2-22-9792/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-22-9792

Tsiviilasi

Maksim Gurõljovi avaldus XXXXXX korteriühistult teabe

saamiseks, dokumentide väljanõudmiseks ja üldkoosoleku

otsuse puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. veebruari 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksim Gurõljovi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Maksim Gurõljov (ik:

XXXXXXXXXXX), esindaja Liudmila Bogdanova

Vastustaja (puudutatud isik): XXXXXX korteriühistu (rk:

XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. veebruari 2025 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Maksim Gurõljovi kanda.

3. Välja mõista Maksim Gurõljovilt XXXXXX korteriühistu kasuks korteriühistu

menetluskulud määruskaebemenetluses 152,50 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

(152,50 eurot) tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Maksim Gurõljov (avaldaja) esitas 04.07.2022 (täpsustatud 25.11.2024) avalduse

XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik/korteriühistu) vastu.

Avaldaja palus täpsustatud nõudes kohustada korteriühistut esitama avaldajale kõik

dokumendid, mis käsitlevad tehnosüsteemide seisukorda (küte, veevarustus, kanalisatsioon),

mida kasutati 2022. a tulu- ja kulukava koostamisel, ning ehitusprojekt, mille alusel 2022. a-l

planeeriti ja tehti ehitustöid. Samuti palus avaldaja kohustada korteriühistut esitama avaldajale

teavet ja aruande planeeritud ja tegelike kulutuste kohta ning võimaldada tutvuda

dokumentidega järgmiste tehtud tööde kohta: 1) sokkel, otsaseinad, sadeveesüsteem ja

keldriakende paigaldus; 2) planeeritud kulurea „avariitööd – 9600 eurot“ kohta 2020–2022; 3)

planeeritud kulurea „territooriumi heakord – 600 eurot“ kohta 2020–2022.

Lisaks palus avaldaja tuvastada, et 04.05.2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud ega teinud

otsuseid (puuduvad otsused) järgmistes küsimustes: hooldustasu määra kinnitamine – 55 senti

1 m2 kohta; remondifondi määr 6 kuuks (01.05.–31.10.) – 60 senti 1 m2 kohta; remondifondi

määr 6 kuuks (01.01.–30.04., 01.11.–31.12.) – 30 senti 1 m2 kohta; 2022.–2023. a-ks

kavandatud tööd: avariitööd sooja vee ja kanalisatsiooni püstakute vahetuseks – 9600 eurot;

territooriumi heakord – 600 eurot; maja fassaadi rekonstrueerimine koos soojustamisega (ida

poolt) – 110 000 eurot, ning 04.05.2022 üldkoosoleku osalejad võtsid vastu otsuse kinnitada

2022. a tulu- ja kulukava, mille puudutatud isik esitas korteriomanikele 04.05.2022

koosolekul.

Avaldaja esitas 10.02.2025 tuvastusnõudest loobumise avalduse, märkides, et kohtumenetluse

venimise tõttu ei ole enam mõtet taotleda tuvastada fakti, et 04.05.2022 üldkoosolekul ei

toimunud hääletust ega tehtud otsuseid 25.11.2024 menetlusdokumendis toodud küsimustes.

2. Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata. Korteriühistu juhatus vastas avaldaja

teabenõudele 10.05.2022. Avaldajale vastati, et teabenõue on alusetu ja abstraktne ning

ebaselgeks jääb, milliseid konkreetseid dokumente avaldaja küsib. Korteriühistu ei keeldunud

teabenõudele vastamast, vaid palus avaldust täpsustada. Möödunud on korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 3 tähtaeg kohtusse pöördumiseks.

11.–19.11.2022 toimus korteriühistu otsuste vastuvõtmine üldkoosolekut kokku kutsumata,

kus avaldajal oli võimalik tutvuda ehitusprojektiga. Avaldaja on menetluses selgitanud, et

soovib tutvuda OÜ KASULIK TÖÖ 2021. a avariitöödega. Korteriühistu esitas dokumendid

kohtule.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus võttis 18.02.2025 määrusega vastu M. Gurõljovi avaldusest osalise

loobumise ja lõpetas menetluse M. Gurõljovi nõudes tuvastada, et XXXXXX korteriühistu

04.05.2022 üldkoosolekul osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused)

avalduse täpsustuses loetletud küsimustes ning 04.05.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus

kinnitada 2022. a tulu- ja kulukava.

Maakohus jättis rahuldamata M. Gurõljovi avalduse XXXXXX korteriühistult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks.

Menetluskulud jättis maakohus M. Gurõljovi kanda ning mõistis M. Gurõljovilt XXXXXX

korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 1430,56 eurot ja viivise menetluskuludelt

(1430,56 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Määruse kohaselt on avaldaja esitanud 25.11.2024 täpsustatud avalduses sisuliselt kaks

taotlust: korteriühistu kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks ning

04.05.2022 üldkoosoleku otsuse puudumise ja teise sisuga otsuse vastuvõtmise tuvastamiseks.

10.02.2025 loobus avaldaja nõudest tuvastada, et 04.05.2022 üldkoosolekul ei hääletatud ega

võetud vastu avalduse täpsustuses märgitud sisuga otsuseid. Avaldaja osaline avaldusest

loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning menetlus lõpetada osas, milles avaldaja palus

tuvastada, et 04.05.2022 üldkoosoleku osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid loetletud

küsimustes ning 04.05.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada 2022. a tulu- ja

kulukava.

Avaldaja teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude osas nõustus kohus

korteriühistuga, et avaldaja on mööda lasknud KrtS § 45 lg 3 (kuni 31.01.2023 redaktsioon)

tähtaja. KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt

jättis kohus avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja nõuab korteriühistu juhatuselt teavet

ja dokumentidega tutvumist. Kohus ei kontrollinud teabenõude ja dokumentidega tutvumise

nõuet sisuliselt.

Kohus jättis avalduse rahuldamata jätmise ja avaldusest osalise loobumise tõttu

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel

avaldaja kanda. Avaldaja märkis, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu.

Seega ei ole loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud.

Puudutatud isik on kandnud menetluskulusid 1674,56 eurot, sh esindajakulud 1588,26 eurot

(ajakulu 13 h 5 min), esindaja sõidukulu 12,20 eurot ja tõlkekulud 74,10 eurot.

Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot ja 122 eurot (sh käibemaks) ei ületa

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et arvestades

menetluse käiku, kahte kohtuistungit, avaldaja menetlusdokumentide, seisukohtade ja

taotluste ebaselgust ning korduvaid täpsustusi, avaldaja ja puudutatud isiku

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on puudutatud isiku esindaja põhjendatud ajakulu 11

tundi 5 minutit. Avaldaja loobus osaliselt nõudest maakohtu menetluse lõpus, mistõttu

puudutatud isiku menetluskulude vähenemist see kaasa ei toonud. Puudutatud isiku esindaja

ajakulu tuleb vähendada 2 tunni (tunnitasuga 122 eurot) võrra menetlustoimingutelt (nt

10.12.2024 ja 22.01.2025 menetlusdokumendid), milles puudutatud isik esitas kohtule

teabenõude täitmise eesmärgiga tõendeid. Menetluse eesmärk oli hinnata, kas korteriühistu

juhatusel oli/on kohustus võimaldada avaldajal taotletud teabe ja dokumentidega tutvuda.

Dokumente ei tule esitada tõenditena menetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt luges kohus

puudutatud isiku põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks 1344,26 eurot käibemaksuga

(1588,26 – 244).

Põhjendatud ja vajalikud kulud on ka sõidukulu 09.04.2024 istungile 12,20 eurot ning

tõlkekulu 74,10 eurot, mis tekkis seoses 17.10.2022 vastuse lisade tõlkimisega.

Seega mõistis kohus avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud 1430,56 eurot ja viivise.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. M. Gurõljov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 18.02.2025 määruse

tühistamist osas, milles kohus mõistis M. Gurõljovilt korteriühistu kasuks välja

menetluskulud 1430,56 eurot, ja uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja 04.07.2022 kohtule avalduse, milles

palus kohustada korteriühistut esitama avaldajale teavet ja anda võimalus tutvuda

dokumentidega, mida avaldaja oli nõudnud korteriühistult 08.05.2022 e-kirjaga. Maakohus

võttis avalduse 30.09.2022 määrusega menetlusse. Korteriühistu ei vaielnud 17.10.2022

vastuses vastu asja läbivaatamisele kohtus. Maakohus jättis avalduse teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks rahuldamata, nõustudes puudutatud isiku

seisukohaga, et avaldaja on KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja mööda lasknud. Maakohus

oleks pidanud 04.07.2022 avalduse saamisel juhinduma TsMS § 477 lg-st 1 ja § 371 lg 2 p-st

2, mille järgi saanuks jätta avalduse menetlusse võtmata. Arusaamatuks jääb, mis eesmärgil

võttis maakohus avalduse menetlusse, kui avaldaja oli kaotanud kohtusse pöördumise õiguse,

ning miks arutati avaldust nii kaua ja seejuures mitte sisuliselt. Asja põhjendamatult pikk

menetlemine ning puudutatud isiku poolt mahukate, samas enamasti mitte sisuliste vastuste

esitamine oli suunatud üksnes menetluskulude suurendamisele.

Puudutatud isiku väide 22.01.2025 menetlusdokumendis, et ta vastas avaldaja 08.05.2022

avaldusele 10.05.2024, on alusetu ja vale. 10.12.2024 menetlusdokumendis väitis puudutatud

isik, et avaldaja ei pöördunud kohtuväliselt korteriühistu poole dokumentidega tutvumiseks.

Korteriühistu esitas kohtu kaudu mõned dokumendid tutvumiseks, kuid avaldaja nõuet

informatsiooni saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks ei rahuldatud täies ulatuses.

Puudutatud isiku esindaja on kunstlikult paisutanud tööde mahtu, kuna menetlusdokumentides

olevat teksti on korduvalt sõna-sõnalt korratud (kopeeritud).

Maakohus ei arvestanud menetluskulude hüvitamisel puudutatud isiku pahauskset käitumist.

Asjas on õiglane määrata, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ise.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. XXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

määruskaebusega seotud menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja § 172 lg 1 teise

lause alusel õigesti avaldaja kanda. Menetlust iseloomustab sisuline vaidlus menetlusosaliste

vahel. Avaldaja loobus ühest nõudest ja teine nõue jäeti rahuldamata. Maakohus on õigesti

märkinud, et avaldaja loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu. Seega ei ole

loobumise põhjuseks asjaolu, et puudutatud isik oleks nõude rahuldanud. Kohtupraktika

kohaselt on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Avaldaja ei

ole veenvalt põhjendanud, miks oleks õiglane jätta kulud menetlusosaliste endi kanda.

Avaldaja on esitanud määruskaebuses mõned uued ja tõendamata väited faktiliste asjaolude

kohta. Vastustaja ei võta neid väiteid õigeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

7. Lähtudes TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis avaldajalt

korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1430,56 eurot, taotledes uue määruse tegemist,

millega menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu avaldaja avaldusest

osalise loobumise ja lõpetas menetluse avaldaja nõudes tuvastada, et korteriühistu 04.05.2022

üldkoosolekul osalejad ei hääletanud ega teinud otsuseid (puuduvad otsused) avalduse

täpsustuses loetletud küsimustes, ning 04.05.2022 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada

2022. a tulu- ja kulukava, ning jättis rahuldamata avaldaja avalduse korteriühistult teabe

saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud.

8. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

menetluskulude jaotuse osas ning võtab seisukoha, kas maakohus pidanuks jätma

menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud ning

ükski määruskaebuse esitaja väide ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 korda neid kõiki.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele järgmist.

Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda, kuna

avaldus jäeti osaliselt rahuldamata ning osaliselt avaldaja loobus oma avaldusest, seejuures

loobumise põhjuseks ei ole asjaolu, et puudutatud isik oleks avaldaja nõude rahuldanud, vaid

avaldaja on selgitanud, et loobus osaliselt nõudest kohtumenetluse pikkuse tõttu.

Riigikohus on korduvalt (nt RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 18; RKTKm 15.11.2023

2-22-4432, p 12) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on

üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.

Avaldaja leiab, et õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd puudutatud isik

on käitunud pahauskselt, maakohus pidanuks avalduse menetlusse võtmisest keelduma, kui

avaldaja oli kaotanud kohtusse pöördumise õiguse, ja avaldust arutati liiga kaua, seejuures

mitte sisuliselt.

TsMS § 172 lg 1 teine lause, mille kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib

kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui

see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas

põhjendamatu taotluse, väite või tõendi, annab kohtule suure kaalutlusruumi menetluskulude

jaotuse määramisel.

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mille kõrgema

astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetluskulude jaotamisel

diskretsioonipiire ja on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Määruskaebuse esitaja ei ole

veenvalt põhistanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et praegusel

juhul oleks õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohus pidanuks jätma

04.07.2022 esitatud avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg

2 p 2 kohaldamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid. Asjaolud, mis tõid kaasa avalduse

osaliselt, s.o korteriühistult teabe saamise ja dokumentidega tutvumise nõude osas,

rahuldamata jätmise, tuvastas kohus lõplikult asja sisulisel lahendamisel. Puudutatud isikule

ei saa panna vastutust (oma menetluskulude kandmise näol) selle eest, et avaldaja esitas teabe

saamise ja dokumentidega tutvumise nõude kohtule pärast KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaja

möödumist.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu asja materjalidest puudutatud isiku pahauskset,

menetluskulude suurendamisele suunatud käitumist. Menetluse käik sõltub muu hulgas

avaldaja enda käitumisest. Avaldajat on menetluses algusest peale esindanud lepinguline

esindaja. Sellele vaatamata on avaldaja oma nõudeid, nende põhjendusi ja asjaolusid

menetluse jooksul mitmel korral täpsustanud ja täiendanud. Maakohtu esimesel istungil ei

jõutud asja sisulise arutamiseni põhjusel, et avaldaja oli volitanud ennast esindama lepingulise

esindajana isiku, kes ei valda istungil esindamiseks piisavalt eesti keelt. Avaldaja loobus

osaliselt oma avaldusest alles menetluse lõpus, oma viimases menetlusdokumendis, kui

puudutatud isiku menetluskulud selle nõudega seoses olid juba kantud. Oma menetlusõiguste

sellisel viisil kasutamine venitab menetlust ning suurendab ühtlasi vastaspoole kulusid.

9. Avaldaja ei ole määruskaebuses otsesõnu välja toonud, et maakohus on avaldaja arvates

puudutatud isiku menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud põhjendamatult suures ulatuses

ja kulude suurust tuleks vähendada. Kuivõrd avaldaja on siiski märkinud, et puudutatud isiku

esindaja on kunstlikult paisutanud tööde mahtu, kuna menetlusdokumentides olevat teksti on

korduvalt sõna-sõnalt korratud (kopeeritud), hindab ringkonnakohus lühidalt ka maakohtu

poolt puudutatud isikule hüvitamisele määratud menetluskulude rahalist suurust.

Maakohus on määranud kindlaks puudutatud isiku menetluskulud summas 1430,56 eurot, sh

esindajakulu 1344,26 eurot (koos käibemaksuga), sõidukulu 09.04.2024 istungile 12,20 eurot

ja tõlkekulu 74,10 eurot. Maakohus on puudutatud isiku taotletud esindajakulu vähendanud

mittevajalike toimingute arvel 2 tunni võrra, pidades põhjendatud ajakuluks 11 tundi 5

minutit. Samuti on maakohus hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja

(vandeadvokaadi) tunnihinda 120 eurot ja 122 eurot (sh käibemaks) ning leidnud

põhjendatult, et see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Ka siin on tegemist kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud puudutatud isiku lepingulise esindaja

kulu tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute

hulgale, ning maakohus on oma otsustust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus leiab

sarnaselt maakohtuga, et puudutatud isiku menetluskulusid suurendas eelkõige avaldaja

menetlusdokumentide ebaselgus ja nende korduv täpsustamine, mistõttu tuli puudutatud isikul

esitada kohtu nõudel mitu kirjalikku vastust. Samuti suurendas menetluskulusid asjas kahe

kohtuistungi pidamine, sealjuures asjaolu, et esimesel kohtuistungil ei olnud võimalik asja

sisuliselt arutada, tulenes otseselt avaldajast (tema lepingulise esindaja puudulikust eesti keele

oskusest, mis ei võimaldanud kohtuistungil suuliselt esineda).

Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, puudub alus

puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada.

Ringkonnakohus märgib lisaks, et ehkki kohtupraktikas on leitud, et menetlusosaliste

esindajate ajakulu ei pea olema võrdne, on avaldaja maakohtus esitanud õigusabikulude

nimekirja summas 1725 eurot, esindaja ajakulu 11,5 tundi, tunnitasu 150 eurot (sh

käibemaks). Seega ka avaldaja lepingulise esindaja esitatud ajakulu asjas ei ole väike.

10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on

puudutatud isik kulutanud määruskaebemenetluses õigusabile 152,50 eurot, sh maakohtu

18.02.2025 määruse ja määruskaebusega tutvumine ning määruskaebusele seisukoha

koostamine, ajakulu 1,25 tundi, tunnitasu 122 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus

leiab, et õigusabi ajakulu 1,25 tundi (s.o 1 tund 15 minutit) on põhjendatud ja vajalik TsMS §

175 lg 1 tähenduses ning lähtudes õigusabi tunnihinnast 100 eurot + käibemaks, koos

käibemaksuga 122 eurot, tuleb määruskaebuse esitajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista

152,50 eurot (1,25 h × 122 eurot). TsMS § 177 lg 4 alusel lisandub puudutatud isiku taotletud

viivis määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)