3-25-803/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprillil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-803

Haldusasi

X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I. Metsad OÜ, P&E

Property OÜ, X, X, eHouse CA OÜ ning X kaebus

Muinsuskaitseameti 27. veebruari 2024. a ja 28. veebruari

2025. a toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Menetlustoiming

Kaebajad X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I. Metsad OÜ,

P&E Property OÜ, X, X, eHouse CA OÜ, X, esindaja

vandeadvokaat Hendrik Mühls

Vastustaja Muinsuskaitseamet

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I. Metsad OÜ, P&E Property OÜ, X, X,

eHouse CA OÜ ning X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohus registreeris 28. märtsil 2025 X, X, TAUR Varahalduse OÜ, T.I.

Metsad OÜ, P&E Property OÜ, X, X, eHouse CA OÜ ning X (edaspidi ühiselt kaebajad)

kaebuse Muinsuskaitseameti (MuKA) 27. veebruari 2024. a toimingu (Esplanaadi 32/34 ja

Mere pst 8, Pärnu detailplaneeringu Muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine) ja 28.

veebruari 2025. a toimingu (25. veebruaril 2025 esitatud vaide tagastamine) õigusvastasuse

tuvastamiseks, alternatiivselt MuKA kohustamiseks 25. veebruaril 2025 esitatud vaidele

sisuliselt vastama.

2. Kaebuse kohaselt algatas Pärnu Linnavalitsus 2021 taotleja Esplanaadi Villad OÜ taotlusel

detailplaneeringu menetluse Esplanaadi 32/34 ja Mere pst 8, Pärnu kinnistutele korterelamute

ehitamiseks. Kõik kaebajad on kas planeeringuala vahetud naabrid, lähinaabrid või

lähiümbruskaudsed naabrid ning kõikide kaebajate kinnistud asuvad Pärnu muinsuskaitseala

kaitsevööndis. Kaebajateni jõudis 24. jaanuaril 2025 Pärnu Linnavalitsuse e-kiri koos

lisadokumentidega. Muu hulgas oli saadetud failide hulka lisatud uus, 2024 koostatud

detailplaneeringu eskiis koos seletuskirja ja joonistega ning ka MuKA poolt 27. veebruari

2024. a kirjaga kooskõlastatud detailplaneeringuala muinsuskaitse eritingimused.

Kaebajad (välja arvatud X) esitasid 25. veebruaril 2025 Pärnu Linnavalitsusele oma arvamuse

2024. a detailplaneeringu kohta ning samal kuupäeval MuKA-le vaide MuKA tegevuse ehk 27.

veebruari 2024. a kirja peale (planeeringuala muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine).

MuKA tagastas vaide 28. veebruari 2025. a kirjaga. MuKA hinnangul ei ole MuKA

muinsuskaitse eritingimusi andnud/kehtestanud, vaid need üksnes 27. veebruari 2024. a kirjaga

kooskõlastanud. Nimetatud kiri ei ole mitte haldusakt, vaid MuKA poolne toiming, mistõttu ei

ole vaiet võimalik sisuliselt lahendada ning MuKA tagastas vaide haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 79 lg 2 alusel.

3. Kohus esitas kaebajatele ning MuKA-le 1. aprillil 2025 kohtunõude. Kohus palus kaebajatel

ja MuKA-l lähtuvalt kohtunõudes toodud selgitustest esitada oma seisukoht kaebeõiguse kohta

MuKA 27. veebruari 2024. a menetlustoimingu (muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine)

eraldi vaidlustamiseks. Ühtlasi tuli kaebajatel selgitada, kuidas kõnealuste muinsuskaitse eri-

tingimuste kooskõlastamine riivab iga kaebaja subjektiivseid õigusi.

4. MuKA esitas 11. aprillil 2025 seisukoha, milles märkis, et nõustub kohtu esialgse

hinnanguga, et kaebajatel ei ole õigust eraldi vaidlustada MuKA antud kooskõlastust

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele enne lõpliku haldusakti andmist. Kaebusest ei

selgu, millise õiguse kaitseks on kaebus esitatud. Asjaolu, et kaebajad on planeeringuala

vahetud naabrid või lähiümbruskaudsed naabrid, ei anna automaatselt alust tuvastamiskaebuse

esitamiseks. Ei saa välistada võimalust, et detailplaneeringu kehtestamisel jäetakse

muinsuskaitse eritingimused arvestamata või arvestatakse neid osaliselt. Detailplaneeringu

menetluses on mitmeid etappe, kus on võimalik avaldada arvamust planeeringu kohta, ning

sõltumata MuKA antud kooskõlastusest on Pärnu linnal õigus jätta detailplaneering

kehtestamata.

