2-25-4722/7 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-4722

Tsiviilasi

Võlgniku R.D maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlustoiming

Menetlusviis

Võlgnik R.D, isikukood XXX, elukoht XXX,

90801, XXX, e-post XXX, tel. XXX

Usaldusisik

Andrus Õnnik,

Andrus Õnniku

Õigusbüroo osaühing, asukoht Side tn 10a-4, Pärnu

linn, Pärnu maakond, tel.4431313, 50 11556, e-post:

XXX

Avalduse läbi vaatamata jätmine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.D maksejõuetusavaldus läbi vaatamata ja lõpetada käesoleva tsiviilasja

menetlus.

2. Vabastada Andrus Õnnik võlgniku usaldusisiku kohustustest.

3. Tühistada 26.03.2025 kohtumäärusega seatud käsutuskeeld, millega keelati võlgnikul

usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning võlgniku vara suhtes läbiviidavate

sundtäitmiste peatamine. Käesoleva kohtumääruse jõustumisel avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.

4. Jätta menetluskulud R.D kanda.

5. Määrata usaldusisiku Andrus Õnnik tasuks 322,08 eurot (sh käibemaks) ja anda

usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi ning maksta see välja riigi vahenditest OÜ

Andrus Õnniku Õigusbüroo SEB Pank AS arvelduskontole EE861010902001530007.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. R.D esitas Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus võttis 26.03.2025 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

Andrus Õnniku ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri

vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-le 17 hiljemalt 25.04.2025. Sama

2-25-4722

määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta

vara käsutada, samuti peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.

3. 01.04.2025 ja 08.04.2025 esitas võlgnik kohtule avalduse, milles palub oma

maksejõuetusavalduse menetluse lõpetada.

4. 09.04.2025 küsis kohus usaldusisiku seisukohta võlgnikku taotluse osas. 11.04.2025 teatas

usaldusisik kohtule, et võlgniku taotlus ts asja 2-25-4722 lõpetamiseks tuleb rahuldada.

Käesoleval juhul on menetlus algatatud võlgniku avalduse alusel, mistõttu võlgnikul on igas

menetlusstaadiumis õigus oma avaldus ka tagasi võtta. Ühtlasi palus usaldusisik kinnitada

usaldusisiku tasu summas 264,00,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, ehk 58,08€

(kokku 322,08€) ja hüvitada riigi vahenditest ning mõista see välja OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo kasuks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus olles tutvunud võlgniku taotlusega ja usaldusisiku seisukohaga taotlusele, on

seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti (FIMS § 4

lg 1). FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele

vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja

PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada

TsMS-i vastavaid sätteid. 6. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui hagita menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel,

võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 423 lg 1 p 2

kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

7. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soov maksejõuetusavalduse menetlemist ja soovib

menetluse lõpetamist. Kuivõrd tegemist on menetlusega, mille algatamisel ja läbiviimisel

tuleb arvestada võlgniku tahet (tegemist ei ole võlausaldaja avaldusega) ning võlgnik on

kinnitanud, et ta ei soovi maksejõuetusmenetluse läbiviimist, ei ole alust käesoleva

menetlusega jätkata. FIMS § 18 lg 3 kohaselt ei saa kohus otsustada ühegi FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti

väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Eeltoodu tõttu kohus jätab

maksejõuetusavalduse läbi vaatamata (TsMS § 477 lg 6, § 423 lg 1 p 2).

8. Kuna maksejõuetusavalduse menetlus lõppeb, vabastab kohus Andrus Õnniku võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

9. Kohus kohaldas 26.03.2025 kohtumäärusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas

tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu

tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuvate sundtäitmiste peatamine.

Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade

(PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes

toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Täitemenetluste peatamise toime langeb ära alates

käesoleva määruse jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 teine lause).

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei

reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi,

tuleb asjas kohaldada TsMS § 172 lg-t 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud

maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu seega võlgniku kanda.

2-25-4722

11. FIMS § 54 lg 2 esimene lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise

lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri

tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. PankrS § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus

ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab

avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse

läbivaatamist. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma

seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas

tutvunud kohtumäärusega ja võlgniku maksejõuetusavaldusega, tutvunud võlgniku andmetega

usaldusisikule tööalaselt kättesaadavates registrites, koostas ja edastas päringud kokku 48-le

isikule, koostas ja edastas võlgnikule andmete esitamise nõude, võttis vastu päringuvastused

39-lt isikult, olles nendega tutvunud ja neid töödelnud, ning koostas usaldusisiku seisukoha

võlgniku taotlusele ja esitas tasu taotluse), kuna võlgnik ei olnud veel selleks ajaks avaldust

tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita.

12. Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu summas 264 eurot, millele

lisandub käibemaks 22%, ehk 58,08 eurot (kokku 322,08 eurot). Usaldusisik on teinud

toiminguid mahus 4 tundi e 8 pooltundi hinnaga 33 eurot, millele lisandub käibemaks. FIMS

§ 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lause

kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

13. Ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kulunud aeg

(PankrS § 23 lg 2). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. Käesoleval aastal on töötasu alammääraks 886 eurot vastavalt

Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr 87. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

14. Usaldusisiku poolt käesolevas tsiviilasjas taotletav tasumäär ei ületa seaduses ette nähtud

ülemmäära. Usaldusisiku taotlusest nähtub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad

ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja on maksejõuetusmenetluses tavapärased. Kohus leiab,

et usaldusisiku taotletud tasu suurus vastab tema töö mahule ja keerukusele ning

kutseoskustele. Toimingutele kulunud aeg ei ole ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt mõistab

kohus võlgnikult välja usaldusisiku tasu 4 tunni eest summas 264 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk kokku 264 x 1,22 = 322,08 eurot.

15. Usaldusisik on taotlenud hüvitada usaldusisiku tasu riigi vahenditest. Võlgniku varast ei

piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, mistõttu tuleb see hüvitada riigi vahenditest (FIMS § 54

lg 2 ja PankrS § 23 lg 4 alusel). Kohus kohaldab PankrS § 23 lg-t 4 analoogia alusel, kuna

seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb

võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest

tulenevad ülesanded täitnud.

16. Riigi vahenditest ei hüvitata PankrS § 23 lg 4 ja TsMS § 183 lg 2 kohaselt usaldusisiku

tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks). Käesoleval ajal on kuupalga alammäär 886 eurot. Riigi vahenditest

hüvitatava tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra on kehtestanud

justiitsminister PankrS § 23 lg 51 alusel.

17. Justiitsministri 01.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri

2-25-4722

tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (s.o 66 eurot tunnis).

Eelnimetatud korra alusel on riigi vahenditest hüvitatava tasu suurus 264 eurot (8 pooltundi x

33 eurot). See ei ületa TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordset alammäära.

18. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb. Kuna büroo on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule

käibemaks. Usaldusisiku tasust riigi vahenditest hüvitatava osa suurus on seega 264 x 1,22 =

322,08 eurot.

19. Võlgnik tasus 26.03.2025 maksejõuetusavalduse esitamiselt riigilõivu 10 eurot. Kohus

selgitab võlgnikule, et kuna maksejõuetusavaldus jääb läbi vaatamata, kuulub TsMS § 150 lg

1 p 3 alusel tagastamisele kogu tasutud riigilõiv. Hagita asjades tagastatakse selle sätte järgi

riigilõiv alati, kui avaldus jääb läbi vaatamata (TsMS I kommenteeritud väljaanne, § 150,

komm. 3.2.3.b). Võlgnikul on õigus taotleda riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3

alusel, esitades kohtule selleks avalduse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik