2-24-17487/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Priit Lember

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17487

Tsiviilasi

U.C.L

ja J.E.W

avaldus K.V pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, taotluste lahendamine; kirjalikus

menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja I: J.E.W, (registrikood XXX), lepinguline esindaja

F.X

Avaldaja II: U.C.L (registrikood), lepinguline esindaja K.Z

Võlgnik: K.V (isikukood XXX; elukoht xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur R.U (INC Partner OÜ, xxx;

telefon xxx, e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.E.W ja U.C.L avaldused K.V pankroti väljakuulutamiseks.

2. Rahuldada K.V taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

3. Kuulutada välja K.V (isikukood XXX) pankrot 14.04.2025 kell 16.00 ja algatada K.V

kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada K.V pankrotihalduriks R.U.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12.05.2025 algusega kell 10.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtu kohtusaalis nr 4014 (Lubja tn 4, Tallinn).

6. Kohustada K.V-d esitama pankrotihaldurile andmed oma kõigi varade ja kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta hiljemalt 28.04.2025.

7. Kohustada K.V-d kohtus vandega kinnitama, et usaldusisikule ja kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Vande

andmine toimub enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 12.05.2025 kell 10.00 Harju

Maakohtu kohtusaalis nr 4014 (Lubja tn 4, Tallinn).

8. Kohustusi rikkunud võlgnikku võib kohus trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtajast.

11. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

12. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

13. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule hiljemalt

pankrotimenetluse lõppemisel või hiljemalt 14.04.2026 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub

varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta

14. aprilliks.

14. Võlgnik on kohustatud täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 47 sätestatud

reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

otsustatakse kolme aasta möödumisel.

15. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata

sissenõuet võlgniku varale.

16. Menetluskulud jätta võlgniku K.V kanda.

17. Määrata usaldusisik R.U tasuks kogusummas 2 299,70 eurot (sh käibemaks 414,70 eurot)

ning mõista see välja K.V-lt .

18. Usaldusisiku tasu hüvitada 2 000 euro ulatuses Julianus Inkasso OÜ poolt J.E.W eest

26.11.2024 Rahandusministeeriumi kontole tasutud pankrotimeneltuse kulude ettemaksu

deposiidi arvelt. Ülejäänud ulatuses, 299,70 eurot, hüvitada usaldusisiku tasu pankrotivara

arvelt. Usaldusisiku tasu tuleb tasuda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb: OÜ INC

Partner (registrikood 11008111; arvelduskonto nr xxx).

19. Määrata kindlaks ja mõista K.V-lt välja J.E.W menetluskulud kogusummas 3 772 eurot (ei

sisalda käibemaksu), sh riigilõiv 420 eurot, deposiit 2 000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1

352 eurot.

20. Määrata kindlaks ja mõista K.V-lt välja U.C.L menetluskulud kogusummas 1 460 eurot (ei

sisalda käibemaksu), sh riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 040 eurot.

21. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata

viivitamatult avaldajatele, võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste

hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada

määruskaebuse. Menetluskulude väljamõistmisele saavad kaebuse esitada avaldajad ja võlgnik.

Võlgniku andmete esitamiseks ja vande andmiseks kohustamisele ei saa esitada määruskaebust.

Asjaolud

J.E.W esitas 19.11.2024 kohtule avalduse K.V pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse

menetlusse 22.11.2024 ning võlgnik vastas sellele 17.12.2024. Kohtuistung usaldusisiku nimetamise

otsustamiseks toimus 14.01.2025 ning kohus nimetas usaldusisikuks 15.01.2025 määrusega R.U.

Usaldusisik esitas 20.02.2025 kohtule aruande. Võlgniku ainsaks varaks on korteriomand asukohaga

XXX. Sellise korteri hind pankrotimenetluses müügi korral võib olla kuni 230 000 eurot. Usaldusisiku

andmetel moodustasid võlgniku kohustused aruande koostamise seisuga vähemalt 314 739,10 eurot.

Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud

maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud

kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused täies ulatuses. Selline seisund ei ole

võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

28.02.2025 määrusega võttis kohus menetlusse U.C.L 25.02.2025 pankrotiavalduse ning liitis selle

käesoleva asjaga. Nõue põhineb U.C.L ja M H OÜ 19.03.2024 ja 14.05.2024 laenulepingutel ning

K.V-ga 02.07.2024 sõlmitud käenduslepingul. Nõude suuruseks oli avalduse esitamise hetkel põhinõue

56 661,31 eurot ja viivise 8 612,66 eurot. Võlgnik vastas avaldusele 01.03.2025.

Võlgnik on 14.01.2025 ja 31.01.2025 istungitel selgitas võlgnik, et ei vaidle nõuetele vastu, kuid ei pea

end maksejõuetuks. Võlgniku kohustused on tekkinud ebaõnnestunud ärisuhetest ning põhinevad suures

ulatuses juriidilistele isikutele antud käendustest. Võlgnik otsib aktiivselt lahendusi tekkinud olukorra

lahendamiseks. Võlgnikule laekuvad vahendid xxx projektist ning nende arvelt saaks võlausaldajale

väljamakseid teha jaanuaris, aprillis ja juulis. Lisaks on võlgnikul sõlmitud E-ga (oma ettevõtte kaudu A

AS-ga kinnistute müügi vahendamiseks, X H -ga Tallinnas ja Riias müügis olevate hotellide

vahendamiseks, S OÜ-ga (läbi oma ettevõtte) faktooringulahenduste leidmiseks, V OÜ-ga kinnistu ostu

nõustamiseks, P C OÜ-ga soome suurkontserni SOK tarbeks poodidele ja hotellidele uute asukohtade

leidmiseks.

Võlgniku esile toodud tehingud ei ole realiseerunud ning menetlusosalised ei ole kohtule teatanud

kohustuste täitmisest. 31.03.2025 istungil kinnitasid mõlemad avaldajad, et nende nõuded on täitmata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et avaldused K.V pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuuluvad rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras,

kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise

iseloomuga ja K.V on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on kinnisasi ligikaudse väärtusega

230 000 eurot, kuid võlgniku kohustused ulatuvad ajutise halduri aruande kohaselt (koos lisanduva

U.C.L nõudega) ligikaudu 380 000 euroni.

Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate

nõudeid rahuldada. Kuigi võlgnik on menetluse vältel väitnud, et suudab koe toimuvate tehingute arvel

kohustused täita, ei ole seda menetluse vältel toimunud. Kohus on kokkuleppel võlausaldajatega

võlgnikule vastu tulnud ning viivitanud nii usaldusisiku nimetamise kui ka pankroti väljakuulutamisega.

Vaatamata sellele ei ole võlgniku majanduslikus olukorras ligikaudu nelja kuu vältel muudatusi

toimunud. Püsiva maksejõuetuse eitamine tuginedes positiivsetele tulevikustsenaariumitele on võimalik

vaid juhul, kui selliste stsenaariumite saabumine on objektiivsele kõrvaltvaatajale usutav ja tõenäoline.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik seda usutavaks muutnud. Võlgnik on oma seisukohtades ja istungitel

lubanud kohe-kohe alustada oma kohustuste vähendamist, kuid seda ei ole pika aja vältel toimunud. See

kinnitab, et võlgnik on temale tulevikus rahaliste vahendite laekumist pidanud tõenäolisemaks kui see

tegelikult on. Avaldajatele ei ole tehtud isegi väikseid makseid. Pankrotiavalduste lahendamine ei saa

jääda ootama võlgniku tulevikulootuste realiseerumiseni. J.E.W on 31.03.2025 istungil selgelt

väljendanud, et ei pea võlgnikule täiendavate tähtaegade määramist võimalikuks.

Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o hooletu

finantskäitumine.

Võlgnik muutus esitatud asjaolude järgi maksejõuetuks hiljemalt 12.02.2024, kui muutus sissenõutavaks

kohustus J.E.W ees ning võlgnik võõrandas oma teise kinnistu. Kuigi kinnistu võõrandamisest

vähenesid kohustused Swedbank AS-i ja OÜ G ees, siis tasaarvestuse tõttu ei laekunud raha võlgnikule.

Kohus ei ole tuvastanud aluseid pankroti raugemiseks, võlgniku varast jätkub pankrotimenetluses

vähemalt esialgseteks toiminguteks (PankrS § 29 lg-d 1-2).

FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see

samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused

tulenevad FiMS § 45 lg 3. Kohus ei tuvastanud asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks.

PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses

tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.

Kohus nimetab pankrotihalduriks R.U, kes on andus selleks nõusoleku. Arvestades pankrotihalduri

kvalifikatsiooni, erialaseid teadmisi ja kogemust, on tegemist sobiva isikuga ka võlgniku usaldusisikuks

nimetamiseks. Pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid (FiMS § 46

lg 1).

PankrS § 31 lg 6 alusel määrab kohus võlausaldajate üldkoosoleku aja. Üldkoosolek toimub

kohtumääruse resolutsioonis märgitud ajal ja vormis.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad

vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. K.V-l tuleb käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud dokumendid ja

andmed esitada pankrotihaldurile määruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Kohus kohustab K.V-d kinnitama FiMS § 18 lg 8 kohaselt kohtus vandega esitatud andmete õigsust.

Vande andmine toimub vahetult enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut.

Kooskõlas PankrS § 89 lg-ga 1 võib kohus eeltoodud kohustusi rikkunud võlgnikku trahvida, kohaldada

tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja (FiMS § 46 lg 1). Sama sätte teise

lõike kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata. FiMS § 46 lg 3

alusel esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande.

Kohus määrab, et esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

määruse resolutsioonis märgitud ajaks.

Kohtu selgitused:

o

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle

võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse; kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku

õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise

arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti

vaidlustamise tähtaja arvestamine; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus

seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

tähtaja lõpuni; järgnevad muud PankrS ettenähtud tagajärjed.

o

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri

nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

o

Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

o

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

o

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).

o

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

o

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

o

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu

ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku

taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning

ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1,

2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust

ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste

hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse

suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike

6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb. Kohtule 20.02.2025 ja

08.04.2025 esitatud aruannete kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, sh

toimiku koostamine menetluse kohta; tutvumine pankrotiavalduse, võlgniku ja võlausaldaja

seisukohtadega; järelepäringute teostamine registritesse, pankadesse, kohtutäituritele ja vara arestimine;

võlgniku teabenõude koostamine, täiendava teabe nõudmine, e-kirjavahetused võlgnikuga;

järelepäringute koostamine ja suhtlus teadaolevate võlausaldajatega; järelepäringute vastuste ja kogutud

materjalide (sh võlgniku pangakontode) analüüs; vara- ja võlanimekirja koostamine; usaldusisiku

aruande koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine; tutvumine U.C.L pankrotiavalduse

aluseks olevate dokumentidega; ettevalmistus 31.03.2025 kohtuistungiks; osalemine kohtuistungil.

Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (millele lisandub käibemaks) ja

palub määrata usaldusisiku tasuks 1 885 eurot, millel lisandub käibemaks 414,70 eurot, kokku 2 299,70

eurot.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii

tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Käesolev pankrotimenetlus on

olnud tavapärasest keerukam ning on muu hulgas hõlmanud kahte pankrotiavaldust. Seetõttu on

põhjendatud usaldusisiku tavapäraseist veidi suurem ajakulu.

2 000 euro ulatuses kuulub usaldusisiku tasu hüvitamisele Julianus Inkasso OÜ poolt J.E.W eest

26.11.2024 Rahandusministeeriumi kontole selgitusega „deposiit pankrotimenetluses 2-24-17487 K.V“

tehtud pankrotimenetluse kulude ettemakse deposiidi arvelt.

Ülejäänud osas, 299,70 eurot, kuulub tasu hüvitamisele pankrotivara arvelt (PankrS § 150 lg 1 p 2; § 146

lg 1 p 4).

Menetluskulude kindlaksmääramine

Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 2

alusel võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga, mis kantakse pankrotivara arvelt.

J.E.W nimekirja kohaselt on kulude suuruseks kokku 4 321,25 eurot, sh riigilõiv 420 eurot, deposiit 2

000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 901,25 eurot. Esindaja tunnihinnaks on 169 eurot

(käibemaksuta). Kohus rahuldab taotluse osaliselt.

Riigilõiv tuleb hüvitada tervikuna.

Pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiit hüvitatakse FiMS § 12 lg 6 viimase lause ning PankrS

§ 11 lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude koosseisus pankrotivara arvelt.

Õigusabikulud mõistab kohus välja 1 352 euro ulatuses, mis vastab 8 töötunnile. Kohtu hinnangul ei ole

esitatud toimingute maht täies ulatuses vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Pankrotiavalduse

koostamise põhjendatud kulu on 4 tundi; võlgniku vastusega tutvumiseks 1 tund; 14.01 ja 31.03

istungiteks ettevalmistumiseks mõlemal juhul 0,5 tundi; ajutise halduri aruande ja

kompromissiettepanekuga tutvumiseks 1,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi.

Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab tavapäraselt

sarnastes asjades kohaldatavale hinnale.

U.C.L nimekirja kohaselt on kulude suuruseks kokku 2 619,26 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 2 199,26 eurot. Esindaja tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Kohus

rahuldab taotluse osaliselt.

Riigilõiv tuleb hüvitada tervikuna.

Õigusabikulud mõistab kohus välja 1 040 euro ulatuses, mis vastab 6,5 töötunnile. Kohtu hinnangul ei

ole esitatud toimingute maht täies ulatuses vajalik ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Pankrotiavalduse

koostamise põhjendatud kulu on kokku 4 tundi; ajutise halduri aruande ja kompromissiettepanekuga

tutvumiseks 1,5 tundi; istungiks ettevalmistumiseks 0,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamiseks

0,5 tundi. Võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind ei ole kohtu hinnangul ülemäärane ning vastab

tavapäraselt sarnastes asjades kohaldatavale hinnale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Lember

Kohtunik