5. Kaebajad esitasid 11. aprillil 2025 vastuse kohtunõudele. Kaebajad märkisid, et kaebuses

välja toodud vastuolud muinsuskaitse eritingimuste ja Pärnu muinsuskaitseala kaitsekorra

(edaspidi kaitsekord) vahel on niivõrd olulised, et juba praeguses menetlusfaasis on tehtud ränk

menetlusviga. On ilmselge, et MuKA ei tohi kooskõlastada õigusaktidega selges vastuolus

olevaid muinsuskaitse eritingimusi. Kaebajad on pöördunud kohtusse preventiivselt, sooviga

ära hoida niivõrd olulise menetlusvea tegemine detailplaneeringu menetluses. Kaebajad

soovivad ära hoida selle, et Pärnu linn kehtestab tulevikus sellise detailplaneeringu, mille osaks

olevad muinsuskaitse eritingimused on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Kaebajad on küll

kohtuga nõus, et Pärnu linn võib jätta detailplaneeringu kehtestamata, kuid sama suur

tõenäosus on ka see, et linn võib siiski detailplaneeringu kehtestada. Halduskohtumenetlus on

mõeldud eelkõige isikute õiguste ja huvide kaitseks. Kui kohtusse pöördujatele on teada, et

nende poolt vaidlustatav toiming on õigusvastane, siis tuleb sellele kohtulik hinnang anda ning

kaebust sisuliselt menetleda. Üksnes formaalsuste tõttu selgelt õigusaktidega vastuolus oleva

toimingu peale esitatud kaebuse menetlemata jätmine ei ole õiguspärane. Ei ole põhjendatud

oodata ära, kas linn kehtestab detailplaneeringu või mitte.

Kaebajad on planeeringuala vahetud naabrid, kellele läheb otseselt korda, millised ehitised

nende naabrusesse kavandatakse. Iga kaebaja on teadlikult oma kodu loonud muinsuskaitse all

olevasse miljööväärtuslikku piirkonda, kus domineerivad villa-tüüpi viilkatusega majad. Lisaks

sellele, et muinsuskaitsega kaitstakse avalikke huve/väärtusi, laienevad muinsuskaitsest

tulenevad piirangud ka isikute subjektiivsetele õigustele, s.o muinsuskaitsealale oma kodu

rajanud isikul on teatav õiguskindlus selles, et kui tema (vahetusse) naabrusesse kavandatakse

uusi hooneid, siis muinsuskaitsealased piirangud tagavad selle, et kavandatavad hooned

sobivad selle piirkonna miljöösse nii stiililiselt kui ehituslikult. Õigusaktidega vastuolus olevate

hoonete võimalik püstitamine mõjutab otseselt iga kaebaja vara turuväärtust. Kaebajad

möönavad, et päris iga kaebaja õiguste riive ei pruugi olla sama. Kuna olemasoleva

arhitektuuri, haljastuse ja ajalooliste vaadete säilitamine on kõik kaitsekorra ja selle seletuskirja

kohaselt eraldiseisvalt kaitstavad avalikud väärtused, siis samavõrra on need ka kaitstavad

subjektiivsed väärtused.

Kaebuse tagastamine

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

7. HKMS § 45 lõike 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku

toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi,

sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

8. Kohus selgitas kaebajatele 1. aprilli 2025. a kohtunõudes, et HKMS § 45 lõikest 3 ja

kaebuses viidatud kohtupraktikast tulenevalt on menetlustoimingu vaidlustamine enne lõpliku

haldusakti andmist piiratud ning lubatav vaid erandlikel juhtudel.

Kohus jääb oma seisukoha juurde, et MuKA kooskõlastuse näol on tegemist positiivse koos-

kõlastusega, kus taotlus on tingimusteta kooskõlastatud. Selline kooskõlastus on menetlus-

toiming (vt ka MuKS § 50 lg 3 ja § 61 lg 5). Senises kohtupraktikas on lubatud vaidlustada

kooskõlastamata jätmist kui menetlustoimingut, kuna see viib õigusvastasuse korral vältimatult

õigusvastase lõpptulemuseni. Samuti on Riigikohus lubanud loa taotlejal, kes konkreetsete

tingimustega rahul ei ole, vaidlustada tingimuslikku kooskõlastust põhjusel, et sisuliselt on

tegemist olemasoleval kujul kooskõlastamisest keeldumisega, mille tulemusena muudetud

haldusakt tuleks saata uueks kooskõlastamiseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. aprilli

2010. a määrus asjas nr 3-3-1-1-10, p-d 11-13). Praegusel juhul on MuKA 27. veebruari 2024.

a menetlustoiming positiivne tingimusteta kooskõlastamine. Sisuliselt saab kõnealuseid eri-

tingimusi käsitada muinsuskaitset puudutava osana detailplaneeringust, mille MuKA on koos-

kõlastanud. Kõnealune positiivne kooskõlastus ei vii vältimatult õigusvastase tulemuseni –

sõltumata MuKA poolsest kooskõlastusest on Pärnu linnal võimalik otsustada jätta detail-

planeering ka kehtestamata. Samuti võib detailplaneering edasiste detailplaneeringu menetluse

etappide käigus muutuda.

Tulenevalt asjaolust, et MuKA poolne kooskõlastuse andmine ei pruugi vältimatult viia lõpliku

õigusi rikkuva haldusakti (detailplaneeringu) andmiseni, ei ole tegemist menetlustoiminguga,

mida saab eraldiseisvalt vaidlustada. Kaebajad on kohtusse pöördunud ennatlikult, kuivõrd

kaebajate õiguste rikkumine lõpliku haldusaktiga (detailplaneeringuga) ei ole praegusel juhul

üheselt ja vältimatult kindel. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et nende subjektiivseid

õigusi väidetavalt rikkuva menetlustoimingu peale esitatud kaebust peaks kohus igal juhul

sisuliselt menetlema. HKMS § 45 lg 3 eesmärk on justnimelt piirata menetlustoimingute

eraldiseisvat vaidlustamist juhtudele, kus menetlustoimingu õigusvastasus tooks vältimatult

kaasa lõpliku haldusakti õigusvastasuse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine ning

kaebajatel on võimalik oma vastuväited vajadusel esitada hiljem detailplaneeringu

kehtestamise korral.

9. Kohus tagastab kaebuse ka MuKA 28. veebruari 2025. a toimingu (25. veebruaril 2025

esitatud vaide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamise nõude osas ning kaebuse alternatiiv-

nõude (kohustada MuKA-t sisuliselt vastama 25. veebruaril 2025 esitatud vaidele) osas.

Kohus märgib esmalt, et kaebaja X ei esitanud MuKA-le 25. veebruaril 2025 vaiet, mistõttu ei

saa vaide tagastamine ka tema subjektiivseid õigusi rikkuda ning vaide tagastamise

vaidlustamiseks tal kaebeõigus puudub.

MuKA viitas vaide tagastamisel asjaolule, et HMS § 72 lõike 2 kohaselt saab toimingu

(detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamine) vaidlustada koos

haldusaktiga (sisulise otsusega). Kuivõrd Pärnu linn ei ole detailplaneeringut kehtestanud, ei

kuulu vaide lahendamine HMS § 79 lg 2 kohaselt MuKA pädevusse.

Vaideotsuse peale võib HKMS § 45 lg 4 järgi esitada kaebuse ilma vaide esemeks oleva

haldusakti või toimingu vaidlustamiseta ainult juhul, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata

vaide esemest; sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel

(HKMS § 45 lg 4). Kaebajad ei ole väitnud, et vaide tagastamine rikuks nende õigusi kuidagi

sõltumata vaide esemest, st muinsuskaitse eritingimuste kooskõlastamisest. Kuna kohus

kaebuse põhinõude osas tagastab, puudub kaebajatel kaebeõigus ka vaide tagastamise

vaidlustamiseks (HKMS § 121 lg 2 p 1).

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu.

11. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, ei kuulu tasutud riigilõiv HKMS §

104 lg 5 p 2 kohaselt tagastamisele.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/