1-25-1718/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-25-1718

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Pärnu, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-25-1718 (24210050092)

Kohtunik

Indrek Nummert

Prokurör

abiprokurör Maarja Gustavson

Kriminaalasi

Süüdistatav

Üllar Vaino süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

käskmenetluses

Üllar Vaino

Isikukood või sünniaeg:

38611144253

Elu- või asukoht ja aadress: X

Kodakondsus: Eesti

Haridus:

X

Emakeel:

eesti

Töökoht: X

Kontaktid: X

Karistatus:

Eesti Vabariigis

kriminaalkorras karistamata

Tõkend:

ei ole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Rünno Roosmaa, RÕA

Kannatanu

L.A

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 255

kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Üllar Vaino KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks

rahaline karistus 100 (ükssada) miinimumpäevamäära (päevamäära suurus 10 eurot),

s.o 1000 (üks tuhat) eurot.

1-25-1718

Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja

Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas; EE522200221013264447

Swedbankis; EE401700017002872300 Luminor Pangas; EE957700771001523585 LHV

Pangas. Kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925400000660.

Selgituseks märkida: rahaline karistus, isiku nimi, kriminaalasja number.

2. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Üllar Vainolt menetluskuludena riigituludesse

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 175,68 eurot,

kokku 1504,68 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank

AS-is või kontole nr EE522200221013264447 Swedbank AS-is või kontole nr

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 LHV Pangas,

kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700011715. Selgituseks

märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

3. Toimetada kohtuotsus kätte kaitsjale, süüdistatavale, kannatanule ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 254 lg 6 ja 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses

tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus

arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Üllar Vainot süüdistatakse selles, et tema 27.05.2024 kella 15.30 paiku X linnas X alevis X

korteri esikus lõi L.A-d ühel korral käega vastu pead, seejärel haaras L.A-l kätega kaelast,

lükkas põrandale pikali ja lõi vähemalt kahel korral rusikaga vastu nägu, tekitades L.A-le oma

tahtliku tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustusi – paremal põsesarnal hematoomi,

vasakul pool kaelal pindmised kriimustusjäljed ja kaks marrastust, vasakul õlavarre eespinnal

hematoomi, vasakul vaagnatiival hematoomi ja kriimustusjälje.

Seega Üllar Vaino tahtliku tegevusega, s.o. teisele inimesele, tervisekahjustusi ja

füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

28.03.2025. a esitas prokurör kohtule süüdistusakti käskmenetluses ja 31.03.2025. a

kriminaalasja toimiku. Vastavalt toimikumaterjalidele edastati süüdistusakt süüdistatavale

28.03.2025. a dokumendihaldussüsteemi kaudu e-posti aadressile XXX, milline e-posti

aadress on mh süüdistatavaga seotud ka avalikus e-toimikus. Süüdistusakt tehti avaliku e-

toimiku vahendusel süüdistatavale kättetoimetatavaks 31.03.2025. a. Kaitsjale tehti

süüdistusakt avaliku e-toimiku vahendusel nähtavaks 31.03.2025. a. Süüdistatav ja kaitsja

KrMS § 252 lg-st 3 tulenevat võimalust kohtule omapoolse kirjaliku seisukohta esitamiseks

kriminaalasja lahendamise kohta kasutanud ei ole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

1-25-1718

Kohus on seisukohal, et süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud,

tõendamiseseme asjaolud on selged ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud süüdistusaktis nimetatud ja toimikus sisalduvate

tõendite kogumis. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, kannatanu L.A-le tekitati

mittevaralist kahju, kuid kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

Eelnevale tuginedes kohus leiab, et lühimenetluse kohaldamine on võimalik ning Üllar Vaino

tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada rahalise karistusega vastavalt prokuröri

ettepanekule karistuse määra osas.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus 30-500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus. Seega on Üllar Vainole

etteheidetava teo näol tegemist II astme kuriteoga, mis võimaldab karistusena rahalise

karistuse kohaldamist.

Maakohus on seisukohal, et lähtudes kuriteo toimepanemise asjaoludest, et Üllar Vainot ei ole

Eesti Vabariigis varem kriminaalkorras karistatud, ei ole vajalik süüdistatava karistamisel

kaaluda vangistusega ja käskmenetlus on seega põhjendatud.

KarS § 44 lg 1 kohaselt kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni

viissada päevamäära. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt rahalise karistuse päevamäära

suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära

suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes.

Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Toimikus lk 45

on andmed süüdistatava maksustatava tulu kohta 2023. aastal, mis oli 0 eurot, mis tähendab,

et KarS § 44 lg 2 alusel tuleb rahalise karistuse päevamäära suuruse arvestamise aluseks võtta

miinimumpäevamäär 10 eurot.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi

mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust

raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides

individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks.

Kriminaalasja materjalidele tuginedes on Üllar Vaino vägivallateod raskusastmelt

vaadeldavad pigem kergematena.

Karistust raskendava asjaoluna on tuvastatav isikuvastase kuriteo toimepanemine täisealise

poolt alaealise juuresolekul (KarS § 58 p 13). Samas Üllar Vaino sõnade kohaselt saatis ta

konflikti ajal lapsi ka teise tuppa, et nad seda pealt ei näeks.

Võttes arvesse kõiki eelnevalt väljatoodud asjaolusid kogumis, peab kohus prokuröri

ettepanekut Üllar Vaino karistamiseks rahalise karistusega alla keskmise määra, s.o 100

päevamäära, mõistlikuks ning kuriteo asjaolusid arvesse võttes proportsionaalseks ja

eripreventiivset eesmärgiga kooskõlas olevaks.

1-25-1718

Seega tuleb Üllar Vaino mõista süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks tuleb talle

määrata rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot. Rahaline karistus tuleb

tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 1.

märgitud rekvisiitide alusel.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seega tuleb Üllar Vainolt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha II

astme kuriteo toimepanemise eest summas 1329 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 175,68 eurot,

kokku 1504,68 eurot, mis tuleb samuti tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

arvates kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2. märgitud rekvisiitide alusel.

Tulenevalt KrMS § 254 lg-st 5 tuleb kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada süüdistatavale,

kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

kohtunik