2-24-144764/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-144764

Tsiviilasi

K.R.-i hagi R.R.-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.R. (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja T.R. (isikukood XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari

Kostja R.R. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 26. märtsil 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

2. Mõista K.R. K.R.-i K.R. kasuks välja alates 15. jaanuarist 2025 igakuine elatis 135

eurot kuus K.R.-i ülalpidamiseks, kuni K.R.-i täisealiseks saamiseni (21. märtsini

2033).

3. Jätta rahuldamata K.R.-i nõue tagasiulatuva elatise saamiseks alates 15. jaanuarist

2024 kuni 15. jaanuarini 2025.

4. Elatis tuleb tasuda igakuiste maksetena iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise

kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval T.R.-i arvelduskontole

EE272200001109411502.

5. Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2-24-144764

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1. K.R. (hageja) esitas 15. jaanuaril 2025 hagi R.R.-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hageja nõuab elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summas alates 15.

jaanuarist 2024. Hageja toob esile, et kostja tasub elatist 50 eurot kuus, kuid selline elatise

suurus ei ole piisav.

Kostja vastus hagiavaldusele

2. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et ta ei ole nõus tasuma elatist sellises summas

nagu hageja seda nõuab, sest kostja majanduslik seisukord on kehv. Kostja tahab küll oma last

toetada nii palju, kui võimalik, kuid kostja rahalised ressursid on väga piiratud, mis on

tingitud kostja puuduvast töövõimest ja halvast tervislikust seisundist. Kostjal on puuduv

töövõime, mis võib olla PKS § 102 lg 2 järgi mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, sest

puuduva töövõime tõttu on kostjal väga madal sissetulek. Kostja igakuise sissetuleku 595

eurot 37 senti moodustavad ainult toetused Eesti Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt.

Kostja igakuised väljaminekud on keskmiselt umbes 460 eurot. Kostjale jääb igakuiselt vaba

raha kätte maksimaalselt 135 eurot. Lisaks on kostja Soome riigile võlgu 43 474 eurot, mis

tekkis elatisvõlast.

Kostja elukvaliteet oleks alla normaalse piiri, kui ta maksaks igakuiselt hagejale 287 eurot 72

senti. Kostja oleks suuteline hagejale igakuiselt tasuma kuni 100 eurot elatist. Kuna lapse ema

sissetulek on tunduvalt suurem, kui kostja oma, siis ei oleks õiglane nõuda kostjalt igakuiselt

287 euro 72 sendi suurust elatist, sest see vähendaks väga märgatavalt kostja enda

elukvaliteeti, kuid samas ei suurendaks väga olulisel määral lapse elukvaliteeti.

2.1 Hageja nõuab kostjalt elatist ka tagasiulatuvalt alates 15. jaanuarist 2024, kuid kostja

leiab, et see nõue on juba tasutud. Kostja on võimeline hagejale elatist igakuiselt tasuma kuni

100 eurot. Järelikult on hageja elatisnõue kostja vastu tagasiulatuvalt 1200 eurot

(12x100=1200). Kostja on 15. jaanuarist 2024 kuni 15. jaanuarini 2025 tasunud hagejale ja

lapse emale kokku 1265 eurot 80 senti. Kostja maksis eelnimetatud aja: lapse emale igakuist

elatist kokku 907 eurot, hagejale elatisraha 93 eurot, hageja telefoni kindlustusmakseid 69

eurot 48 senti ja hageja telefoni järelmaksu 166 eurot 32 senti ning lapse emale lapsele

plätude ostmiseks 30 eurot. Kõik eelnimetatud maksed liigituvad elatise maksmise alla, sest

need maksed on tehtud lapse huvides. Järelikult maksis kostja hagejale elatist eelnimetatud

ajal 1265 eurot 80 senti, kuigi oleks pidanud maksma 1200 eurot.

Hageja seisukoht kostja vastusele

3. Hageja on seisukohal, et kostja rahaline seisukord ei vabasta teda elatise maksmisest.

Kohus võib elatist vähendada vaid mõjuval põhjusel, kuid see ei tähenda elatise vähendamist

miinimumist madalamale tasemele automaatselt. Kostja igakuine sissetulek ületab kehtivat

toimetulekupiiri. Puuduv töövõime ei tähenda automaatselt, et isik ei saa üldse töötada.

Töövõimetoetus on toetus, mitte keeld töötamiseks.

2-24-144764

Põhjendatud on tagasiulatuva elatise nõudmine PKS § 108 alusel. Kostja esitatud tõendid

varasemate maksete kohta ei näita, et ta oleks järjepidevalt ja täies mahus täitnud oma

elatiskohustust.

Kohtu eelmenetlus

4. Kohus korraldas 26. märtsil eelistungi. Kohus arutas pooltega võimalikku kompromissi,

kuid selle saavutamine ei õnnestunud. Kostja esitas täiendava tõendina Valga Haigla vaimse

tervise õe iseloomustuse kostja kohta (dtl 99). Kohus teatas pooltele kohtulahendi tegemise

aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et K.R.-i hagi R.R.-i vastu elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus mõistab R.R.-ilt välja 135 eurot K.R.-i ülalpidamiseks alates 15. jaanuarist 2025

K.R.-i täisealiseks saamiseni. Kohus ei rahulda hageja nõuet elatise saamiseks alates 15.

jaanuarist 2024.

I

6. Kohus selgitab, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist

rahalist elatist makstes. Kohus on kindlaks teinud, et kostja on hageja isa (dtl 47). Praegusel

juhul ei ela kostja R.R. lapsega ning on kohustatud last ülal pidama elatist makstes. Vanem

rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või

ebapiisavas suuruses. Kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus,

võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise

kohustuse täitmiseks (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12, p 16).

7. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks

on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine.

Riigikohtu varasemas praktikas (vt RKTKo 16.01.2013 nr 3-2-1-160-12) on rõhutatud, et

lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema

vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses

olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku

suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest

tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb

arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem

vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema

sellise kohustuse ulatust. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-

12, p 13).

8. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. 1. aprillist 2025 on

baassumma 282 eurot 31 senti. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

2-24-144764

9. Kostja vastuväidete järgi ei ole ta võimeline täitma ülalpidamiskohustust hageja nõutavas

PKS § 101 lg-s 1 nimetatud ulatuses. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on

vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka

laste vajaduste rahuldamise. Kui kohustatud vanem taotleb miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi tooma esile

ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Ka on Riigikohus selgitanud, et

kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv põhjus

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Seega on kostja tõendada, et

esinevad alused seaduses sätestatud miinimummääras elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 1

kohaselt vabaneb kohustatud isik ülalpidamiskohustusest sellises ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus selgitab, et PKS 102 lg 2

kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on olukorras, mil kohtul on põhjust kaaluda elatise

vähendamist, peab kohustatud vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa.

10. Kohtu hinnangul on praeguses vaidlusel põhjendatud välja mõista elatis, mis on väiksem

kui PKS §-s 101 nimetatud summa. Kostja esitas kohtule töövõimetuse määramise kohta

tõendi, millest nähtub, et talle on määratud puuduv töövõime (dtl 54) ja seda kuni 18.

veebruarini 2026. Kostja konto väljavõttest nähtub, et tema ainsaks sissetulekuks on

sotsiaaltoetus ja toetus Eesti Töötukassast kokku 595 eurot 37 senti (dtl 56-64). Kostjale ei ole

laekunud töötasu (dtl 93). Tõsi on hageja väide, et vaid väljamaksed Töötukassast ei näita, et

kostja ei saa üldse tööl käia. Kostja puuduvat töövõimetust kinnitab Valga Haigla vaimse

tervise õe Tiina Tuhkaneni iseloomustus kostja kohta (dtl 99). Nimetatud iseloomustusest

nähtub, et kostja on käinud vaimse tervise õe ambulatoorsetel vastuvõttudel regulaarselt alates

2024. aasta novembrist, millele eelnevalt viibis üle kuu aja Lõuna- Eesti Haigla

psühhiaatriakliiniku statsionaarses osakonnas. Võrus psühhiaatriaosakonnas ravil olnud ka

2023. aastal. „Patsiendi seisund püsib väga kehv, depressiivne, ärevus kõrge, apaatne,

kurvameelne, suitsiidmõtetega, jõudluse langus, ressursid vähesed. Sisuliselt vajaks praegu

ka uuesti haiglaravi, ütleb et üritab vastu pidada, kuna sai kohtukutse, teab, et peab kohale

minema. /…/ Raske toime — tulla konfliktsituatsioonide või ebaõiglusega, kipuvad tekkima

ennastkahjustavad mõtted. Patsient ei ole hetkel töövõimeline, seisundit hinnates ja haiguse

kulgu dünaamikas jälgides on näha, et paranemisprotsess on pikk, millal taastuma hakkab on

väga raske öelda, kuna hetkel on ärevust ülalhoidvad faktorid üsna tugevalt esil.“ Kohus

leiab, et sellise akuutse vaimse tervise probleemiga ei ole võimalik eeldada, et kostja on

kasvõi osaliselt töövõimeline. Näiliselt on kostja terve, kuid tema töövõimetus tuleneb tema

vaimsest tervisest. Küll on kostjal võimalik pärast eelkirjeldatud olukorra kontrolli alla

saamist naasta tööturule ning siis asuda tasuma elatist võimaluste piires suuremas summas (vt

selle kohta kohtu selgitusi lahendi p-s 16).

11. Need asjaolud kogumis annavad kohtu hinnangul aluse rahuldada hagiavaldus osaliselt

ning välja mõista elatis väiksemas ulatuses kui PKS §-s 101 määrab. Kohtul tuleb arvestada

sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse

igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning

ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega.

Käesolevalt käib elatise maksmine PKS § 101 märgitud suuruses kostjale selgelt üle jõu ning

kahjustab tema enese tavalist ülalpidamist. Kostja märkis, et tema igakuised väljaminekud on

keskmiselt umbes 460 eurot: laenumaksed 170 eurot, eluasemekulud 50 eurot, toidukulud 100

eurot, sidekulud 60 eurot ning tervishoiu kulud (peamiselt arsti määratud ravimid) 80 eurot.

2-24-144764

Kohus nõustub kostjaga, et eelnimetatud väljaminekutest ei ole mitte ükski ebamõistlikult

suur ning kõik väljaminekud on kostja jaoks hädavajalikud.

12. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Kostja selgitas algul

kohtule, et tal on võimalik pärast endale kuluva osa maha-arvamist tasuda elatist 100 eurot

kuus, kuid eelistungi päeval leidis kostja, et elatise suurus saab olla maksimaalselt 135 eurot.

13. Kohus toob esile, et ülalpidajale endale, kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast

sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lapsele kuluv. Kostja on selgitanud, et tema

tervislik olukord nõuab püsivalt kulutusi ravimitele. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul

olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu

selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb, olulise kodumasina rike,

sõiduauto remondiga seotud kulud ja talvise kütteperioodi kõrgemad kulud. Samuti peab üle

40-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda

abivajava rolli. Kostja peab olema suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei

või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda,

kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime

ilma riigi abita (RKTKo 17.05.2011 nr 3-2-1-33-11).

14. Kohus kordab, et elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamine ning kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda

igapäevase pereelu majandamisel, sh kui üks vanemates haigestub, lasub teisel vanemal

suurem lapse ülalpidamise koormus.

15. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab

TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et igakuine elatis

tuleb tasuda T.R.-i pangaarvele.

16. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse

muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes

kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

II

17. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Seega on tagasiulatuva elatise nõudmine võimalik.

Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi on see õigus siiski piiratud.

18. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada seda, et korraga suurema summa

küsimine kostjalt võib kostjale olla rahaliselt koormav. Riigikohus on 25. mai 2016 lahendis

tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 selgitanud, et elatist tuleb nõuda pidevalt ja tagasiulatuva elatise

nõudmine olukorras, kus last kasvatav vanem ei ole seda pidevalt nõudnud, võib olla oma

õiguste kuritarvitamine. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda (RKTKo 4.12.2013 nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu

ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude

2-24-144764

esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude

esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku

nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude

ulatuse määramisel.

19. Hageja seaduslikul esindaja ei ole kohtule esitanud tõendit selle kohta, et ta on alates 15.

jaanuarist 2024 elatise tasumist pidevalt küsinud. Seda kinnitas ta ka eelistungil, et selle kohta

tõendeid esitada ei ole. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et varasema perioodi eest on

kostja tasunud kokku 1265 eurot 80 senti (dtl 65-69). Kui hageja hinnangul sellest summast ei

piisanud, tulnuks kostjale selget mõista anda, et kostja ülalpidamise osa peab olema suurem.

Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades tema enda suutlikkust elatist tasuda ja seda, et

hageja ei ole tõendanud, et ta on suuremat elatist küsinud, on kostja täitnud

ülalpidamiskohustuse alates 15. jaanuarist 2024 kuni 15. jaanuarini 2025. Seetõttu kohus PKS

§ 108 esitatud nõuet ei rahulda.

III

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik