1-09-16408/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-09-16408 Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-16408 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Sergeo Travnikov Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.I tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

I.I, isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta I.I talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. I.I on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ning KarS § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 15.02.2010 ja lõpp 15.06.2013.

I.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 49). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.10.2011.

Kinnipidamisasutusest I.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub et kinnipeetav ,

omab kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sõltuvusprogrammi Convictus, riigikeele A-2 taseme kursuse ja Vihaste olukordade äratundmine. Hetkel osaleb riigi keele B1 taseme kursusel. Vabanemisel asub elama ema juurde aadressile xxx.

Kinnipeetaval on 6 klassi haridust. Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta ega eriala, töökogemused vähesed. Isikul on väidetavalt kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid väidetavalt ei

suhtle nendega. Tunnistab, et on teiste isikute poolt mõjutatav. Isikul oli vabaduses probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Isik tunnistab, et alkohol on peamine riskitegur tema elus ning soovib

2(3) sõltuvusega tegeleda. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on I.I vabanemisel kindel elukoht ema juures aadressil xxx. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht. Isikul puudub põhiharidus, töökogemused on vähesed. Kinnipeetava ema töötab, tema sissetulek on xxx ning ta on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeet

I.I käitumist vabaduses võivad mõjutada korduvad karistused, neist enamus kuritegusid oli sooritatud alkoholijoobes.

I.I ei taotle kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta soovib viibida praegu vanglas, kuna seal on võimaldatud õppida.

Prokurör ei toeta I.I tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab,

et I.I tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on viis korda kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud

enamuses varavastaste kuritegude (muuhulgas 3 korral röövimise eest), kuid ka kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest. I.I on neljal korral karistatud ka tingimusliku

karistusega, kuid kolmel korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 5-7) on näha, et I.I on 6 korral väärteokorras karistatud, nendest 4 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral Liiklusseaduse alusel, kusjuures alkoholijoobes juhtimise eest.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused I.I puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et I.I on 3 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud keelatud esemete omamise, vanglateenistuja tööülesannete täitmise segamise, tööst keeldumise eest.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole I.I oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sõltuvusprogrammi Convictus, riigikeele A-2

taseme kursuse ja Vihaste olukordade äratundmine. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 31.07.2013.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu

elama ema juurde aadressil Jaama 13-10, Jõhvi. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Svetlana I.I on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 53).

3(3)

Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samas on tal madal haridustase (6 klassi) ning puudub töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab

uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud. Kinnipeetava ema töötab

Rakvere Lihakombinaadis ning tema sissetulek on ca 400 eurot. Ta on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt.

Arvestades I.I poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased (muuhulgas röövimised) ja avaliku korra rasked rikkumised) ja

tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (3 katseajal uued kuriteod) ja vangistuses viibides

(korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et I.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on

varem 3 korral määratud kriminaalhooldusele, mitmel katseajal pani toime uue kuriteo. Seega

kriminaalhooldus ei osuta I.I-le piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et

süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute

rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht, kuid see ei

takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused

vabanemisel elukoha omamine ja lähedaste (ema) toetus ei kaalu üle tema varasemat ilmset

kriminaalset tausta. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta ja 7 kuu, mis on piisavalt pikk aeg.

Kohus arvestab, et süüdimõistetu väljendas sisulist loobumist varem esitatud ennetähtaegse vabastamise taotlusest.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu I.I temale Viru Maakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige

№oremreferent

Liivi Õun

Kohtumäärus jõustus 26.11.2011

№oremreferent

Liivi Õun