2-25-106091/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasja nr 2-25-106091 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss K.K. tasub Bigbank AS-le lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2000 eurot
Legislator headnote
AI generated2-25-106091/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: tasub Bigbank AS-le lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2000 eurot
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
14. aprill 2025
Tsiviilasja number ja hagi ese
2-25-106091
Bigbank AS hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
hagita menetlus
Kohtunik
Kadi Karting
Avaldaja
Bigbank AS (registrikood: 10183757; asukoht: Riia 2, XXX)
Avaldaja esindaja
Aap Kulik (e-post: XXX)
Puudutatud isik
K.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
Puudutatud isiku lepinguline
esindaja
Erki Casar (e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-106091 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss
alljärgnevatel tingimustel:
1.1. K.K. tasub Bigbank AS-le lepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 2000 eurot
vastavalt maksegraafiku alusel, tasudes alates 15.05.2025 kuni 15.02.2026 iga kuu 15.
kuupäevaks hagejale 200 eurot;
1.2. Vastavalt maksegraafikule tasub K.K. võlgnevuse Bigbank AS-i arveldusarvele nr
EE907575200000553052 märkides selgituseks „Leping nr CL-EEC-21006129, K.K.
võlgnevus“, viitenumbriga 6210218.
1.3. Kui K.K. ei tasu p-s 1.1. nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku
või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 25 (kakskümmend viis) päeva, on Bigbank
AS-l õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist K.K. ning samuti pöörduda
võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Lisaks on pooled leppinud kokku, et
kui esineb käesolevas punktis viidatud rikkumine (tasumisega viivitamine), on Bigbank
AS-l õigus nõuda K.K. edasiulatuvat viivist lepingu raames 17,90% tagastamata
krediidisummalt alates kompromissi sõlmimisest.
1.4. Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled lepingu
osas üksteisele mingeid nõudmisi ega pretensioone.
1.5. Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid
loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust
rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
1.6. Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva
kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi
alusel uued õigused.
1.7. Pooled kinnitavad, et käesolevkompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles
märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes
isikule või isikutele.
1.8. Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on
mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult
nende tahtele.
1.9. Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised
ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks kompromissis
toodud tingimustel.
1.10.
Juhul, kui käesoleva kokkuleppe mis tahes säte on tühine, tühistatav, otseselt
seadusega vastuolus või kohaldamatu, ei mõjuta ega muuda see ülejäänud sätete
kehtivust, seaduslikkust ega kohaldatavust
2. Jätta kompromissis kajastamata menetluskulud poolte endi kanda.
3. Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule.
Edasikaebe kord
TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1
päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest.
ASJAOLUD
1. Pooled on 11.04.2025 esitanud kohtule maksekäsumenetluse raames kompromisslepingu ning
taotlenud kohtult selle kinnitamist ja menetluse lõpetamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus
maksekäsumenetluses enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist esitatud kompromisslepingut
TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja
menetlemist hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt.
3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi
kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad
kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli
kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade
kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita
(TsMS § 430 lg 3).
4. Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s
3 sätestatuga. Küll on kohus kompromissi eesmärgist lähtuvalt selle mõnevõrra resolutsioonis selguse
mõttes ümber sõnastanud. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud
tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.
5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka
kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS §
430 lg 5).
6. TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi jäävad kompromissi sõlmimise korral menetluskulud
poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Kompromissis kajastamata menetluskulud jätab
kohus poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadi Karting
kohtunik