3-24-2255/34 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2255

Haldusasi

X kaebus soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva staaži tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Esindaja – Liivi Tuus

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

1.1. Tuvastada, et X töötas Sõmera Hooldekodus ajavahemikul 1. jaanuarist 2007.

aastal kuni 1. juunini 2018. aastal, s.o kokku 11 aastat ja 5 kuud täistööajaga

igapäevaselt ametikohal töötajana, kes põetas ja hooldas haigeid

sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste

internaatkodudes, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. aasta määrusega

nr 206 kinnitatud Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist

kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 2 osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“

punktile 5.

1.2. Sotsiaalkindlustusametil tuleb arvestada käesoleva otsuse resolutsiooni punktiga

1.1. tuvastatud staaž kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva

staaži hulka.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud summas 1405,44 eurot (koos käibemaksuga).

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed (sh faili nimes)

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.05.2025. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 06.09.2023 esitas X avalduse ja dokumendid Sotsiaalkindlustusametile (SKA) pensioni

määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) § 1 punkti 2 alusel

(digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 36).

4. 09.10.2023 saatis SKA kaebajale iseteeninduse kaudu teavitus rahvastikuregistris olevale e-

posti aadressile soodustingimustel vanaduspensioni menetluse tulemustest ja paluti vastata, kas

ta soovib menetluse peatamist soodusstaaži tõendamiseks kohtus (dtl 77). 17.10.2023 on SKA

sotsiaalkaitse infosüsteemis registreeritud helistamine isikule, sest ta ei olnud 09.10.2023 kirjale

vastanud. Muuhulgas avaldas isik soovi saada peatamise otsus kätte lihtkirjaga (dtl 78).

5. 14.11.2023 tegi SKA kaebaja suhtes otsuse, millega otsustas peatada X pensioniavalduse

menetlemine seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži

tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu

jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest (dtl 10). 15.11.2023 saadeti otsus lihtkirjaga

pensioniavaldusel märgitud aadressil. 08.03.2024 helistati isikule, sest otsuses märgitud 3 kuud

kohtusse pöördumiseks oli möödunud. Isik viitas haigusele ja ütles, et esitab kohtule avalduse

(dtl 81). 10.07.2024 on registreeritud isiku kõne SKA-le.

6. 04.08.2024

registreeriti Tallinna Halduskohtus X kaebus soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks (dtl 2 jj).

7. 19.09.2024 võttis kohus kaebuse menetlusse (dtl 90) ja selgitas kaebuse tähtaegsusega

seonduvat.

8. 31.10.2024 esitas vastustaja vastuse kaebusele (dtl 94 jj).

9. 16.12.2024 määrusega määras kohus tunnistajatelt kirjalike seletuste võtmise (dtl 126 jj).

Tunnistajad A, B, C esitasid kohtule kirjalikud vastused küsimustele 16.01.2025 (dtl 145 jj).

10.

20.01.2025 tegi kohus kohtunõude AS-le Hoolekandeteenused, kes vastas sellele

24.01.2025 (dtl 189 jj).

11.

31.01.2025 esitas kaebaja seisukoha tunnistaja ütlustega seoses ja täpsustas veelkord

tuvastamisnõude perioodi (dtl 239) (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lõike 3

punktid 1 ja 3).

12.

05.02.2025 esitas vastustaja seisukoha seoses tunnistaja ütlustega.

13.

11.02.2025 edastas kohus tunnistajatele täpsustavad küsimused (dtl 258 jj), millele

tunnistajad vastasid 25.02.2025 ja 27.02.2025 (dtl 265 jj).

14.

28.02.2025 määras kohus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (dtl 303 jj), milles

kaebaja esitas täiendava seisukoha 20.03.2025 (dtl 306 jj) ning vastustaja vastas sellele

04.04.2025 (dtl 331 jj).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2 (9)

Kaebaja seisukohad

15. Kaebaja palub tuvastada, et ta töötas Sõmera Hooldekodus ajavahemikul 1. jaanuarist

2007 kuni 1. juunini 2018, so kokku 12 aastat ja 5 kuud täistööajaga igapäevaselt ametikohal,

mis vastab EV Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XV Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused p

5 alusel töötajana, kes on põetanud ja hooldanud haigeid sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste

haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes (vt kaebuse täpsustus esmalt dtl 114-115 ja

seejärel dtl 239).

15.1.

X tööraamatust nähtub, et ta asus Sõmera Hooldekodus tööle 1. veebruaril 1999.

aastal. Tööraamatusse 2. jaanuaril 2008. aastal tehtud kandest nähtub, et seoses asutuse

reorganiseerimisega loeti tööandjaks AS Hoolekandeteenused. Rohkem kandeid vaidlusaluses

ajavahemikus töötamise kohta X tööraamatusse tehtud ei ole. Tööraamatusse tehtud kanded

tööandjate kohta on õiged, kuid kannetest ei nähtu, millist tööd X tegi. X nõustub, et tema

ametinimetuseks määrati alates 1. jaanuarist 2007. aastal „tegevusjuhendaja“. Ametinimetuse

muutmine ei muutnud tema töö sisu.

15.2.

X soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka tuleb arvata

töötamise aeg Sõmera Hooldekodus alates 1. veebruarist 1999. aastal kuni 1. juunini 2018.

aastal, sest vaatamata ametinimetuse muutumisele tegi ta täistööajaga igapäevaselt sanitari,

hooldaja ja põetaja tööd ja tema töö tegelik sisu ametinimetuse muutumisega ei muutunud.

15.3.

Kui X Sõmera Hooldekodus 1. veebruaril 1999. aastal tööle asus, sai tema igapäevaseks

tööks oli psüühikahäiretega inimeste põetamine ja hooldamine. Ta töötas Sõmera Hooldekodus

igapäevaselt sanitarina täistööajaga, alates 1. juulist 2006. aastal hooldajana. Alates 1. jaanuarist

2007. aastal on tema ametinimetuseks märgitud tegevusjuhendaja. 1. jaanuarist 2007. aastal, kui

muutus X ametinimetus, ei muutunud tema igapäevases töös midagi. Tal tuli täita täpselt samu

tööülesandeid, mida ta oli täitnud sanitari ja hooldajana varemgi. Ta töötas Sõmera

Hooldekodus töötajana, kelle töö ainsaks sisuks oli raskete psüühikahäiretega inimeste hooldaja

ja põetaja töö. Psüühikahäiretega inimeste hooldaja ja põetaja tööd tegi X täistööajaga kuni 1.

aprillini 2020.aastal. Ajavahemikul 1. aprillist 2020.aastal kuni 30. aprillini 2020 .aastal töötas

X osalise töökoormusega. X täitis hooldaja ja põetaja tööülesandeid igapäevaselt.

15.4.

Sõmera Hooldekodus oli hooldatavatele 11 maja. X töötas kõigepealt 10. majas, siis 6.

majas ja lõpuks 8. majas. X hoolealused olid sügava vaimupuudega inimesed, kes polnud

suutelised mingit tegevust läbi viima. Neid tuli vaid hooldada ja põetada. Kogu töö tegi

osakonnas ära kaks töötajat. X on seisukohal, et tema töötamine tegevusjuhendaja tuleb

võrdsustada töötamisega töötajana, kes põetas ja hooldas haigeid sotsiaalhooldussüsteemi

psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes

15.5.

X tegelik igapäevane töö seisnes Sõmera Hooldekodus järgmises: hoolealuste mähkmete

vahetamises, lamavatel hoolealustel tuli päeva jooksul mitu korda vahetada mähkmeid;

hoolealuste pesemises (hammaste pesemine, keha pesemine); hoolealuste, kes ise ei söönud,

söötmises ja nende hoolealuste, kes ise sõid, järelevalves, et nad ei võtaks ära teiste toitu, et nad

ei sööks liiga kiiresti jms või et kliendid ei topiks suhu midagi mittesöödavat; hoolealuste

tervisliku seisundi jälgimises, järelevalve tegemises vigastuste vältimiseks, vigastuste ravis,

põetamises (sh ravimite manustamine); hoolealuste magama panemises; hommikul hoolealuste

voodite korrastamises ja täis urineeritud ning roojatud linade vahetamises; ruumide korrashoius

(sh roojaga määritud seinte ja põrandate puhastamises) ja ruumide (sh WC ja dušširuumi)

pesemises ja desinfitseerimises; toidunõude pesemises ning hoolealuste riiete korrashoius. Xl

tuli hoolealuseid hooldada ja põetada ööpäevaringselt, st ta hooldas ja põetas hoolealuseid ka

öösiti. Majas oli korraga tööl kaks töötajat, kelle tööülesanne oli põetada ja hooldada 37 – 40

hoolealust. Lisaks nendele töötajatele, kes kahekesi korraga tööl olid, ühtegi abitööjõudu.

3 (9)

15.6.

Töökohal, kus töötas X, on psüühiline pinge, mis kaasnes psüühikahäiretega inimeste

põetamise ja hooldamisega, sest hooldatavad kriiskasid pidevalt, osa nendest olid agressiivsed

ja juhitamatu käitumisega. Agressiivsete klientide eest tuli pidevalt nii teisi hoolealuseid kui ka

ennast kaitsta

15.7.

Kaebaja on seisukohal, et tunnistajate A, B ja C ütlustega on

tõendatud, et kaebaja täitis Sõmera Hooldekodus täistööajaga hooldaja ja

põetaja tööülesandeid igapäevaselt (vastavalt graafikule) ajavahemikul 1. jaanuarist 2007.

aastal kuni 1. juunini 2018. aastal, so kokku 12 aastat 5 kuud.

Vastustaja seisukohad

16. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka on arvatud

Sõmera Hooldekodus sanitarina ja hooldajana töötamise aeg 01.02.1999 - 31.12.2006, kokku 7

aastat ja 11 kuud.

16.1.

01.01.2007 – 31.03.2020 töötas kaebaja Sõmera Hooldekodus tegevusjuhendaja ja

nooremtegevusjuhendajana (kohtunõude 10.09.2024 vastuse lisa 2, arhiiviteatis).

16.2.

20.12.2008 kaebaja poolt allkirjastatud tegevusjuhendaja ametijuhendi (kohtunõude

10.09.2024 vastuse lisa 2, 2008_TL_lisa2_X_uus_red_41_SÕM-08-37) järgi kuulus

tegevusjuhendaja põhiliste tööülesannete hulka muuhulgas kliendi igapäevaelu ja töötamise

juhendamine 40% ja kliendi huvitegevuse juhendamine 5% ulatuses. Alates 09.02.2015

kehtinud tegevusjuhendaja ametijuhendi (kohtunõude 10.09.2024 vastuse lisa 2,

20150209_juhatuse_otsus_nr9_ametijuhend_TJ) järgi on tegevusjuhendaja tööülesandeks

kliendile eeskujuks olemine igapäevaelu tegevustes, kliendiga koos igapäevaelu tegevusete

tegemine, motiveerimine ja juhendamine, kliendi terviseseisundi jälgimine ja teadlikkuse

tõstmine tervisest, kliendi juhendamine ja toetamine sotsiaalsetes suhetes ja muudes teda

huvitavates tegevustes, kliendi juhendamine rahaliste tehingute sooritamisel ning igapäevaeluks

vajalike kaupade ja teenuste tarbimisel, kliendi juhendamine ja toetamine töösarnastes

tegevustes ja teenuse korraldamine.

16.3.

Määruse nr 206 p 3 alapunkti 1 kohaselt annab selgitusi sooduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude nr 1 ja nr 2 rakendamise kohta

Sotsiaalministeerium

(varasema

nimetusega

EV

Sotsiaalhooldusministeerium).

Sotsiaalministeerium on 04.12.2014 andnud nimekiri nr 2 peatükk XV p 5 rakendamiseks

selgituse nr 4.2-1/5256 (lisatud), mille kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile

hooldajatel ja põetajatel, kes igapäevaselt tegelevad haigete hooldamise ja põetamisega.

Tegevusjuhendajal ehk spetsialistil, kes juhendab psüühilise erivajadusega inimesi eesmärgiga

parandada nende sotsiaalseid oskusi ja toimetulekuvõimet ning tagada neile vajalik kõrvalabi, ei

ole õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tegevusjuhendaja ei tegele isikute

hooldamisega täistööajaga.

16.4.

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata

soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga

töötamise aega (SVPS § 1 viimane lause) ning nimetatud töödel täistööajaga töötatud aeg

arvestatakse soodusstaaži hulka tööperioodide summana (SVPS § 11 ), mis on kinnitust leidnud

ka Riigikohtu praktikas (nr 3-17-1108, p 11).

16.5.

Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid

tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või

töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. Seega leiame,

et kaebajal on õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodusstaaži tuvastamist.

16.6.

Tunnistajate poolt esialgselt antud ütluste osas oli SKA seisukohal, et ütlustes on

teatavad vastuolud ja kaebaja tööülesanded ei ole üheselt tõendamist leidnud. Hilisemas

4 (9)

menetluses peale tunnistajatelt täpsustavate ütluste võtmist ning kaebaja poolt Sõmera

Hooldekodus töötanud isikutega seotud kohtulahendite asja juurde esitamist ( vt dtl 308 jj) asus

SKA seisukohale, et kui kohus peab võimalikuks tuvastada kaebaja töötamine

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal kaebuses märgitud perioodil,

siis vastustajal vastuväiteid ei ole (dtl 331).

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesoleva vaidluse keskne küsimus on, kas tuvastamisele kuulub kaebajale

soodustingimustel vanaduspenisonile õigust andev staaž tulenevalt asjaolust, et sõltumata

kaebaja ametinimetusest (tegevusjuhendaja ja nooremtegevusjuhendaja) töötas kaebaja

tegelikult Sõmera Hooldekodus ajavahemikul 01.01.2007 – 01.06.2018 (dtl 239) põetaja ja

hooldaja ametikohal, mis vastab EV Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud

Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XV

„Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused“ punktile 5 – töötaja, kes on põetanud ja hooldanud

haigeid sotsiaalhooldussüsteemi internaatkodudes.

18. Kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka on arvatud

Sõmera Hooldekodus sanitarina ja hooldajana töötamise aeg 01.02.1999 - 31.12.2006, kokku 7

aastat ja 11 kuud.

19. Vastustaja on nõustunud, et kaebajal on õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu

korras soodusstaaži tuvastamist (dtl 96).

20. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on soodustingimustel vanaduspensioni õigus saada isikul,

kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi

ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on

töötatud nendel töödel. Määrusega nr 206 on kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud. Kaebaja taotleb

soodustingimustel vanaduspensioni õigust loetelu nr 2 XV osa „Tervishoiu- ja

sotsiaalhooldusasutused“, punkti 5 alusel, mis on sõnastatud järgmiselt:

„sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodude

töötajad, kes põetavad ja hooldavad haigeid“.

21. Loetelus nr 2 märgitud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine

annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine ja nimekirjade koostamine ja

täiendamine kuulub Vabariigi Valitsuse pädevusse. Kohus peab lähtuma loetelus nimetatud

ametinimetustest ega saa neid ise täiendada (vt nt TlnRnKo 11.02.2019 nr 3-16-1587/55, p 11).

Kohus saab aga kontrollida, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud ametikohtadele

vastavatele tööülesannetele.

22. Määrusega nr 206 kehtestatud ametikohtade loetelude rakendamise kohta annab selgitusi

Sotsiaalministeerium (määruse nr 206 p 3 alap1). Vastustaja on selles osas märkinud (dtl 95), et

Sotsiaalministeerium on 04.12.2014 andnud nimekiri nr 2 peatükk XV p 5 rakendamiseks

selgituse nr 4.2-1/5256 (dtl 98), mille kohaselt on õigus soodustingimustel vanaduspensionile

hooldajatel ja põetajatel, kes igapäevaselt tegelevad haigete hooldamise ja põetamisega.

Tegevusjuhendajal ehk spetsialistil, kes juhendab psüühilise erivajadusega inimesi eesmärgiga

parandada nende sotsiaalseid oskusi ja toimetulekuvõimet ning tagada neile vajalik kõrvalabi, ei

ole õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tegevusjuhendaja ei tegele isikute

hooldamisega täistööajaga.

23. Lisaks näeb SVPS § 1 ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel

osalise tööajaga töötamise aega. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga

5 (9)

töötamine, mis tähendab, et töö sisuks peavad olema loetelus nr 2 nimetatud tööle

iseloomulikud tegevused (vt RKHKo 27.02.2019 nr 3-17-1108/28, p 11).

24. RPKS § 31 lõikest 2 tulenevalt on pensioni määramiseks vajalike dokumentide esitamise

kohustus eelkõige taotlejal. SVPS § 11 kohaselt tehakse pensionistaaž kindlaks riikliku

pensionikindlustuse seaduse alusel. Nimetatud seaduse alusel vastu võetud sotsiaalministri

määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded

dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise alused“ (määrus nr 59) § 2 lõigete 1-3

kohaselt tõendab vastavat staaži esmalt tööraamat ja selles vastavate kannete puudumisel või

ebaõigete kannete korral võib pensionistaaži tõendada ka töölepinguga, käskkirjaga,

korraldusega, isikliku kaardiga, töötasulehega, töönimistuga, teenistuskirjaga, teenistuslehega,

kolhoosi liikmeraamatuga, tööettevõtulepinguga või muu tsiviilõigusliku lepinguga. Viimati

nimetatud dokumentide puudumisel saab pensioniõiguslikku staaži tõendada ka palgaraamatu

või ametiühingu liikmepiletiga. Määruse nr 59 § 29 alusel võib pensionitaotleja pöörduda staaži

tõendamiseks kohtu poole.

Kaebaja tööülesannete vastavus põetaja ja hooldaja tööülesannetele

25. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas kaebaja tööülesanded vastasid määruse nr 206 loetelu

nr 2 XV osa punktis 5 märgitud ametikohale vastavatele tööülesannetele.

26. Sotsiaalministeeriumi 4. detsembri 2014. a selgitusest nr 4.2-1/5256 nähtuvalt ei ole

õigust soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kelle töö sisuks on psüühilise erivajadusega

inimese juhendamine eesmärgiga parandada tema sotsiaalseid oskuseid ja toimetulekuvõimet

ning tagada talle kõrvalabi. Õiguse soodustingimustel pensionile annab igapäevaselt haigete

hooldamise ja põetamise tuvastamine

27. Poolte vahel puudub vaidlus, et 01.01.2007 – 31.03.2020 töötas kaebaja Sõmera

Hooldekodus, kus ametinimetuseks oli tegevusjuhendaja ja nooremtegevusjuhendaja (dtl 6).

28. Kohtu hinnangul saab tunnistajate ütluste alusel lugeda tõendatuks, et kaebaja tegeles

haigete hooldamise ja põetamisega täistööajaga 1. jaanuarist 2007 aastal kuni 1. juunini 2018

aastal.

28.1.

Kohus kuulas 16.12.2024 ja 11.02.2025 määruste alusel kirjalikult (küsimused (dtl 126

jj) ja täpsustavad küsimused (dtl 258 jj)) üle järgmised tunnistajad: A, B ja C.

28.2.

A selgitab kirjalikes ütlustes (dtl 169-173), et tema ametinimetuseks oli

„tegevusjuhendaja“, kuid tema tööülesannete sisuks olid hügieenitoimingud, mähkmete

vahetamine, hoolealuste aitamine tualetti, riietumisel söömisel, hoolealuste tegevusmajja

viimisel, arsti juures käimisel, väljas käimisel. Samuti aidati saunas käimisel, vannitamisel ja

habemeajamisel. Lisaks täpsustab A, et osad hooldatavad olid ka lamajad, kes vajasid abi

kõiges. A seletustest tuleneb ka see, et nad töötasid Xga koos 10. majas, kus hooldatavad oli

psüühiliselt haiged ja vajasid kõikides toimingutes abi. Tunnistaja sõnutsi täitis ta hooldaja ja

põetaja ülesandeid täistööajaga koos kaebajaga. Tunnistaja kinnitab, et hooldaja ja põetaja

ülesanded olid temal ja kaebajal sajaprotsendiliselt. A selgitab oma täpsustavates ütlustes (dtl

274-277) veel seda, et tema ja kaebaja majas olid enamik lamajad kliendid ja toodi selliseid

kliente, kes jäid väga viletsaks ja paranemise lootust enam ei olnud. Seega olid kõik

hooldatavad. Tunnistaja ja kaebaja viisid kliendid tegelusmajja ja seal vaatas tegelusjuhendaja

oma äranägemise järgi, milleks klient võimeline oli. Kõik kliendid olid ööpäevaringsel

hooldusel.

28.3.

B selgitab oma kirjalikes ütlustes (dtl 157-161), et tema ametinimetuseks oli

„tegevusjuhendaja“, kuid tema tööülesannete sisuks oli hooldatavate pesemine, riietamine,

söötmine, habemeajamine, hammaste pesemine, ravimite jagamine, voodite ülestegemine,

magama panemine, mähkmete vahetus. Seletustest nähtub, et ta töötas kaebajaga koos 6. majas,

6 (9)

kus olid psüühiliselt haige hooldatavad. Tunnistaja kinnitab, et hooldaja ja põetaja ülesanded

olid temal ja kaebajal sajaprotsendiliselt. B selgitab oma täpsustavates ütlustes (dtl 283-286)

veel seda, et kliendid vajasid ööpäevaringset hooldust ja hooldust vajasid nad kõiges.

Tegelusmajas olid tegevusjuhendajad, hooldaja viis kliendi tegelusmajja ja tõi ka tagasi.

Kaebaja tegelusmajas ei töötanud.

28.4.

C selgitab oma kirjalikes ütlustes (dtl 145-149), et tema ametinimetuseks oli

„tegevusjuhendaja“, kuid tema tööülesannete sisuks oli hooldatavate pesemine, söötmine,

voodite korrastamine, mähkmete vahetus, riiete pesemine ja korrastamine, hammaste pesemine

ja keha kreemitamine, habeme ajamine, ravimite jagamine, äratamine, koristustoimingud.

Tunnistaja töötas kaebajaga koos 8. majas, kus olid psüühiliselt haiged hooldatavad. Tunnistaja

kinnitab, et hooldaja ja põetaja ülesanded olid temal ja kaebajal sajaprotsendiliselt. C selgitab

oma täpsustavates ütlustes (dtl 265-268) veel seda, et tegelusmajja viidi kliendid kokklepitud

päevaks ja kellajaks ja seal käisid kaebaja ja tunnistaja majast vaid paar klienti. C selgitab, et

kaebaja ei töötanud tegelusmajas. Kõik kliendid vajasid hooldamist ja põetamist ning tunnistaja

ja kaebaja kliendid ei olnud oma vaimse tervise tõttu juhendatavad.

28.5.

Tunnistajate tööalased kokkupuuted kaebajaga on olnud kohtu hinnangul piisavad

selleks, et nende ütluste alusel teha järeldusi kaebaja reaalsete tööülesannete osas. A töötas

kaebajaga koos 21.06.2015 kuni 16.06.2017. B töötas kaebaja koos 01.01.2018 kuni

01.06.2018. C töötas koos kaebajaga 16.06.2017-31.12.2017.

28.6.

Praegusel juhul nähtub kõikidest tunnistajate ütlustest (eelkõige dtl 265-267 vastused

küsimustele nr 2 ja 3; dtl 274-276 vastused küsimustele nr 2 ja 3; dtl 283-285 vastused

küsimustele nr 2 ja 3) üheselt, et hooldekodu kliendid, kellega kaebaja igapäevaselt töötas, olid

sedavõrd suure abivajadusega, et kaebaja töö igapäevaseks sisuks oli nende hooldamine ja

põetamine, mitte juhendamine. Asjaolust, et A selgitustest tuleneb, et mitte kõik kliendid ei

olnud lamajad, ei tulene, et kliendid oleksid olnud juhendatavad. Eelnevaga haakuvad kohtu

hinnangul ka AS Hoolekandeteenused selgitused (dtl 234-235), mille kohaselt töötas kaebaja

algselt erinevate klientidega, sh need, kes vajasid juhendamist ja abi 24 h päevas, hiljem

äärmusliku abivajadusega elanikega, kellel oli reeglina raske või sügav liitpuue, kelle puhul tuli

töötajal palju tegevusi üle võtta, sest nende füüsiline võimekus oli ülimalt madal. Kohtu

hinnangul ei järeldu nendest seletustest, et kaebaja tööülesandeks oli juhendamine, vaid just see,

et kliendid olid ööpäevaringse suure abivajadusega.

28.7.

Lisaks muudele sisulistele kattuvustele, toob kohus olulisemana välja, et tunnistajate

ütlused kattuvad sisult selles, et hooldatavaid viidi ka tegelusmajja (päevakeskusesse), kus

toimus osade hooldatavate juhendamine. Tunnistajate ütlustest nähtub, et nemad viisid kliente

tegevusmajja, kuid juhendamisega ei tegelnud. Ükski tunnistaja ei väitnud, et kaebaja oleks

tegelusmajas tegevusjuhendajana tööd teinud. Kohus juhib tähelepanu, et kuigi hooldatavad

vajasid tunnistajate seletuste kohaselt abi kõiges, nähtub siiski, et tegelusmajja osad kliendid

viidi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist siiski vastuoluga ütlustes, sest tegelusmajja viimine ei

välista kuidagi suurt hooldusvajadust muus osas läbivalt. Sealjuures arvestab kohus, et

tegelusmaja tegevused olid tunnistajate sõnutsi väga eri laadi (keraamika, vaipade kudumine,

muusika kuulamine) ja sõltusid inimese võimekusest. Tunnistajate ütlused kattuvad sisult

ühtlasi selles, et enamik hooldatavaid vajasid abi sisuliselt kõikides igapäevatoimingutes.

Samuti kinnitavad tunnistajad, et kaebaja töötas algselt 10. majas, seejärel 8. majas ja siis 6.

majas.

28.8.

Tunnistajate ütlused ei kattu selles osas, kas vahetuses oli korraga 2 või 3 töötajat,

samuti milline oli erineva abivajadusega inimeste konkreetne osakaal, kuid seesugune erisus ei

anna alust ütluste usaldusväärsuses kahelda, kuna tunnistajad töötasid kaebajaga erinevates

majades.

28.9.

Kohtule ei ole äratuntav, et osalised sõnastuslikud kattuvused seletustes (nt vastused

algsetele küsimustele nr 30 ja 31) oleksid sellised, millest võiks järeldada näiteks

7 (9)

kooskõlastatud seletuste andmist. Kui küsimus on seotud protsendi või osakaaluga, siis ei saa

vastust „100%“ pidada selliseks, millest järeldada kooskõlastatud vastamist. Tunnistajate antud

ütlustes on pigem valdav sõnastuslik eripära. Samuti on ütluste detailid (nt tunnistajate erinevad

täpsustused) piisavalt erinevad võimaldamaks järeldada ütluste usaldusväärsust. Esmaste ütluste

allkirjastamine samal kuupäeval ei võimalda samuti teha järeldusi ütluste usaldusväärsuse osas

arvestades muuhulgas, et kohus andis isikutele konkreetse tähtaja vastamiseks.

28.10. Tunnistajate ütlused haakuvad varasemalt kohtumenetlustes tuvastatuga selles osas (dtl

308 jj), et Sõmera Hooldekodus ei vastanud ametijuhendis toodud nimetused alati töötajate

tegelikele tööülesannetele.

28.11. Kaebaja on taotlenud staaži tuvastamist üksnes perioodi lõpuni, mis kattub

tunnistajatega koos töötamise ajaga (s.o kuni 01.06.2018) (dtl 239).

Kokkuvõte

29. Kohtumenetluse käigus esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et kaebaja ametijuhendid ei

kajastanud kaebaja igapäevatööd õigesti ning tema tegelikud tööülesanded siiski vastasid oma

sisult hooldaja ja põetaja tööülesannetele. Teisisõnu, kaebaja tegeles patsientide hooldamise ja

põetamisega täistööajaga.

30. Seega kuulub kaebus rahuldamisele. Kohus tuvastab, et X töötas Sõmera Hooldekodus

ajavahemikul 1. jaanuarist 2007. aastal kuni 1. juunini 2018. aastal , s.o kokku 11 aastat ja 5

kuud täistööajaga igapäevaselt ametikohal töötajana, kes põetas ja hooldas haigeid

sotsiaalhooldussüsteemi psüühiliste haigete, vaimselt alaarenenud laste internaatkodudes, mis

vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. aasta määrusega nr 206 kinnitatud Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2, osa XV „Tervishoiu- ja sotsiaalhooldusasutused

„punktile 5. Vastustajal tuleb arvestada käesoleva otsusega tuvastatud staaž soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka.

31. Kohus selgitab, et kuigi kaebaja märgib kaebuse täpsustuses (dtl 239), et tuvastamisele

kuulub kokku 12 aastat ja 5 kuud on 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juunini 2018 11 aastat ja 5 kuud.

Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

32. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja on esitanud menetluskulude nimekirja ühes arvetega (dtl 320-328). Kaebaja taotleb

menetluskulude hüvitamist 9,6 tunni alusel 1152, 00 euro ulatuses, s.o käibemaksuga 1405, 44

eurot. Tunnihinnaks on 120 eurot.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Menetluskulude jaotusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 173 ja 175

sätestatut. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust ka juhul, kui

kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud

ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS § 109 lõike 6 tähenduses vajalike ja

põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei ole asjakohane ega vajalik

üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise

menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb

eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli

menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel

osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude

suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla

vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr

3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr 3-18-1711, p 41).

8 (9)

34. Menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses asja lahendamisega on

HKMS § 109 lõigetele 1 ja 1¹ nõuetele vastavalt tõendatud.

35. Kohtu hinnangul ei ole käesolev vaidlus oluliselt mahukam tavapärastest pensioni staaži

tuvastamisega seotud vaidlustest. Mõneti on asja mahtu suurendanud asjaolu, et kohus pidas

vajalikuks tunnistajatelt kirjalikult antud ütluste täpsustamist ning koostas kohtunõude

kolmandale isikule. Käesolev vaidlus ei ole ka tavapärasest keerukam. Vaidluse keskmes on

tunnistajate ütluste alusel staaži tuvastamine. Seega saab taotletud menetluskulud lugeda

mõistlikuks ja põhjendatuks. Vastustajal tuleb kaebajale hüvitada menetluskulud 1405, 44 eurot

(sh käibemaks). Vastavalt taotlusele tuleb need kanda kaebaja 21.03.2025 avalduses nimetatud

arvelduskontole (vt dtl 321).

36. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

37. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (sh faili

nimes). Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb

esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)