2-19-11528/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-11528

Kohtuasi

Titanium Partners OÜ hagi Advokaadibüroo KPMG

Law OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Titanium Partners OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Titanium Partners OÜ (registrikood 12220310),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson

Kostja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ (registrikood

12552897) lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi

Pavelts

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus osas, milles maakohus

mõistis Titanium Partners OÜ-lt Advokaadibüroo KPMG Law OÜ kasuks välja

menetluskulud 23 507,24 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega jätta selles osas Advokaadibüroo KPMG Law OÜ menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1 Rahuldada Advokaadibüroo KPMG Law OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2 Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

Titanium Partners OÜ-lt välja Advokaadibüroo KPMG Law OÜ kasuks

menetluskulud 23 507,24 eurot, mis sisaldab lepingulise esindaja kulu 22 175,75

eurot ja asja läbivaatamise kulu 1331,49 eurot.

3.3 Jätta rahuldamata Advokaadibüroo KPMG Law OÜ avaldus summas 8900,75

eurot.

4. Titanium Partners OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Titanium Partners OÜ (hageja) esitas 01.08.2019 Harju Maakohtule Advokaadibüroo

KPMG Law OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevuse 574 697,88 eurot ja viivise alates hagi esitamisest seadusjärgses määras.

2. Harju Maakohtu 29.11.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ning hagimenetluse kulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus parandas 06.01.2023 otsuses ilmse ebatäpsuse, muus

osas jättis maakohtu otsuse muutmata ning jättis menetluskulud ringkonnakohtus hageja

kanda. Riigikohus jättis 20.03.2023 hageja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata ning

kassatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda.

3. Kostja esitas 08.11.2021 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude

nimekirja kohaselt osutasid kostjale õigusabi Advokaadibüroo NOVE vandeadvokaadid

Urmas Volens, Arsi Pavelts ja Veiko Vaske kokku mahus 164 tundi ja 12 minutit,

kogusummas ilma käibemaksuta 26 040 eurot (keskmine tunnitasu 158,58 eurot). Kostja

selgitas, et kolme esindaja kasutamine menetluse vältel oli vajalik tulenevalt sellest, et U.

Volens lõpetas tegutsemise advokaadina, korraga on kostjal olnud maksimaalselt kaks välist

lepingulist esindajat. Kostja on lisaks kandnud tõlkekulusid ilma käibemaksuta 81,49 eurot,

asjatundja arvamuse tellimisega seotud kulu 1250 eurot ning tasunud tunnistajatasu 50 eurot.

Seisuga 08.11.2021 on kostja menetluskulud kokku 27 421,49 eurot.

4. Kostja esitas 05.12.2022 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt

kostja lepinguliste esindajate vandeadvokaatide A. Paveltsi ja V.Vaske poolt osutatud

õigusabi kulus kokku 32,3 töötundi kogusummas ilma käibemaksuta 4986,50 eurot (keskmine

tunnitasu 154,38 eurot). Kostja on käibemaksukohustuslane.

5. Hageja esitas 11.11.2021 vastuväite kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kulude

suurusele osas, mis ületab hageja menetluskulusid. Lähtudes kostja poolt menetlusse

edastatud dokumentide sisust, arvust ja keerukusest, leidis hageja, et kostja menetluskulusid ei

saa lugeda täies mahus põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esitas 07.12.2022 vastuväite kostja

menetluskuludele osas, milles need ületavad hageja menetluskulusid.

2

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 07.02.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 31 452,92 eurot (sh

lepingulise esindaja kulu 30 121,43 eurot ja asja läbivaatamise kulu 1331,49 eurot). Kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata summas 955,07 eurot.

6.1. Maakohus märkis, et ei nõustu hageja vastuväidetega kostja menetluskuludele, sest poolte

poolt kohtule edastatavad dokumendid ei ole võrreldavad ei sisu ega mahu osas ning ka

esindajate tunnitasu suurused võivad oluliselt erineda. Kulude teiselt menetlusosaliselt

väljamõistmise aluseks ei ole mitte kohustatud poole arvamus, et need ei tohiks ületada tema

kulude suurust, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

6.2. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostjat on korraga esindanud kaks vandeadvokaati.

Menetluskulude nimekirjast nähtub, et tunnitasu on 158,58 eurot ja 154,38 eurot. Maakohus

leidis, et arvestades Riigikohtu praktikat, esindajate kvalifikatsiooni (vandeadvokaadid) ja

keskmisi turuhindasid on esindajate tunnihinnad põhjendatud ja ei ületa keskmisi

turuhindasid. Mõlemat menetlusosalist on esindanud menetluses kaks lepingulist esindajat.

Menetluses on toimunud viis istungit: 15.02.2021 videosilla vahendusel algusega 10.05 kuni

11.47, 12.04.2021 videosilla vahendusel algusega 10.06 kuni 11.33, 20.09.2021 istung

algusega 10.10 kuni 16.15, 18.10.2021 istung algusega 10.09 kuni 15.55 ning 05.12.2022

istung 10.03 kuni 11.11. Istungitel kuulati üle kaks tunnistajat, hagiavaldusele oli lisatud 32

lisa ning hagiavalduse maht koos lisadega oli 476 lehekülge, vaidlus oli keskmisest keerukam

ja mahukam ning arvestades kostja vastu esitatud nõude liiki (kahjunõue) ja nõude suurust, on

põhjendatud mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 175 lg 3).

6.3. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning

istungite kestvust, leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalik aeg kliendiga kohtumiseks ja

kohtumisel osalemiseks (12.09.2019 toiming) on 2 tundi 30 minutit; menetluskulude tagatise

taotluse koostamiseks (26.09.2019-30.09.2019 toimingud) 5 tundi; hagiavalduse ja hageja

seisukohaga tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks, kohtumenetluse perspektiivi analüüsiks ja

kokkuvõtte tegemiseks kliendile, hagiavalduse ja tõendite analüüsiks ja vastuse koostamiseks

(12.09.2019 toiming, 28.10.2019-19.11.2019 toimingud) 24 tundi 30 minutit; kliendiga

kohtumise ettevalmistuseks ja kohtumiseks, hageja täiendavate dokumentide ja seisukohtade

analüüsiks, tunnistaja kaasamise aruteluks ja seisukohtade koostamiseks (09.01-2020-

21.01.2020 toimingud) 27 tundi 30 minutit; menetluse käigust kokkuvõtte tegemiseks,

kliendiga konsulteerimiseks, istungi ettevalmistuseks ja osalemiseks (09.02.2021-15.02.2021

toimingud) 11 tundi; istungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks (12.04.2021 toimingud) 8

tundi; hageja täiendavate dokumentide tutvumiseks, tõendite analüüsiks , kliendi ja

eksperdiga suhtluseks ja kohtumiseks, seisukohtade ja materjalide analüüsiks, seisukoha

koostamiseks hageja 12.05.2021 menetlusdokumendile (14.05.2021-14.07.2021 toimingud)

23 tundi; kliendile ülevaate andmiseks kohtumenetluse seisust ja perspektiivist, hageja

09.09.2021 seisukoha ja tõendite analüüsiks, eksperdiga suhtluseks, tunnistaja ülekuulamiseks

küsimuste ettevalmistamiseks, toimiku analüüsiks, kliendiga kohtumise ettevalmistuseks ja

kohtumiseks, kohtumäärusega tutvumiseks, istungiks ettevalmistamiseks ja osalemiseks

(02.09.2021-20.09.2021 toimingud) 35 tundi; kohtuistungi ettevalmistuseks ja osalemiseks,

istungi protokollide analüüsiks, kohtukõne teeside ja kulunimekirja koostamiseks (toimingud

18.10.2021-08.11.2021 toimingud) 22 tundi. Seega pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks

lepingulise esindaja ajakuluks maakohtus kokku 158 tundi ja 30 minutit summas 25 134,93

eurot.

3

6.4. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning

istungi kestvust, leidis maakohus, et põhjendatud ja vajalik aeg maakohtu otsusega

tutvumiseks, kohtuotsuse ja apellatsioonikaebuse analüüsiks ning vastuse koostamiseks on

(29.11.2021-21.03.2022 toimingud) 20 tundi; kliendile ülevaate andmiseks istungi

ettevalmistuseks ja osalemiseks ning nimekirja koostamiseks (12.05.202022-05.12.2022

toimingud) 12,3 tundi. Seega on esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud kokku 32,3

tundi summas 4986,50 eurot. Lisaks pidas kohus põhjendatuks tõlkekulu 81,49 eurot ja

riiklikult tunnustatud eksperdi kulu 1250 eurot, mistõttu on välja mõistetavate menetluskulude

suuruseks 31 452,92 eurot.

Määruskaebus

7. Hageja esitas 22.02.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osaliselt ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue määruse. Ringkonnakohtu nõudel hageja täpsustas 15.01.2025

määruskaebuse taotlust ning palus määrata kostja lepingulise esindaja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 15 060,69 eurot.

7.1. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määruse seonduvalt õigusabikulude

rahalise suurusega. Hageja vaidlustab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise esmalt

tunnitasu suuruse osas. Maakohus on tuginenud keskmisele turuhinnale, samas ei ole

määruses põhjendusi ja kaalutlusi, milline on keskmine turuhind ning millisele allikale

tuginedes on maakohus teinud oma järelduse keskmise turuhinna osas.

7.2. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus leidis, et kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista mitme esindaja kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaldamise eelduseks ei

saa olla asja mahukus, sh hagiavalduse lisade lehekülgede ja kohtuistungite arv. Hageja ei

nõustu maakohtuga, et menetlus oli keskmisest keerukam. Vaidluse keerukus ei tulene ka

esitatud nõude (lepingulise kahju hüvitamise nõue) liigist.

7.3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-13164 selgitanud, et kohus peab hindama iga

lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatust ning kui esindatavale on osutatud

õigusteenust erinevate tunnitasudega, tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on

tehtud iga tunnitasu suurusega. Praegusel juhul ei ole maakohus välja selgitanud, millised

toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega ega ole hinnanud iga tunnitasu suurusega tehtud

menetlustoimingu osas, kas need olid kostja esindamiseks vajalikud ja milline on nende

tegemiseks tavpäraselt kuluv aeg ning põhjendatud tunnitasu suurus.

7.4. Hageja leidis 15.01.2025 täpsustuses, et välja mõistetud menetluskulude rahalist suurust

tuleb vähendada 50% võrra, millises suuruses oleksid kostja menetluskulud olnud ühe

esindaja korral. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 15 060,69 euro

ulatuses.

Menetluse edasine käik

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

4

10. Ringkonnakohus palus 18.02.2025 kirjas kostjal menetluses esitatud menetluskulude

nimekirjasid täpsustada ning tuua välja, milline esindaja ning millise tunnitasu suurusega on

menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid teostanud.

11. Kostja esitas 17.03.2025 seisukoha, milles märkis et kostjatele osutati menetluses õigusabi

tunnihinnaga 155 eurot ja 165 eurot (käibemaksuta), mille tulemusel kujunes keskmine

tunnihind 158 eurot. Kostja leidis, et detailse menetluskulude nimekirja esitamisega seotud

ressursi- ja ajakulu on ebamõistlik, mistõttu palub kostja lähtuda menetluskulude

kindlaksmääramisel tunnihinnast 155 eurot (+km), mis on hagejale soodus. Sellises olukorras

ei oma mingit tähendust, millised toiminud ja millises mahus tehti tunnihinnaga 155 eurot ja

165 eurot. Ühtlasi leidis kostja, et lubamatu on olukord, kus hageja asub oma määruskaebuse

sisu ja põhjendusi pärast määruskaebuse esitamise tähtaega muutma, mistõttu tuleb hageja

15.01.2025 menetlusdokument ja selles esitatud täiendused jätta tähelepanuta (mh väited

puudutavalt seda, et kostja esindajate ajakulu on põhjendamatu).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja

esindajate tunnitasu suuruse ning mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas.

15.01.2025 täpsustuse kohaselt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse summaliselt osas,

milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 15 060,69

eurot ületavas osas.

13. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja

kasuks välja menetluskulud 23 507,24 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha

tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659,

esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

14. Kostja on 17.03.2025 seisukohas heitnud ette, et teda ei ole teavitatud hagejale 08.01.2025

saadetud kirjast ning hageja 15.01.2025 seisukohast. Ringkonnakohus märgib, et kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on mõlemad menetlusdokumendid tehtud kostja lepingulisele

esindajale e-toimikus nähtavaks. Samuti nähtub kostja 17.03.2025 seisukohas esitatust, et

kostja on nende menetlusdokumentidega tutvunud. Seonduvalt kostja väitega, et hageja

15.01.2025 seisukohas esitatud väited ja põhjendused tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on

esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaega, leiab ringkonnakohus, et osas milles hageja

täpsustas oma määruskaebuse taotlust ja väiteid seonduvalt mitme lepingulise esindaja

ajakulu hüvitamisega, ei ole tegemist määruskaebuse laiendamisega TsMS § 634 lg 1

(koosmõjus §-ga 659) mõistes.

15. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

5

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks

esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust

ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise

esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Sealjuures tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust hinnata igas

kohtuasjas eraldi (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

16. Kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid kostjale maakohtu

menetluses õigusteenust kokku kolm vandeadvokaati, kelle keskmine tunnitasu oli 158,58

eurot ning 05.12.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt ringkonnakohtus kaks

vandeadvokaati, keskmise tunnihinnaga 154,38 eurot. Riigikohus on selgitanud, et ühe või

mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud

lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest

suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb

menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm

21.06.2021, 2-17-13164, p 11). Eelnevat arvestades andis ringkonnakohus TsMS § 176 lg 6

alusel kostjale tähtaja menetluskulude nimekirjade täpsustamiseks, paludes välja tuua, milliste

tunnitasu suurustega on menetluskulude nimekirjas märgitud õigustoiminguid osutatud.

Kostja selgitas 17.03.2025 seisukohas, et kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 155

eurot ja 165 eurot (käibemaksuta) ning palus menetlusökonoomia huvides lähtuda

menetluskulude kindlaksmääramisel esindajate ühtsest tunnihinnast 155 eurot (käibemaksuta).

Kolleegium leiab, et vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määra maakohtus 155 eurot

(käibemaksuta) saab pidada esindajate kvalifikatsiooni ja kohtuasja sisu arvestades

põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti ei ületa see sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda.

Lähtudes ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjas märgitud tunnitasu suurusest, loeb

kolleegium kostja esindaja tunnitasu ringkonnakohtu menetluses põhjendatuks hinnaga

154,38 eurot.

17. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks

peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kostjat on käesolevas asjas esindanud kokku kolm

lepingulist esindajat (sh kostja selgituste järgi üheaegselt kaks esindajat). Maakohus on

kohtumenetluses peetud istungite arvu, hagiavalduse ja selle lisade mahtu ning esitatud nõude

liiki ja selle suurust arvestades leidnud, et vaidlus oli keskmisest keerukam ja mahukam,

mistõttu on mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutuste hüvitamine põhjendatud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamise

vajadust piisavalt põhjendanud.

17.1. Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt

tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa

Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui

hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude

väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised

(nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud

(RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja

kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist

taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik,

eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele

6

kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid

juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme

esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste

põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui

nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt ilmselge (vt RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).

17.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus ja

menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest

nähtuvalt ilmselge. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjades esitanud põhjendusi mitme

lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta. Määruskaebusele esitatud vastuses on kostja

viidanud, et mitme esindaja kasutamine oli põhjendatud arvestades nõude suurust, vaidluse

mahtu ning keerukust, kuna vaidlus hõlmas riigihankeõigusega seotud spetsiifilisi aspekte.

Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ei esinenud praegusel juhul selliseid

erilisi asjaolusid, mis õigustaksid vastaspoolelt mitmele esindajale tehtud kulude

väljamõistmist. Tsiviilasjas taandus vaidlus suures osas sellele, kas kostja ja ühispakkujate

vahel oli sõlmitud õigusabileping ning milline oli kostja käsundi ulatus. Kuigi asjal oli

puutumus riigihanke menetlusega, ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest oluliselt

keerukama vaidlusega, mille lahendamine oleks eeldanud väga spetsiifilisi teadmisi

riigihankeõigusest. Samuti ei saa vaidlust pidada TsMS § 175 lg 3 mõistes keerukaks

seonduvalt asjas esitatud tõendite mahuga. Kuigi hagiavalduse lisade arv oli suur, ei saa asjas

esitatud tõendite kogumahtu pidada keskmisest oluliselt suuremaks. Ülaltoodust tulenevalt ei

ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul asja keerukusest tulenevalt mitme lepingulise

esindaja kulud hüvitatavad.

17.3. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb

üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa

mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud

kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja

kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja

materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja

ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. See ei tähenda aga, et

esindajakulud saaks mehaaniliselt läbi jagada menetluses osalenud esindajate arvuga. Võib

juhtuda, et täiendava esindaja menetluses osalemine tõi kaasa vaid minimaalselt täiendavaid

kulusid. (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu

hageja seisukoht vähendada kostja lepingulise esindajate kulu poole võrra. Kuigi kostja ei ole

praegusel juhul menetluskulude nimekirjades välja toonud, milline esindaja konkreetseid

menetlustoiminguid on teinud, on võimalik esitatud toimingute kirjelduse ja ajakulu järgi

hinnata, millised kulud lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest ja millises ulatuses

saab asja keerukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada ajakulu

põhjendatuks ja vajalikuks ühe lepingulise esindaja kohta.

18. Kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirja järgi osutati talle maakohtu menetluses

õigusteenust kokku 164 tundi ja 12 minutit, mille maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks

158 tunni ja 30 minuti osas. Sealjuures on maakohus lugenud kogu ulatuses põhjendatuks ja

vajalikuks kostja 08.11.2021 menetluskulude nimekirjas perioodil 12.09.2019 ja 28.10.2019-

19.11.2019 kajastatud menetlustoimingud, mis seonduvad hagiavalduse ja hageja poolt

menetluskulude tagatise taotlusele esitatud seisukohaga tutvumisega, kliendiga kohtumisega,

kohtumenetluse perspektiivi analüüsimisega, kliendile kokkuvõtte tegemisega ning

hagiavalduse ja tõendite analüüsi ja vastuse koostamisega (kokku 27 tundi). Menetluskulude

7

nimekirjast nähtuvalt kattuvad 12.09.2019 menetlustoimingud seoses kliendiga kohtumisega

ja selleks ettevalmistumisega, milleks ühel esindajal kulus 2,5 tundi ja teisel 3 tundi. Samuti

loeb ringkonnakohus lisanduvaks ajakuluks 14.11.2019 menetlustoiminguga seotud ajakulu 2

tundi, mis seondub teise esindaja osalemisega hagi vastuse koostamises. Eeltoodust tulenevalt

on põhjendatud vähendada sellel perioodil osutatud toimingutega seotud ajakulu 4,5 tunni

võrra, lugedes ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 22,5 tunni ulatuses.

18.1. Maakohus on perioodil 09.01.2020-21.01.2020 esindajate poolt osutatud

menetlustoimingud, mis seonduvad kliendiga kohtumistega, hageja täiendavate dokumentide

ja seisukohtade analüüsimisega, tunnistaja kaasamise aruteluga ja seisukoha koostamisega

hageja 27.12.2019 menetlusdokumendile (kokku 27,5 tundi) pidanud kogu ulatuses

põhjendatuks ja vajalikuks. Kolleegium jätab arvestamata mitme esindaja tõttu tekkinud

dubleerivate toimingutega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kattuvad kliendiga

kohtumistega ja selleks ettevalmistumisega seotud 09.01.2020 menetlustoimingud, milleks

ühel esindajal on kulunud 2,5 tundi ja teisel 4,5 tundi ning 14.01.2020 menetlustoimingud,

milleks mõlemal esindajal on kulunud 3,5 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on nende

toimingute osas põhjendatud vähendada ajakulu 6 tunni võrra, lugedes sellel perioodil

osutatud menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 21,5 tunni ulatuses.

18.2. Perioodil 09.02.2021-15.02.2021 osutatud menetlustoimingud, mis seonduvad

menetluse käigust kokkuvõtte tegemisega, kliendiga konsulteerimisega, istungiks

ettevalmistumisega ja istungil osalemisega (kokku 11 tundi ja 42 minutit), on maakohus

pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 11 tunni osas. Ringkonnakohus leiab, et 15.02.2021

istungiks ettevalmistumise ning istungil osalemise ajakulu (ühel esindajal 3 tundi ja teisel 4

tundi) tuleb vähendada ühe esindaja osas 3 tunni võrra. Seega on sellel perioodil osutatud

õigusteenused põhjendatud ja vajalikud 8 tunni ulatuses. 12.04.2021 istungiks

ettevalmistamise ja sellel osalemise ajakulu (kokku 8 tundi) tuleb vähendada 4 tunni võrra,

lugedes selle põhjendatuks ja vajalikuks 4 tunni ulatuses.

18.3. Perioodil 14.05.2021-14.07.2021 osutatud menetlustoimingud, mis seonduvad hageja

täiendavate dokumentidega tutvumisega, tõendite analüüsimisega, kliendi ja eksperdiga

suhtlemises ja kohtumises, seisukohtade ja materjalide analüüsimisega ning hageja

12.05.2021 menetlusdokumendile seisukoha koostamisega (kokku 23 tundi ja 18 minutit), on

maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 23 tunni osas. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt on 08.06.2021 kliendiga kohtumiseks ette valmistunud ning kohtumisel osalenud

mõlemad esindajad, sealjuures on ühel esindajal kulunud selleks 2 tundi ja teisel 2,5 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud perioodil osutatud menetlustoimingute ajakulu on

põhjendatud vähendada 08.06.2021 toimingute osas 2 tunni võrra. Samuti loeb

ringkonnakohus mitme lepingulise esindaja kasutamisest lisanduvaks ajakuluks 14.07.2021

seisukohtade täiendamisega seonduva ajakulu 1 tundi. Muus osas võib ajakulu esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust arvestades lugeda ühe esindaja kohta

põhjendatuks ja vajalikuks. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu sellel perioodil kokku 20

tundi.

18.4. Perioodil 02.09.2021-20.09.2021 teostatud menetlustoimingud, mis seonduvad kliendile

ülevaate andmisega, hageja 09.09.2021 seisukoha ja tõendite analüüsimisega, esindajate

omavahelise nõupidamisega, eksperdiga suhtlemisega, tunnistaja ülekuulamiseks

ettevalmistumisega, toimiku analüüsimisega, kliendiga kohumisega, kohtumäärusega

tutvumisega ning istungiks valmistumise ja sellel osalemisega (kokku 35 tundi ja 12 minutit),

on maakohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 35 tunni ulatuses. Menetluskulude

8

nimekirjast nähtuvalt on mõlemad esindajad 10.09.2021 analüüsinud hageja 09.09.2021

seisukohta (üks esindaja 1,5 tundi ja teine 1 tundi), teinud ettevalmistumisi ning osalenud

15.09.2021 kliendiga kohtumisel (mõlemad 4 tundi) ja 20.09.2021 istungil (üks esindaja 10

tundi ja teine 9 tundi) ning 16.09.2021 tutvunud kohtumäärusega ja osalenud kohtu tegevusele

vastuväite koostamisel (üks esindaja 2 tundi ja teine 1 tundi). Eelnevat arvestades peab

ringkonnakohus põhjendatuks vähendada ajakulu dubleerivas osas 15 tunni võrra, lugedes

selle eelpool viidatud perioodil teostatud toimingute osas põhjendatuks ja vajalikuks kokku 20

tunni ulatuses.

18.5. 18.10.2021 istungiks ettevalmistumise ning istungil osalemise ning kohtuistungite

protokollide analüüsimise, kohtukõne teeside koostamise ning kulunimekirja koostamise

ajakulu 22 tundi on maakohus pidanud kogu ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud ajakulu on põhjendatud vähendada 5 tunni võrra, mis

seondub teise esindaja istungiks ettevalmistumisega ning sellel osalemisega. Seega on ajakulu

põhjendatud 17 tunni ulatuses.

18.6. Muus osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjust kostja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisel lähtuvalt mitme esindaja kasutamisest hüvitatavaid kulusid

vähendada. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt põhjendatuks ja

vajalikuks peetud kostja lepingulise esindaja ajakulu 40,5 tunni võrra. Seega on kostja

lepingulise esindaja ajakulu maakohtus põhjendatud ja vajalik kokku 118 tunni ulatuses

(158,5-40,5) ning arvestades tunnitasu määra 155 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks välja

mõistmisele lepingulise esindaja kulu maakohtus summas 18 290 eurot.

19. Kostja 05.12.2022 menetluskulude nimekirja järgi osutati talle ringkonnakohtu menetluses

õigusteenuseid kokku 32,3 tundi. Sealjuures kulus kostjal perioodil 29.11.2021-21.03.2022

maakohtu otsusega tutvumisele, apellatsioonkaebuse analüüsile ja apellatsioonkaebusele

vastuse koostamisele kokku 20 tundi; 12.05.2022 kliendile ülevaate andmisele 0,3 tundi ning

05.12.2022 istungiks ettevalmistumisele, istungil osalemisele, menetluskulude nimekirja

koostamisele ja kliendile ülevaate andmisele 12 tundi. Maakohus on pidanud ajakulu kogu

ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et mitme lepingulise esindaja

kasutamisega seonduvalt on põhjendatud vähendada maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse

analüüsiga seonduvat ajakulu 2 tunni võrra. Istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise

ajakulu on põhjendatud istungi kestvust arvestades vähendada kokku 5,13 tunni võrra. Seega

on kostja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik kokku 25,17

tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 154,38 eurot kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus

hüvitamisele summas 3885,75 eurot.

20. Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kostja lepingulise esindaja õigusabikulud hüvitamisele

summas 22 175,75 eurot (18 290+3885,75), millele lisandub asja läbivaatamise kulu 1331,49

eurot, s.o kokku 23 507,24 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane,

mistõttu menetluskuludele käibemaksu ei lisandu (TsMS § 176 lg 10). Seega tuleb 23 507,24

eurot ületavas osas maakohtu määrus tühistada ning jätta selles osas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

jääb rahuldamata 8900,75 euro (32 407,99-23 507,24) osas.

21. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

9

22. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

10