2-22-140387/21 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

LIHTMENETLUSOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

14. aprill 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-22-140387

AS TBB pank hagi A.U vastu 17.03.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tuleneva

põhivõlgnevuse 2765,92 euro, intressi 150,82 euro, võla

sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise ja jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses väljamõistmiseks

hagimenetlus

Hagihind

3215,68 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

AS TBB pank (registrikood: 10237984; asukoht: Vana-Viru

7, Tallinn)

Hageja volitatud esindaja

Angelina Sinelnikova (e-post: XXX)

Hageja poolele iseseiva nõudeta

kolmas isik

OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe tn 2a,

Tallinn; e-post: XXX)

Kolmanda isiku esindaja

jurist A.U

Kostja

A.U (isikukood: XXX; elukoht: XXX ; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista A.U-lt AS TBB pank kasuks tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tulenev

põhivõlg 2294,23 eurot. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskuludest 71% ulatuses kostja kanda ja 29% hageja kanda. Kostjal ei ole

menetluskulusid tekkinud.

4. Mõista A.U-lt AS TBB pank kasuks menetluskulud 298,20 eurot.

5. Toimetada kohtuotsus kätte AS TBB pank lepingulisele esindajale, kolmanda isiku

esindajale ja A.U-le .

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on

kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on

teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse

kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu

Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited,

vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate

väidete ja asjaolude väljatoomisega.

2. AS TBB pank esitas 26.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

3048,28 euro saamiseks. Kohus tegi 07.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud

22.11.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik A.U esitas 22.11.2022 nõudele

vastuväite. Pärnu Maakohus andis 12.12.2022 määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas Tartu Maakohtule 16.12.2022 hagi ja 03.02.2022 hagi täienduse kostja vastu

17.03.2021 (hagis ekslikult 2022) sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 210022FTL tuleneva

põhivõlgnevuse 2765,92 euro, intressi 150,82 euro, võla sissenõudmiskulude 15 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 62,67 euro ja jooksva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

väljamõistmiseks. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda (dtl 25-31; 67-71).

Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL summas 4000

eurot, perioodiga 36 kuud (26.04.2021–25.03.2024) ja igakuise kuumaksega 140,97 eurot. Kostjal

tekkis 25.04.2022 võlgnevus, mille tasumiseks saadeti talle teatis. Kuna ta ei tasunud võlga ka pärast

korduvat meeldetuletust, saadeti 23.08.2022 erakorraline ülesütlemiskiri, millega lõpetati leping alates

12.09.2022 ja kohustus muutus sissenõutavaks 13.09.2022.

4. Kostja tunnistab 23.02.2023 kohtule esitatud vastuses hagiavalduses esitatud nõudeid, kuid vaid

ilma lisanduvate viivisteta (dtl 88). Kostja soovib kohtult võimalust osaleda ärakuulamisel videosilla

teel eesmärgiga saavutada kompromiss hagejaga maksegraafiku alusel. Kostja jätab esialgu lahtiseks

otsuse, kas esitada vastuhagi. Samuti leiab kostja, et menetluskulud peaksid jääma kummagi poole

enda kanda. Kostja hinnangul on vaidlus võimalik lahendada kompromissiga, eeldusel et hageja on

valmis näitama paindlikkust läbirääkimistel.

5. Hageja tegi 04.08.2023 kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks kohtu vahendusel

kogusummas 3215,68 eurot, kuid kostja ei vastanud.

6. Kohus peatas menetluse 05.10.2023 ja uuendas 31.05.2025 ning andis pooltele tähtaja kuni

18.02.2025 kompromissi sõlmimiseks või vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamiseks. Samuti rahuldas kohus hageja taotluse ja kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda

isikuna OÜ GS Core.

7. Hageja esitas 18.02.2025 vastuse, mh kompromissettepaneku

(dtl 135-138).

Uue

kompromissettepaneku kohaselt on kostjal võimalus tasuda koguvõlg 2931,77 eurot (põhivõlg 2765,92

eurot, intress 150,82 eurot, teadete tasu 15 euro) ilma viivise lisandumiseta. Tagasimakse toimub 36

osamaksena suurusega 81,44 eurot kuus alates 15.03.2025, maksetega OÜ GS Core arvelduskontole.

Maksekohustuse rikkumisel muutub kogu summa sissenõutavaks ja rakendub viivis 0,022% päevas.

Samuti taotleb hageja kompromissi sõlmimisel 210 euro suuruse riigilõivu tagastamist.

8. Hageja on esitanud ka tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Enne lepingu

sõlmimist kontrolliti põhjalikult kostja maksevõimet: analüüsiti kahte pangakonto väljavõtet, hinnati

leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid ning anti kostjale üle Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht, kus esitatud krediidi kulukuse määr (18,36%) vastas turutasemele (Eesti Panga andmetel

18,68%). Hageja dokumenteeris maksevõime kontrolli ning puudusid igasugused riskiviited, mis oleks

andnud aluse laenust keeldumiseks. Seega kinnitab hageja, et on täitnud vastutustundliku laenamise

nõuded täielikult.

9. Kohus edastas hageja 18.02.2025 kompromissettepaneku kostjale ning määras tähtaja, kuid kostja

ei ole tähtaegselt (10.03.2025) kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus piirdub tsiviilasja lihtmenetluses lahendamise tõttu üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

11. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

12. Vaidlust ei ole, et kostjaga on 17.03.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 210022FTL, mille

alusel sai kostja laenu 4000 eurot 36 kuuks (26.04.2021–25.03.2024) igakuise kuumaksega 140,97

eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes, kuna krediiti

anti füüsilisest isikust kostjale väljaspool tema majandustegevust.

13. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, jättes tasumata kolm

järjestikust tagasimakset (dtl 45–46). Võlgnevus tekkis 25.04.2022 ning sellele järgnesid mitmed

meeldetuletused. Hageja edastas kostjale 23.08.2022 hoiatuse koos 14-päevase lisatähtajaga

võlgnevuse tasumiseks (dtl 48), kuid kuna kostja jätkuvalt kohustust ei täitnud, ütles hageja lepingu

erakorraliselt üles 12.09.2022. Sellest tulenevalt muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates

13.09.2022.

14. Kohus on tuvastanud, et krediidilepingu sõlmimise hetkel oli kostjal võimalik tutvuda lepingu

tingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Kostjale esitati enne lepingu sõlmimist

kogu vajalik info, sh krediidi kulukuse määr (18,36%), mis ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda (56,04%). Leping sõlmiti digitaalselt ja kostja kinnitas dokumentidega

tutvumist.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab

krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse

võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse

vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva

vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et

tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.

16. Kuigi hageja on avaldanud, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitanud

selle kohta ka tõendid, mille kohaselt enne lepingu sõlmimist kontrolliti põhjalikult kostja

maksevõimet – sh analüüsiti kahte pangakonto väljavõtet ning hinnati leibkonna koosseisu ja

ülalpeetavaid – ei nõustu kohus seisukohaga, et see kontroll oleks olnud piisav või põhjalik. Esiteks ei

nähtu esitatud tõenditest, et krediidiandja oleks tegelikult hinnanud kostja tegelikku rahalist koormust,

sealhulgas tema kohustusi seoses kahe ülalpeetava ülalpidamisega. Samuti ei kajastu analüüsis

igakuised vältimatud kulud nagu eluasemekulu, kommunaalkulud, transport ja toidukulud, mis

mõjutavad otseselt kostja vabade vahendite olemasolu. Teiseks viitavad esitatud pangakonto

väljavõtted mitmetele olulistele asjaoludele, mida ei ole hinnatud: sealhulgas suur hulk sularaha

väljamakseid, mille eesmärk ega kasutusvaldkond pole teada, samuti ühekordne laekumine

kinnisasjamüügist ja sellest kanne 52 000 eurot kolmandale isikule, mida ei saa käsitleda püsiva või

regulaarse sissetulekuna. Sellised rahalised liikumised raskendavad kostja tegeliku maksevõime

hindamist ning nende eiramine viitab pinnapealsele analüüsile. Seega leiab kohus, et krediidiandja ei

ole oma hoolsuskohustust täitnud nõutud ulatuses ega ole kostja maksevõimet hinnanud objektiivsete

ja täielike andmete alusel, nagu seda nõuab vastutustundliku laenamise põhimõte vastavalt

krediidiandjate kohustustele. Kohus leiab, et hageja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise

kohustust VÕS § 403⁴ tähenduses ega ole tõendanud, et laenulepingud sõlmiti teadliku, kaalutletud ja

piisavalt informeeritud krediidivõimekuse analüüsi tulemusel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja

nõude üksnes osaliselt ning arvestab otsuses VÕS § 403⁴ lg 7 alusel krediidiandja kohustuse rikkumist.

17. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo

19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt

erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL sõlmimise ajal (17.03.2021) oli 0%,

mis oli kokkulepitud intressist madalam, seega ei olnud krediidiandjal õigust nõuda intressi. Kuna

krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt

muid tasusid, sealhulgas viiviseid ja sissenõudmiskulusid. Vastavad kõrvalnõuded jätab kohus seetõttu

rahuldamata.

18. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1 võib hageja võlausaldajana nõuda

kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Rikkumise

vabandatavus on raha maksmise kohustuse rikkumisel üldjuhul olemuslikult välistatud. Kui tarbija on

tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see

lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-

13098/50, p-d 25 ja 26).

19. Hagi juurde lisatud tõendite alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud

tarbijakrediidilepingu nr 210022FTL alusel 4000 eurot 36 kuuks (26.04.2021–25.03.2024). Hageja on

avaldanud, et võlgnevus on tekkinud alates 25.04.2022, seega on kostja eelnevad maksed teinud kokku

maksegraafiku järgselt 1705,77 eurot (dtl 43). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

arvestatakse kogu tagasimakstud summa üksnes põhiosa katteks ning seega mõistab kohus hageja

kasuks 2294,23 eurot (4000 – 1705,77). Seda ületavas osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulud

20. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul

põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest ja

hagihinnast.

21. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 420 eurot (riigilõiv).

Kohus mõistab hagihinda ja rahuldatud nõude ulatust arvestades kostjalt hageja kasuks välja 71%

menetluskuludest, mis on 298,20 eurot (420 × 71%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja

tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik