2-24-12737/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-12737

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-24-12737

Tsiviilasi

H.S.-i võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: H.S. (isikukood: XXX; elukoht:

xxxx XXX-i, xxxxx XXX; e-post: XXX);

Usaldusisik: Ester Saag (MTÜ Majandamisnõustaja,

Mõisavahe 23, Tartu; 5237415; XXX);

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (karel.oitspuu@b2-impact.com)

2. TF Bank AB Eesti filiaal, esindaja Henri Keerd

(paringud@tfbank.ee)

3. Aktiva Finance Group OÜ (XXX)

4. LHV Finance AS, esindaja Augustina Vahter

(XXX)

5. LHV Pank AS (info@lhv.ee)

6. Moneyzen OÜ (XXX)

7. Modena Estonia OÜ (XXX)

8. Telia Eesti AS, esindaja Olga Rožkova (XXX)

9. Meisterkivi OÜ, esindaja Lauri Kivimeister

(XXX)

10. Aktsiaselts PlusPlus Capital, esindaja Regina

Pikalev (XXX)

11. Kohtutäitur Oksana Kutšmei (oksana.kuchmei@

tartutaitur.ee)

Ärakuulamine

01.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlgniku H.S.-i

suhtes esitatud nõuded, mis kuuluvad

ümberkujundamisele võlgade ümberkujundamiskava alusel järgmiselt:



B2 Impact OÜ 7003,70 (3 nõuet), millest 7003,70 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



TF Bank AB Eesti filiaal 6273,90 eurot, millest 5849,32 eurot on põhivõlgnevus ja

424,58 eurot kõrvalnõuded;



Aktiva Finance Group OÜ 3041,78 eurot, millest 3041,78 eurot on põhivõlgnevus ja 0

eurot kõrvalnõuded;



LHV Finance AS 519,17 eurot (2 nõuet), millest 457,98 eurot on põhivõlgnevus ja

61,19 eurot kõrvalnõuded;



LHV Pank AS 789,79 eurot, millest 781,86 eurot on põhivõlgnevus ja 7,93 eurot

kõrvalnõuded;



Moneyzen OÜ 420,35 eurot, millest 420,35 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



Modena Estonia OÜ 102,73 eurot, millest 102,73 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



Telia Eesti AS 473,15 eurot, millest 473,15 eurot on põhivõlgnevus ja 0 eurot

kõrvalnõuded;



Meisterkivi OÜ 1500 eurot, millest 700 eurot on põhivõlgnevus ja 800 eurot

kõrvalnõuded;



Aktsiaselts PlusPlus Capital 410,40 eurot, millest 400 eurot on põhivõlgnevus ja 10,40

eurot kõrvalnõuded;



Kohtutäitur Oksana Kutšmei 692,97 eurot, mis on täitemenetluse kulud.

Kõrvalnõuded puuduvad.

2. Kinnitada H.S.-i suhtes võlgade ümberkujundamiskava kõigi võlausaldajate nõuete

osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausalda

ja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustuse

täitmise tähtaja

pikendamise

periood kuudes/

kuupäev, millest

alates hakatakse

makseid

teostama

Kohust. osa-

maksete arv/

suurus EUR

Kohustuste

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustuse

täitmise

ulatus %-des

/ põhinõude

täitmise

ulatus %-des

B2 Impact

OÜ

1. 1189,16/

1189,16/

2. 1471,10/

1471,10/

3. 4343,44/

4343,44/

1. 1x

kuus/1

5. kp

2. 1x

kuus/1

5. kp

3. 1x

kuus/1

5. kp

60/15.04.2025

36/105

23/134,33

1/134,11

1. 1189,16

2. 1471,10

3. 4343,44

1. 100/100

2. 100/100

3. 100/100

TF Bank

AB Eesti

filiaal

6273,90/58

49,32/424,

1x

kuus/1

5. kp

60/15.04.2025

36/97

23/115,92

1/115,74

6273,90

100/100

Aktiva

Finance

Group OÜ

3041,78/30

41,78/0

1x

kuus/1

5. kp

60/15.04.2025

59/50,70

1/50,48

3041,78

100/100

LHV

Finance

1. 455,08/4

1. 1x

60/15.04.2025

59/8,65

1/8,82

1. 455,08

1. 100/100

2. 100/100

AS

01/54,08

2. 64,09/56,9

8/7,11

kuus/1

5. kp

2. 1x

kuus/1

5. kp

2. 64,09

LHV Pank

AS

789,79/781

,86/7,93

1x kuus/

15. kp

60/15.04.2025

59/13,16

1/13,45

789,79

100/100

Moneyzen

OÜ

420,35/420

,35/0

1x kuus/

15. kp

36/15.04.2025

35/11,68

1/11,55

420,35

100/100

Modena

Estonia

OÜ

102,73/102

,73/0

1x

kuus/1

5. kp

36/15.04.2025

35/2,86

1/2,63

102,73

100/100

Telia Eesti

AS

473,15/473

,15/0

1x

kuus/1

5. kp

36/15.04.2025

35/13,15

1/12,90

473,15

100/100

Meisterkiv

i OÜ

1500/700/8

1x

kuus/1

5. kp

60/15.04.2025

60/25

1500

100/100

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

410,40/400

/10,40

1x

kuus/1

5. kp

36/15.04.2025

36/11,40

410,40

100/100

Kohtutäitu

r Oksana

Kutšmei

692,97/6

92,97/0

1x

kuus/1

5. kp

60/10.12.2024

59/11,55

1/10,82

692,97

100/100

227,94/19

923,84/130

4,10

21 227,94

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada H.S.-i esitama kord aastas 01. aprilliks usaldusisikule aruanne oma varalise

seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada

usaldusisikule 01. aprilliks 2026. Viimane aruanne tuleb esitada usaldusisikule 01. aprilliks

2031.a. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase aruande

saamist võlgnikult) 10.aprilliks 2031 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaostus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 900 eurot (km-ta). Usaldusisiku tasu 870 eurot

tuleb välja maksta H.S.-i poolt tasutud ettemaksust. 870 eurot ületav osa jääb võlgniku

H.S.-i kanda.

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

1. H.S. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist.

Võlgnik on vallaline ja tal on kaks alaealist laps. Võlgnik töötab loomaarsti abilisena

ning tema töötasuks on 665 eurot. Võlgnikule laekub elatis 400 eurot, peretoetus 160

eurot, töövõimetoetus 351,75 eurot ning vanemahüvitis 808,58 eurot. Võlgniku

igakuised kulud on 1345 eurot. Võlgnikule kuulub elukohaks olev kinnisasi väärtusega

19 000 ja sõiduk väärtusega 1500 eurot. Võlgnikule kuulub OÜ DEstate väärtusega 0

eurot. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul võõrandanud korteri Tartus hinnaga 20 000

eurot. Tehing on tehtud lähikondsega. Muu vara puudub. Võlgnikul on kohustusi kokku

24 581,58 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis esimesed laenud kodu renoveerimiseks ning

mööbli ja majapidamistehnika ostmiseks. Suhted elukaaslasega halvenesid ning

kohustused jäid kõik võlgniku kanda. Teise lapse sündides võttis võlgnik kiirlaenu, et

osta lapsele vajalikud asjad. Seejärel võttis võlgnik juba laene, et tasuda eelnevaid

laene. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist, et säilitada enda ja laste kodu.

2. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 27 313,42 eurot. Võlgniku

sissetulekuks on osalise töövõime toetus 351,75 eurot, vanemahüvitis 786,29 eurot,

peretoetus 160 eurot ja elatis lastele 530 eurot, kokku 1828,04 eurot. Võlgnikule kuulub

elukohaks olev korter väärtusega 19 000 eurot, auto väärtusega 1500 eurot ja 50%

äriühingust OÜ DEstate (asutatud sissemakset tegemata). Muu vara puudub.

Vanemahüvitis lõppeb 2025.a juunis, misjärel kavatseb võlgnik uuesti tööle asuda.

Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema

suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

3. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade

ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade

ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et saab laste isalt elatis ning tuleb maksetega

toime. Riik hakkab elatis maksma novembrist. Võlgniku sissetulek koos elatisega on

umbes 1700 eurot. Riided ostab võlgnik taaskasutusest, kommunaalid on umbes 200

eurot ja kõik kokku umbes 500 eurot. Võlgnik on kokkuhoidlik ja toidu asju saab palju

ka emalt. Võlgnik ja usaldusisik arutasid, et võlgnik suudaks maksta kava alusel 350

eurot kuus. Võlgnik on hetkel elanud nii, et võtab tuttavate käest laenu ja kui raha saab,

siis maksab tagasi. Poole kuu pealt on raha otsas ja ta hakkab jälle laenama. Elatist ei

laekunud ja võlgnik jäi kohe hätta. Usaldusisiku sõnul on osad nõuded vaieldavad ja

võivad vastutustundliku laenamise põhimõtte alusel minna väiksemaks. Moneyzen

tunnistas, et on VLP põhimõtet rikkunud ja see summa juba ongi ümber arvestatud.

Teised firmad ei ole midagi tunnistanud ja nendega tulevad vaidlused. Orienteeruvat

võlgnevust ei osanud usaldusisik veel öelda. Laenud on alates 2021.a ja võlgnik on neid

maksnud. Võlgnik pingutab kodu nimel ega soovi sellest loobuda.

4. 29.11.2024.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas

menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja

kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

5. Ümberkujundamiskava

5.1.

03.03.2025 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava. Kavast nähtuvalt on

usaldusisik kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teinud nõuetes

ümberarvestused. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõuded.

Usaldusisik selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

Modena Estonia OÜ, Moneyzen OÜ, B2 Impact OÜ (osaliselt) ja Aktiva Finance

Group OÜ nõuded ümberarvestatud. B2 Impact OÜ (BB Finance OÜ-lt saadud

nõue) on ümberarvestuse tõttu loetud täidetuks ning jääb kavast välja. Samuti jääb

kavast välja Lauri Kivimeistri nõue 1500 eurot, sest nõue pole tõendatud. Kavaga

ümberkujundamisele kuuluv koguvõlgnevus on 21 227,94 eurot. Võlgnik maksab

igakuiselt 350,14-359,31 eurot. Kuni 500 eurosed nõuded tasub võlgnik kolme

aastaga ja seejärel suurenevad maksed kahe kõige suurema nõude tasumiseks ehk

ülejäänud nõuded tasub võlgnik viie aastaga. Võlgniku maksekoormus ei vähene.

5.2.

Kavale esitasid vastuväited kaks võlausaldajat. Aktiva Finance Group OÜ ei

nõustunud nõude vähendamise ulatusega, s.o et tasutakse vaid põhinõuded ja et võlg

tasutakse liiga pika aja jooksul (5 aastat). OÜ Meisterkivi, Lxxxx Kxxxxxxxxxx

soovis täiendavaid selgitusi intresside ja eraisikuna antud laenu tunnustamise osas.

LHV Finance AS juhtis tähelepanu sellele, et üks kavas märgitud nõuetest ei kuulu

talle, vaid LHV Pank AS-le, mille osas palus usaldusisik teha kavas eraldus. TKM

Finants AS loovutas nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Kavaga nõustusid

Aktsiaselts PlusPlus Capital, Telia Eesti AS, B2 Impact OÜ, kohtutäitur Oksana

Kutšmei ja TF Bank AB. Tähtaegselt seisukohta ei esitanud Moneyzen OÜ ja

Modena Estonia OÜ.

5.3.

Aktiva Finance Group OÜ vastuväidete osas selgitas usaldusisik, et võlausaldaja

on tutvunud kavaga pealiskaudselt. Võlgnik täidab nõuded täies ulatuses. Nõudeid

ei ole vähendatud, vaid need on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu ümberarvestatud. Rikkumisest teatas usaldusisik ka võlausaldajale, kelle sõnul

AS Inbank pole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Usaldusisiku sõnul

ei ole AS Inbank esitanud piisavalt teavet, mille aluseks võiks veenduda, et

rikkumist poleks toimunud. See, et EMTA andmetel oli võlgniku eelneva 12 kuu

keskmine sissetulek 557 eurot, pole võlgniku krediidivõimes veendumiseks piisav.

Usaldusisik esitas nõude ümberarvestused. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajaga,

et võlausaldajad on praeguses menetluses oluliselt halvemas olukorras kui

pankrotimenetluses, kuna ka pankrotimenetluses kontrollitakse vastutustundliku

laenamise põhimõtete järgimist. Samuti ei nõustunud usaldusisik sellega, et elukoha

kaotuse vältimine ei saa olla võlgade ümberkujundamise eesmärgiks. Elukoha

kaotuse vältimine paneb võlgnikke rohkem pingutama. Võlausaldajate olukorda on

leevendatud sellega, et nende nõuded täidetakse 100% ulatuses. Maksetähtaja

pikendamist ei saa pidada liigselt võlausaldajate huve kahjustavaks.

5.4.

Meisterkivi OÜ esindaja Lxxxx Kxxxxxxxxxx soovis täiendavat selgitust

intresside tasumise kohta kava kehtivuse ajal. Samuti kergitas ta uuesti küsimuse

eraisikuna kantud summade osas. Usaldusisik möönas, et Lxxxx Kxxxxxxxxxx

nõue on jäänud kava punkti 2.5 märkimata. Usaldusisiku sõnul jääb Lxxxx

Kxxxxxxxxxx kui eraisikust võlausaldaja nõue kavast välja, kuna tema ja võlgniku

kokkulepped ei ole tõendatud. Usaldusisik selgitas, et LxxxxxKxxxxxxxxxx on

võlgnikku mitmete aastate jooksul rahaliselt toetanud ja võlgnik on teinud ka

tagasimakseid. Kui vaadata makseid alates 700 euro väljastamisest 09.01.2022

(sõlmitud kirjalik leping), siis sellest ajast on võlgnikule laekunud kokku 2575 eurot

ja tagasi on makstud 2064 eurot. LxxxxxKxxxxxxxxxr on kinnitanud, et Meisterkivi

OÜ lepingu alusel (700 eurot) ei ole midagi tasutud. Sellisel juhul on Lxxxx

Kxxxxxxxxxx eraisikuna kandnud alates 09.01.2022 üle 1875 eurot ja tagasi on

saanud 2064 eurot. Alates 08.01.2023, mil Lxxxx Kxxxxxxxxxx kandis eraisikuna

nõude aluseks oleva esimese 50 eurot, siis on ta kokku üle kandnud 785 eurot.

Perioodil 08.01.2023-15.08.2023 on võlgnik teinud tagasimakseid 795 eurot. Kõige

selle tõttu on Lxxxx Kxxxxxxxxxx nõue tõendamata.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada

ümberkujundamiskava.

I Nõuete kindlaks määramine

6. FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite

alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse

korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja.

7. Võlgnik ja 10 võlausaldajat ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus leiab,

et 10 võlausaldajat (TF Bank AB, LHV Finance AS, LHV Pank AS, Moneyzen OÜ,

Modena Eesti OÜ, Telia Eesti AS, Meisterkivi OÜ, Aktsiaselts PlusPlus Capital,

kohtutäitur Oksana Kutšmei, B2 Impact OÜ) suurused on võimalik kinnitada vastavalt

ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus märgib, et Meisterkivi OÜ esindaja küsis

usaldusisikult küll intressi tasumise kohta, kuid ei esitanud vastuväidet Meisterkivi OÜ

nõude suurusele kavas. Kirjavahetus toimus Meisterkivi OÜ esindaja kui eraisikust

võlausaldaja ja usaldusisiku vahel. Lxxxx Kxxxxxxxxxx nõude osas vt p 11.

8. Aktiva Finance Group OÜ esitas vastuväite, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning nende nõude ümberarvestus on põhjendamatu.

8.1.

Esmalt selgitab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas

tuleb tõendid esitada usaldusisiku nõudmisel, seda ka juba maksejõuetusmenetluses.

Vastutustundliku laenamise põhimõtet tuleb hinnata sõltumata menetlusliigist ning

selleks, et hinnata, kas võlgnik on makseraskustes ning kas ta oleks võimeline

makseraskused ületama võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu (menetluse

perspektiivi hindamine) ja võimeline ka kava täitma, on vaja hinnata nõuete

eeldatavat õiguspärasust ja nende suurust. Selleks on vaja mh hinnata, mis

lepingutest nõuded tulenevad, kas nõuded on täies ulatuses kehtivad ega esine

tühisuse aluseid (nt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine) ja kui suureks

nõuded lõpuks analüüsi tulemusena võivad kujuneda. Kõik selgitused ja

dokumendid (laenu andmisel tehtud analüüs ja kontroll, pangakonto väljavõte,

muud kogutud tõendid) tuleb võlausaldajal esitada esimese nõudmise peale ning see

tuleneb võlgade ümberkujundamise menetluse olemusest (FIMS § 24, § 25), sest

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisel tuleb usaldusisikul olemasoleva

teabe põhjal hakata koostama kava. Kui võlausaldaja talle esitatud esimese

teabenõude peale kõiki selgitusi ja dokumente ei esita, kuigi teadis, millise

menetluse läbiviimist võlgnik taotles, siis on selgituste ja dokumentide esitamata

jätmine võlausaldaja enda risk. Arvestades, et Aktiva Finance Group OÜ on isikuks,

kes on osalenud kümnetes ja kümnetes kohtuvaidlustes tarbijakrediidi asjades, siis

on nad teadlikud eelmainitud selgituste ja tõendite esitamata jätmise tagajärgedest.

Tagajärjed

on

samasugused

ka

teistsugustes

menetluses,

nt

maksejõuetusmenetluses. Tarbijakrediidiasjades tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist kontrollida igas menetluses.

8.2.

Kohus leiab, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele, et

Aktiva Finance Group OÜ nõude osas on rikutud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Puudub vaidlus, et võlgniku ja esialgse võlausaldaja Inbank Finance AS

(loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le) vahel sõlmiti tarbijakrediidilepingud, sh

lepingu muutmised (24.03.2021, 21.08.2022, 20.02.2023, 09.03.2023, 04.10.2023,

07.12.2023, dtl 230-260).

8.3.

VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu

sõlmimist kohustatud:

1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust nõutava hoolsusega, mh

peab ta arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta, sh tema varalist seisu, regulaarset sissetulekut, teisi

varalisi kohustusi, varasemat maksekäitumist ja uue võetava kohustuse mõju

varasematele kohustuste täitmisele. Krediidiandja on kohustatud vajaliku teabe

omandamiseks vajadusel küsima teavet tarbijalt ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja võib lepingu sõlmida üksnes siis, kui pärast vajaliku teabe

omandamist ja selle analüüsi leiab, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab võetavat

kohustust täita (VÕS § 4034 lg 2-4, 6).

Riigikohus on põhjalikult 24.11.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Punktis 17-18 on Riigikohus

avaldanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja on

kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline

ning vajadusel küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt

endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud

muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

8.4.

Kohus, vaadanud läbi võlausaldaja poolt esitatud esialgse võlausaldaja

selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas, leiab, et

esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne

võlausaldaja ei ole võlgniku majandusliku seisundi kohta omandatud teavet

korrektselt ja piisavalt analüüsinud, omandanud vajalikku täiendavat teavet, ning on

võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel jõudnud ebaõigele järeldusele. Esialgne

võlausaldaja ei ole teostanud võlgniku suhtes piisavalt põhjalikku krediidihindamist.

8.5.

Kohtu hinnangul ei ole esialgne võlausaldaja omandanud teavet võlgniku

sissetuleku liigi ja suuruse kohta. Esialgne võlausaldaja on esitanud oma selgitused,

kuid pole lisanud mitte ühtegi tõendit, mis tema poolt märgitud andmeid kinnitaks.

Väidetavalt oli Pensionikeskuse andmetel võlgniku keskmiseks sissetulekuks 792,92

eurot ja Maksu- ja Tolliameti andmetel 557 eurot. Andmed võlgniku kohustuste ja

igakuiste kulude osas puudusid. Puudusid ka laenutaotlused, kus oleks võlgniku

enda poolt märgitud andmed majandusliku seisu kohta. Samuti puudus igasugune

analüüs võlgniku maksevõime osas. Esialgne võlausaldaja märkis, et võlgnik maksis

krediidilepingu nr L89005232810 igakuiseid makseid perioodil 20.04.2021 -

20.08.2022 ning võlausaldajal pole olnud ka pärast lepingu sõlmimist põhjust

kahtlustada võlgniku maksevõime vähenemist. Esialgne võlausaldaja ei küsinud

võlgnikult pangakonto väljavõtet.

Võlgniku pangakontolt (periood 02.09.2021-07.12.2023, dtl 33-175) nähtub, et

võlgniku sissetulekuteks oli töövõimetoetus, peretoetus ning esimese lapse sünni

järel ka vanemahüvitis. Võlgnik sai märkimisväärsetes summades raha ka

kolmandatelt isikutelt, mis viitas sellele, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekutest

kõiki kohustusi ja kulusid kanda. Esialgne võlausaldaja ei küsinud teavet nimetatud

kohta. Samuti nähtub pangakontolt võlgniku krediidikohustused ja saadud laenud,

mida esialgne võlausaldaja üldse ei kontrollinud ega hinnanud. Kohus märgib, et nii

maksed kolmandate isikutega kui ka võetud kohustused suurenesid ajas, mis viitasid

selgelt võlgniku makseraskustele. Võlgniku enda sissetulekud olid kasutatud

enamasti kuu keskpaigaks, misjärel laekusid kohe summad kolmandatelt isikutelt.

Võlgnik tegi ka pidevalt makseid enda ja oma lapse kontode vahel. Esialgne

võlausaldaja pidanuks ka selle osas küsima lisateavet. Võlausaldaja ei selgitanud

välja, miks neid tehinguid tehti ja mis rahadega oli tegemist. Võlgnik asus tööle

detsembris 2022 ning talle lõppes vanemahüvitise maksmine. Maksed kolmandate

isikutega aga ei lõppenud. Kohustusi tuli aina juurde, lisandusid ka pidevad

krediitkaardi tagasimaksed. Samuti esines sularaha sissemakseid. Võlgniku

maksekäitumine ja maksevõime ei paranenud. Võlgnikul oli ikka raha kuu

keskpaigaks otsas.

8.6.Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja ei ole välja selgitanud võlgniku

majandlikku seisu ja eelkõige maksevõiet, ei ole analüüsinud ja arvestanud võlgniku

kohustuste ja majapidamiskuludega. Kusagilt ei nähtu, kas ja mis ulatuses esialgne

võlausaldaja kohustuste ja majapidamiskuludega üldse arvestas. Tavapärased kulud

kuus on elamiskulud, toidukulud, sidekulud, tervishoiukulud, riiete ja jalanõude

kulud ning muud võimalikud kulud. Puudub teave ja tõendid, et esialgne

võlausaldaja oleks selles osas võlgnikult selgitusi küsinud ja saanud kinnitust, et tal

nt kohustused ja mõned kululiigid puuduvad. Kohustuste ja kulude tegelikku suurust

esialgne võlausaldaja välja ei selgitanud. Esialgne võlausaldaja pole ka välja

selgitanud, kas ja mitu last võlgniku ülalpidamisel oli ning kui palju olid nende

ülalpidamiskulud.

8.6.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse võlausaldaja analüüs võlgniku

maksevõime hindamiseks oli täiesti ebapiisav. Kohus selgitab, et väidetava

sissetuleku omamine ei näita isiku maksevõimet. Maksevõimet mõjutavad isiku

kestvuskohustused ning regulaarsed majandamiskulud, mida võlausaldaja pole

hinnanud. Pangakontolt nähtuvalt on võimalik järeldada, et võlgniku igakuised

kohustused ja kulud ületasid tema sissetulekuid. Võlgnik ei suutnud tasuda oma

kohustusi ja kulusid ainult enda sissetulekust. Ta vajas selleks kolmandate isikute

abi. Kohus on seisukohal, et puuduliku analüüsi tegemine ei võimaldanud esialgsel

võlausaldajal adekvaatselt hinnata, kuidas mõjutab uue kohustuse võtmine võlgniku

varasemate kohustuste täitmise võimet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on see, et laenu andmise

ajal ei oleks laenuvõtja makseraskustes, mida laen süvendaks või et laenu andmise

tulemusena ei satuks laenuvõtja makseraskustesse. Selleks ongi oluline, et

krediidiandja täidaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustust

piisava hoolsusega, mida esialgne võlausaldaja pole käesolevalt teinud.

8.8.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Inbank Finance AS on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet ning usaldusisik oli õigustatud arvestama Aktiva

Finance Group OÜ-le loovutatud nõuded ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1-

3. Aktiva Finance Group OÜ nõue tuleb kinnitada ümberarvestatud suuruses.

9. Lxxxx Kxxxxxxxxxx on esitanud nõude eraisikuna summas 1500 eurot, millest

põhinõue on 700 eurot ja kõrvalnõuded 800 eurot. Usaldusisik on selgitanud, et Lxxxx

Kxxxxxxxxxx pole tõendanud, et on andnud eraisikuna võlgnikule laenu. Ta on küll

esitanud maksekorraldused 710 euro ülekandmise osas makseselgitusega kokkulepe,

kuid pole tõendanud kokkuleppe sisu. Võlgniku pangakontolt nähtub, et Lxxxx

Kxxxxxxxxxx on aastate jooksul alates 01.09.2022 kandnud võlgnikule 1875 eurot ja

tagasi on saanud 2064 eurot. Perioodil 08.01.2023-15.08.2023 sai võlgnik 785 eurot

ning maksis tagasi 795 eurot. Usaldusisiku hinnangul peaks nõue kavast välja jääma,

sest see on tõendamata. Kohus nõustub usaldusisiku selgituste ja hinnanguga. Ümber

kujundada ei ole võimalik tõendamata sisuga nõudeid. Nõuete täpsemat sisu teadmata

pole võimalik hinnata nõuete tegelikku suurust. Lxxxx Kxxxxxxxxx ja võlgniku vahel

on aastate jooksul toimunud rahalisi liikumisi kokku üsna suures summas, kuid ebaselge

on, mis maksetega on ühelt või teiselt poolt tegemist. Ka käesoleva nõude puhul ei ole

Lxxxx Kxxxxxxxxxx tõendanud oma nõude alust. Kui Lxxxx Kxxxxxxxxxx on

seisukohal, et tema kui eraisiku poolt antud laenunõue eksisteerib ning on tagastamata,

tuleks tal esitada oma nõue eraldi hagimenetluses. LxxxxxKxxxxxxxxxx eraisikuna

antud laen jääb kavast välja seda kavaga ümber ei kujundata.

10. Ülaltoodust tulenevalt kinnitab kohus kõikide võlausaldajate nõuete suurused kava järgi

(vt resolutsiooni p 1). Kohus märgib, et usaldusisik on ümardanud igakuised maksed

suuremaks. Kohus leiab, et maksete ümardamine ei ole korrektne tegevus kava

koostamisel. Kõik kavas märgitud täidetavad nõuded ja igakuised osamaksed peavad

omavahel klappima. Kui kavaga nähakse ette, et tasutakse koguvõlgnevus, siis tulebki

tasuda võlgnevus selles konkreetses summas, ei rohkem ega vähem. Kohus arvestab

viimased maksed ümber, et täidetavad nõuded oleks samad igakuiste maksete

kogusummaga. Samuti eraldab kohus usaldusisiku taotlusel AS LHV Finance nõudest

AS LHV Pank nõude ning lisab selle eraldi reana.

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

11. Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid

kokku 21 227,94 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja

ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 3041,78

eurot. 8 võlausaldajat ei esitanud vastuväidet kavale ja seega nõustusid kavaga. 2

võlausaldajat, kes seisukohta üldse ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga

nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 18 186,16 eurot.

12. Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt

FIMS § 26 lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest,

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui

mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

13. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete

võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest.

Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud

nõudeid.

14. Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete osadena tasumist ja

kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

15. Vastuväite esitas Aktiva Finance Group OÜ. Võlausaldaja ei nõustunud sellega, et

kavaga täidetakse võlausaldajatel ainult põhinõuded ning 5 aastat kava täitmiseks on

liiga pikk aeg. Samuti leidis võlausaldaja, et ainuüksi elukoha kaotus ei saa olla võlgade

ümberkujundamise eesmärgiks. Kohus leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna

alust kava kinnitamata jätmiseks. Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel,

siis puudub kohustus võrrelda kas pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid

võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses.

Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei

eelistata teistele. Kõigi võlausaldajate nõuded täidetakse 100% ulatuses. Ühelgi

võlausaldajal ei vähendata nõudeid kõrvalnõuete võrra. Võlausaldaja Aktiva Finance

Group OÜ ei ole vastuväite esitamisel süvenenud piisavalt talle esitatud materjalidesse,

vastasel juhul oleks ta näinud, et osadel võlausaldajatel on vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel nõuded ümber arvestatud ning mõningatel kõrvalkulusid

seetõttu ei tekkinud. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks

on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Enamasti, nagu ka

käesoleval juhul, on see ajendatud sellest, et võlgnikule ja tema perele jääks alles nende

elukoht, mis kohtu hinnangul on kõige olulisem menetluse lõppeesmärk. Kui võlgnikul

on piisavalt maksevõimet kava täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade

ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus

pankrotimenetluseks ja selle käigus vara võõrandamiseks.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil.

Kava on koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt.

Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud. Samuti

tuleb arvestada tema kohustusega pidada ülal kahte last. Kohus leiab, et võlgade

ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgniku

suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.

16. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on

keskmiselt 1138,04 eurot kuus. Võlgnik saab lisaks peretoetust 160 eurot ning

eeldatavalt hakkab saama ka täitemenetlusaegset elatisabi, millest on tal võimalik katta

laste igakuiseid kulusid. Võlgnik avaldas istungil, et tema pere kulud on kokku umbes

500 eurot. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta

võlausaldaja nõuete täitmiseks 350 eurot. Võlgnik on samas ulatuses maksnud

usaldusisiku tasu ettemaksu nelja osamakses, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -

tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt

täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava

täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt

igapäevaseid vältimatuid püsikulusid. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva

maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade

tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade

ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine.

Samuti on põhjendatud võlgade tasumise tähtaeg 60 kuud, mis võimaldab nõuded 100%

ulatuses täita. Kohus ei nõustu võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ seisukohaga, et

60 kuud on liiga pikk aeg. Arvestades ümberkujundamisele kuuluvate nõuete

kogusuurust (üle 20 000 euro) ja võlgniku varalist seisu, sissetulekuid, kulusid ja

ülalpidamiskohustust laste suhtes, siis on 60 kuud piisav aeg kava täitmiseks.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik

kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate

kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kulud tasuda.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et FIMS § 26 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus

kinnitab ümberkujundamiskava.

18. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma

usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed

juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel

taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on

need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-

des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

19. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st

35. Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku

teavet ja osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta

möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud

tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta,

kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult

küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada üks kord aastas 01.

aprilliks, millest viimane 01. aprilliks 2031. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada

aruanded ka teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase

aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne 10. aprilliks2031.

Menetluskulude jaotus

20. FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning

võlausaldajate kulud nende endi kanda.

21. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik

palus määrata enda tasuks 900 eurot (10h x 90€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on

tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.

22. FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses

usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses

kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise

menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku

tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on

summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel

lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka

usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule

vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel

on kuutasu alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

23. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 10 h. Usaldusisik palub

määrata tema tasu suuruseks 900 eurot. Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 90

eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et

taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja

proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud.

Usaldusisik on pidanud kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtet, analüüsima

selleks algandmeid ning arvestama ümber nõudeid. Samuti suhtlema võlausaldajatega ja

esitama neile täiendavaid selgitusi. Kohus leiab, et ka usaldusisiku poolt arvestatud

tunnitasu 90 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud

ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa

ülemmäära piire.

24. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 900 eurot, millest 870 eurot

tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. 870

eurot ületav osa tuleb maksta võlgnikul. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta

usaldusisiku poolt märgitud büroo pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik