaldamist jäi hageja proteesiga

ja selle sobivusega suhu rahule. Uut proteesi reguleeriti vastavalt hageja soovile. Kui hageja

väljendas esimest korda rahuolematust proteesiga seoses igeme põletikuga, vaatas arst hageja üle

ja ei tuvastanud igeme põletikku.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta

järgnevalt.

4. Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:



hageja pöördus 26.10.2020 hambaarsti vastuvõtule sooviga proteesi reguleerida, mida

vastavalt hageja soovile tehti. Arst soovitas hagejal uus protees valmistada. Hageja lubas mõelda

(dtl 36);



hageja pöördus 13.11.2020 uuesti arsti vastuvõtule sooviga saada uus protees. Vastuvõtul

teavitati hagejat luu vähesusest ja proteesi püsivuse küsitavusest, hagejal soovitati proteesiliimi

kasutada, patsient kinnitas, et ta saab aru ja on nõus proteesi tellima (dtl 36);



17.11.2020 vastuvõtul võeti proteesi valmistamise jaoks jäljend ning lepiti kokku proteesi

hammaste värvis. 20.11.2020 vastuvõtul prooviti jäljendi järgi valmistatud proovilahendust,

istuvus oli hea ja patsient oli rahul. Päris protees sai valmis ja see paigaldati 27.11.2020 ning

hageja jäi sellega rahule (dtl 36);



27.11.2020, 08.12.2020 ja 30.12.2020 külastas hageja proteesi reguleerimiseks arsti.

27.11.2020 ja 30.12.2020 visiitidel oli hageja proteesiga rahul (dtl 35);



hageja avaldas 14.01.2021 vastuvõtul rahuolematust proteesiga seoses väidetava igeme

põletikuga. Arst vaatas hageja üle ja igeme põletikku ei tuvastanud. Kontrolliti proteesi sobivust,

protees ei vajanud reguleerimist (dtl 35);



hageja pöördus 03.02.2021 uuesti vastuvõtule seoses igemevaluga proteesi all, eriti söömise

ajal. Arst vaatas hageja üle ja tuvastas, et igemed on roosad, haavu ei tuvastatud. Hagejale

soovitati proteesi koos proteesiliimiga kasutada (dtl 34);



hageja tagastas 22.03.2023 proteesi hambakliiniku registratuuri.

5. Kohus leiab, et pooled sõlmisid tervishoiuteenuse osutamise lepingu võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 758 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks

isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient)

tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi,

nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti

tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi

hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega

otseselt seotud tegevust.

6. Kostja osutas hagejale hambaravi valmistades ja paigaldades uue proteesi. Hageja selgitas, et

ta ei saanud uut proteesi kasutada, mistõttu tagastas ta proteesi kostjale ja praegu nõuab hageja

kostjalt proteesi eest makstud tasu tagastamist. Hageja on küll väitnud, et enne uue proteesi

pakkumist ei tuvastanud arst igeme põletiku põhjust ega ravinud põletikku ning et uue proteesi

jaoks jäljendi võtmisel põhjustas arst hagejale valu, kuid hageja ei ole seoses eeltoodud

väidetega nõudeid esitanud. Seetõttu jätab kohus viidatud väited tähelepanuta.

7. Selleks, et patsient saaks tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevalt nõuded esitada

peab tervishoiuteenuse osutaja olema lepingut süüliselt rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1).

Seejuures on VÕS § 770 lg 3 järgi patsiendil kohustus tõendada tervishoiuteenuse osutaja

vastutuse aluseks olevat asjaolu, s.o eelkõige lepingu rikkumist (eelkõige diagnoosi- ja raviviga)

ja põhjuslikku seost rikkumise ning tekkinud kahju vahel (RKTKo 27.02.2019, 2-17-12477, p

14). Tõendamiskoormis on eeltooduga võrreldes teistsugune siis, kui tervishoiuteenuse osutaja

on jätnud täitmata VÕS §-st 769 tuleneva kohustuse tervishoiuteenuse osutamist

dokumenteerida. Praegu ei ole hageja väitnud ja kohus ei ole esitatud asjaolude alusel

tuvastanud, et kostja oleks rikkunud kohustust tervishoiuteenuse osutamist dokumenteerida.

Seega peab hageja tõendama, et kostja on lepingut rikkunud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

tegemist ka VÕS § 770 lg-s 4 sätestatud olukorraga, et saaks eeldada, et kahju tekkis

tervishoiuteenuse osutaja vea tagajärjel. Seetõttu ei rakendu hageja suhtes tõendamiskoormise

kergendamine.

8. Kostja esitatud ravikaart tõendab, et kui hageja pöördus 26.10.2020 arsti poole vana proteesi

reguleerimiseks, soovitas arst hagejal uus protees valmistada. Hagejat teavitati luu vähesusest ja

proteesi püsivuse küsitavusest, hagejal soovitati proteesiliimi kasutada. Hageja nõustus uut

proteesi tegema ja see paigaldati 27.11.2020. Tervishoiuteenuse osutamisel alates sellest hetkest,

kui hageja avaldas soovi uus protees valmistada ja kuni proteesi paigaldamiseni, oli hageja

proteesiga rahul. Ta oli sellega rahul ka paigaldamisele järgnenud visiitidel (08.12.2020 ja

30.12.2020), kus toimus proteesi reguleerimine. Alates esimesest pöördumisest 26.10.2020 kuni

30.12.2020 visiidini ei tuvastatud hagejal igeme põletikku ega muid kaebusi. Hageja pöördus

14.01.2021 ja 03.02.2021 vastuvõtule seoses igeme valuga. Arst soovitas hagejal proteese mitte

kasutada enne kui igemed on paranenud, kuigi arst ei tuvastanud 14.01.2021 visiidil igemete

vigastamist. 03.02.2021 visiidi ajal soovitati hagejal proteesiliimi kasutada (dtl 34-36).

9. Hageja esitas hambaarst X poolt 22.10.2021 koostatud hinnangu, kus märgitakse järgmist:

„Patsiendil alalõua alveolaarhari on väga madal, ees vestiibulumi piirkonnas on näha paranenud

dekubitaalne haavand. Samas piirkonnas vestiibulumi limaskest kinnitub peaaegualveolaarluu

harjale. Patsient kasutab vana proteesi. Hetkel puuduvad kaebused ja patsient on rahul oma

vanade proteesidega. Objektiivselt vajaks alumine protees eesmises piirkonnas reguleerimist, et

vähendada edaspidist haavandi tekkimise võimalust. Patsient ei soovinud reguleerimist. Alalõua

alveolaarhari on täies ulatuses väga madal. Uute proteeside valmistamine ja nendega harjumine

on väga keeruline. Patsiendile valmistatud uus alumine protees vajab istuvuse täpsustamist ja

hambumuse kõrguse määramist sarnaselt vanadele proteesidele. Samuti peaks kaare kuju ja

hammaste ladumine olema võimalikult sarnane vanadele proteesidele. Hetkel ei ole patsiendil

võimalik uut alumist proteesi kasutada, sest alumine protees ei sobi alveolaarharjale.

Tõenäoliselt on haavandi olemasolu raskendanud funktsionaalset jäljendamist. Otstarbekam

oleks valmistada uus alumine protees (dtl 6). Hambaarst X selgitas 10.05.2022 kirjas järgmist:

„Hageja viibis korduval konsultatsioonil. Patsient tõi näidata temale 2021. a. valmistatud alumise

totaalproteesi, mille kohta on antud arvamus 22.10.2021. Patsient ei ole saanud proteesi

kasutada. Protees ei sobi alveolaarharjale ja hambumusse, mille tõttu ei ole võimalik proteesi

kanda. Vajalik on uue alumise totaalproteesi valmistamine“ (dtl 5).

Kohtu hinnangul ei tõenda X 22.10.2021 ja 10.05.2022 hinnangud tervishoiuteenuse osutamise

lepingu rikkumist kostja poolt. X 22.10.2021 hinnang on kohtu hinnangul vastuoluline. Esmalt

toob arst välja, et patsiendile valmistatud uus alumine protees vajab istuvuse täpsustamist ja

hambumuse kõrguse määramist sarnaselt vanadele proteesidele. Samuti peaks kaare kuju ja

hammaste ladumine olema võimalikult sarnane vanadele proteesidele. Kohtu hinnangul nähtub

eeltoodust, et hagejal on võimalik uut proteesi kasutada, kuid seda tuleks reguleerida selliselt, et

uus proteesi oleks võimalikult sarnane vana proteesiga. Järgnevalt toob arst välja, et hetkel ei ole

patsiendil võimalik uut alumist proteesi kasutada, sest alumine protees ei sobi alveolaarharjale.

Otstarbekam oleks valmistada uus alumine protees. Ebaselgeks jääb, miks arst peab uut proteesi

ebasobivaks, kui tema hinnangul saab uut proteesi kasutada siis, kui reguleerida seda võimalikult

sarnaselt vanale proteesile. X hinnangutes sisalduvad järeldused seab kahtluse alla ka

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni otsused, mida kohus käsitleb allpool.

10. Hageja esitas tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 27.01.2022 otsuse kostja poolt

hagejale osutatud tervishoiuteenuse kohta. Komisjon selgitas, et totaalprotees kinnitub

alveolaarharjale limaskesta ja proteesi vahele tekkiva vaakumiga. Kui alveolaarluu on tugevalt

kõhetunud (atrofeerunud), siis vaakumi tekkeks vajalikku pinda on vähe ja proteesi püsivust ei

ole võimalik saavutada. Liikuv protees on patsiendile ebamugav ja võib limaskesta hõõrudes

tekitada valulikke haavandeid. Kui proteesiliimi kasutamine tulemust ei anna, jääb ainukeseks

võimaluseks fikseerida proteesimplantaatide abil. Uue samasuguse konstruktsiooni

valmistamisest ei tarvitse abi olla. Komisjon leidis, et proteesi valmistanud hambaarsti ei ole

alust süüdistada ebarahuldavas tulemuses (dtl 3-4). Ekspertkomisjon andis 29.09.2022

teistkordse hinnangu hagejale osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile. Korduva hinnangu

andmisel arvestas komisjon X 22.10.2021 ja 10.05.2022 seisukohti. Vaatamata sellele jäi

komisjon kindlaks oma 27.01.2022 hinnangule (dtl 39-40).

Ekspertkomisjon ei ole tuvastanud lepingu rikkumist kostja poolt. Seejuures arvestas komisjon

hageja esitatud X 22.10.2021 ja 10.05.2022 seisukohti. Komisjoni järeldus, et proteesi

valmistanud hambaarsti ei ole alust süüdistada ebarahuldavas tulemuses näitab seda, et kostja

osutatud tervishoiuteenus vastas vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja seda osutati

tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

11. Kohus leiab, et tervishoiuteenuse osutamise lepingu puhul ei võrdu patsiendi hinnangul

ebarahuldav tulemus lepingu rikkumisega. Õiguskirjanduses selgitatakse, et lepingu täitmise

hindamisel tagantjärele ei saa aluseks võtta tervishoiuteenuse osutamise lõpptulemust. Asjaolu,

et tervishoiuteenuse osutamisega kaasnesid patsiendile negatiivsed tagajärjed, ei ole absoluutne

argument väitmaks, et tegemist oli mittenõuetekohaselt osutatud teenusega (P. Varul jt.

Võlaõigus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tartu 2020, § 762 komm. 3.1). Asjaolu, et uus protees

ei sobi nii nagu patsient on harjunud, on uue proteesiga kaasnev risk, millest hagejat enne

proteesi valmistamist teavitati. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks lepingut

rikkunud. Kohus leiab, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust vähemalt arstiteaduse üldisel

tasemel ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolsusega (VÕS § 762). Kuivõrd

kostja ei ole lepingut rikkunud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt proteesi eest makstud tasu

tagastamist. Järelikult tuleb hagi rahuldamata jätta.

12. Seonduvalt hageja nõudega mõista kostjalt välja tasu (325 eurot) proteesi valmistamise eest

märgib kohus ka järgmist. Hageja käitumine – kostja poolt valmistatud proteesi kostjale

tagastamine ja proteesi eest makstud tasu tagasinõudmine – viitab hageja soovile lepingust

taganeda (VÕS § 188 ja 189). Samas näeb VÕS § 772 tervishoiuteenuse lepingu lõppemise

erisused ja selle sätte järgi ei ole patsiendil võimalik tervishoiuteenuse lepingust taganeda. Seega

on hageja taganemine tagajärjetu ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt proteesi eest makstud

tasu tagastamist. Kui käsitleda hageja käitumist lepingu ülesütlemisena, siis ka see ei anna alust

hagi rahuldada. Patsiendil on õigus tervishoiuteenuse osutamise leping igal ajal põhjust

avaldamata üles öelda (VÕS § 772 lg 2). Samas lepingu ühepoolne lõpetamine ei mõjuta juba

tekkinud kohustuste täitmist, st nõuetekohane tasu tuleb patsiendil ikkagi tasuda (VÕS § 195 lg

2). Seega ei ole hagejal õigust nõuda juba osutatud teenuse eest tasu tagastamist. Hagis esitatud

asjaolud ja nõuded ei näita, et hageja oleks soovinud kostjalt kahjuhüvitist nõuda või muid

õiguskaitsevahendeid kasutada. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ka sellepärast, et hageja

valitud õiguskaitsevahend on olnud tagajärjetu.

13. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Kostja selgitas 12.03.2025 istungil, et ta ei soovi menetluskulude nimekirja esitada (dtl 81-82).

Asja materjalide järgi ei ole kohtul võimalik kostja menetluskulude suurust kindlaks määrata.

Kohus jätab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

15. Kohus selgitas 14.03.2023 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi

lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel (dtl 19-22). TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva

seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa

otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik