2-24-68/44 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-68

Tsiviilasi

V.H., A.R.-i , M.V. , A.K. ja U.P. hagi OÜ Mapri

Ehitus vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I V.H. (isikukood XXX)

Hageja II A.R. (isikukood XXX)

Hageja III M.V. (isikukood XXX)

Hagejate I-III lepingulised esindajad vandeadvokaat

Margo Lemetti ja vandeadvokaat Kevin Kõo

Hageja IV A.K. (isikukood XXX)

Hageja V U.P. (isikukood 480042965329)

Hagejate lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk

Kostja OÜ Mapri Ehitus (registrikood 10131080)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kompromissiga

kaasatud

isikud

Lubja Kodu OÜ (registrikood 12729019)

Seaduslik esindaja P.J. (isikukood XXX)

Seaduslik esindaja R.M. (isikukood XXX)

S.R. (isikukood XXX)

G.M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kaasata kompromissiga ühinemiseks menetlusse Lubja Kodu OÜ, S.R. ja G.M..

2. Kinnitada hagejate ja kostja vahel sõlmitud kompromiss, millega on ühinenud

Lubja Kodu OÜ, S.R. ja G.M. alljärgnevas:

a) Kostja kohustub lammutama Tartu linnas aadressil Lubja tn 2a asuva

olemasoleva korterelamu ning ehitama selle asemele uue korterelamu arvestades

alltoodud tingimusi.

2-24-68

b) Uue korterelamu ehitamise aluseks tuleb võtta olemasoleva korterelamu

ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt võimalikult algses mahus. Korterelamu

projektlahendust võib kostja muuta:

i.

osas, mis on vajalik uue korterelamu püsivuse tagamiseks (st vajumise

vältimiseks);

ii.

osas, mis on vajalik tulenevalt teostatavate uurimistööde tulemustest;

iii.

osas, mis on vajalik tulenevalt kohaliku omavalitsuse ja teiste pädevate

ametkondade nõuetest;

iv.

osas, mis vajalik lammutatava hoone alla kogunenud veega seonduvate

puuduste lahendamisega;

v.

osas, mis vajalik tulenevalt teostatavast ventilatsiooniprojekti

parandusettepanekutest, et lahendada: 1) teise korruse trepikoja alarõhu

kompensatsioon ja 2) esimese korruse korter 5 pliidikubu väljatõmme;

vi.

muudel juhtudel kokkuleppel korteriomanikega.

c) Kostja kohustub korteriomanikke teavitama ehitusprojekti muudatustest.

d) Juhul, kui olemasolevatest geoloogilistest uuringutest ei piisa, kohustub kostja

teostama täiendava geoloogilise uuringu.

e) Kostja kohustub taotlema kõik lammutus- ja ehitustöödeks vajalikud load,

samuti valminud korterelamule kasutusloa.

f)

Kostja kohustub võimaldama teostada korteriomanike poolt valitud ja kostjaga

kooskõlastatud pädeval isikul ehitustööde osas omanikujärelevalvet, kusjuures

omanikujärelevalve tegemine ei välista ega piira kostja kohustusi ja vastutust.

g) Kostja kohustub sõlmima omal kulul enda valitud kindlustusseltsis

ehitusperioodiks ehitustegevuse kõiki riske hõlmava koguriskikindlustuse (CAR)

vähemalt 1 000 000 euro ulatuses, kus soodustatud isikuks on korteriomanikud ja

esitama korteriomanikele vastava kindlustuspoliisi enne ehitustöödega

alustamist. Kindlustusleping peab sisaldama lisaks ka vastutuskindlustust

kolmandatele isikutele tekitatud vara- ja isikukahjude eest maksimaalse

vastutusega 400 000 eurot.

h) Kostja kannab kõik korterelamu lammutus- ja ehitustöödega (st hoone

taastamisega) kaasnevad kulud, sealhulgas (kuid mitte ainult) täiendavate

projekteerimistöödega ja neist muudatustest tulenevate täiendavate

ehitustöödega seonduvad kulud (v.a projekti muudatused, mis teostatakse

korteriomanike erisoovidest lähtuvalt ning mille kulude kandmise osas on

sõlmitud eraldi kokkulepe), ehitamisega seonduvate uuringute kulud, avalike

lubade taotlemisega ning avalike nõuete järgmisega seonduvad kulud,

ehitusperioodi kommunaalkulud. Selguse huvides: korteriomanike poolt

kaasatava omanikujärelevalvega seonduvad kulud kannavad korteriomanikud

iseseisvalt, kuid kostja hüvitab nendest kuludest kokkuleppeliselt maksimaalselt

2000 eurot (millele lisandub käibemaks) kuus hiljemalt ehitustööde valmimiseks.

i)

Kostja kohustub demonteerima ja paigaldama korteritesse sisseehitatud mööbli

(sh köögimööbel, garderoobid, dušiseinad jne). Kui demonteerimise ja

paigaldamise käigus saavad detailid kahjustatud, kohustub kostja need omal

kulul asendama. Korterites paikneva sisseehitatud mööbli koosseisu ning

2-24-68

nendega seonduvad täiendavad kokkulepped on korteriomanikud ja kostja

fikseerinud sellekohase aktiga. Samuti kohustub kostja demonteerima ja

paigaldama korteritesse olemasolevad kliimaseaded (soojuspumbad) ja kaminad

ning taotlema nende kasutamiseks vajalikud load.

j)

Kostja p 2.a sätestatud kohustuste täitmise tähtaeg on 12 kuud alates kohaliku

omavalitsuse poolt ehitustööde teostamiseks (korterelamu lammutamiseks ja uue

ehitamiseks/taastamiseks) asjakohase loa väljastamisest, millele lisandub

kasutusloa väljastamiseni kuluv aeg. Kostja kohustused loetakse täidetuks, kui

korterelamule on väljastatud kasutusluba ning korterid on korteriomanikele üle

antud kokkulepitud seisukorras (sh koos p-s 2.i viidatud aktis kirjeldatud

sisustusega ja seadmetega). Kui kohalik omavalitsus menetleb korterelamule

kasutusloa väljastamist kostjast mittesõltuvatest asjaoludest tingitult seaduses

sätestatud tähtajast kauem, siis pikeneb kohustuse täitmise tähtaeg vastava

ajavahemiku võrra, kuid mitte kauem kui 3 kuu võrra.

k) Korteriomanikud võtavad korterelamu ja korterite otsese valduse üle pärast

hoonele kasutusloa väljastamist. Korterelamu ja korterite otsese valduse

üleandmisel allkirjastavad kostja ja korteriomanikud lihtkirjaliku üleandmis-

vastuvõtmisakti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute

näidud nimetatud kuupäeva seisuga. Juhul, kui omanikud või mõni neist keeldub

käesoleva kompromissi järgmises punktis l. märgitud eksperdi hinnangul

põhjendamatult akti allkirjastamisest, loetakse valdus üleantuks alates päevast,

mil kostja algselt valdust omanikele või omanikule pakkus.

l)

Korterelamul selliste puuduste olemasolu, mis ei takista korterelamu (s.h

korterite) sihtotstarbelist kasutamist, ei ole korteriomanikele aluseks otsese

valduse vastuvõtmisest keeldumiseks, kuid seda üksnes eeldusel, et korterelamule

on väljastatud kasutusluba. Kui korterelamul eksisteerivad puudused, mis ei

takista korterelamu sihipärast kasutamist, tuleb need märkida otsese valduse

üleandmis-vastuvõtmisakti. Kui korteriomanikud ja kostja ei jõua kokkuleppele

puuduste olemasolu või nende puudumise või nende ulatuse osas, kaasatakse

puuduste tuvastamisele vastava ala eksperdid. Puudustega nõustumisel või

eksperdi poolt tuvastatud puuduste olemasolul kohustub kostja omal kulul

korraldama nimetatud puuduste kõrvaldamise otsese valduse üleandmis-

vastuvõtmisaktis fikseeritud tähtajaks. Kui ekspert puudusi ei tuvasta, loetakse

elamu ja korterite valdus üleantuks vastavalt eelmises punktis k. sätestatule.

m) Kostja annab taastatud korterelamule 2 aasta pikkuse garantii ning laiendatud

garantii hoone põhikonstruktsioonidele ja katusele kestvusega 5 aastat. Garantii

algusajaks loetakse ajahetke, kui korterelamule on väljastatud kasutusluba.

Ehitise puudustega seoses on korteriomanike nõuete aegumistähtaeg 5 aastat

alates korterite üleandmisest korteriomanikele. Muud ehitamisega seotud

seadusest tulenevad nõuded aeguvad vastavalt seaduses sätestatule. Kostja poolt

korteriomanikule antav garantii jääb kehtima ka korteriomaniku poolt korteri

võõrandamisel uuele omanikule, s.t garantiinõuete loovutamine ei eelda kostja

nõusolekut. Garantiiperioodil ilmnenud puudused kohustub kostja likvideerima

omal kulul korteriomanike poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Avariilised

2-24-68

puudused kohustub kostja likvideerima ja parandama viivitamatult.

Korteriomanikud on kohustatud teavitama kostjat garantiiajal ilmnenud

puudusest mõistliku aja jooksul vastava ehitustöö osa suhtes kehtiva garantiiaja

vältel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva möödumisel vastava ehitustöö osa suhtes

kehtiva garantiiaja lõppemisest. Kui puudus ilmneb korteriomandi reaalosas,

peab vastav kosteriomanik võimaldama kostjal väidetav puudus esimesel

nõudmisel üle vaadata. Korteriomanik on puuduse ilmnemisel kohustatud

säilitama tekkinud olukorra võimalikult algsel kujul kuni puuduse kostja poolt

üle vaatamiseni (välja arvatud osas, mis on hädavajalik avarii ärahoidmiseks või

likvideerimiseks või täiendavate kahjude ärahoidmiseks).

n) Käesoleva kompromissi nõuetekohasel täitmisel loetakse kõik pooltevahelised

nõuded (välja arvatud kompromissijärgsed nõuded) lahendatuks.

o) Lubja Kodu OÜ kinnitab, et ei nõua S.R.-ilt ja G.M.-ilt taganemisavalduse

täitmist (sh Lubja 2axxx korteriomandi kinnistusraamatu omanikukande

muutmiseks vajalike tahteavalduste andmist) ega tsiviilasjas nr 2-23-6117 Tartu

Maakohtu 17.08.2023 tehtud kohtuotsuse täitmise raames üleantu tagastamist.

S.R. , G.M. ja Lubja Kodu OÜ kinnitavad, et loevad kostja poolt käesoleva

kompromissiga võetud kohustusega tsiviilasjas nr 2-23-6117 17.08.2023 tehtud

kohtuotsuse täidetuks ega oma teineteise suhtes täiendavaid nõudeid. S.R. , G.M.

ja Lubja Kodu OÜ kohustuvad esitama ühise avalduse Lubja Kodu OÜ suhtes

algatatud pankrotimenetluse lõpetamiseks tsiviilasjas 2-24-19088.

p) Juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav määrus

tühistatakse, ei ole kompromissilepingul tervikuna ega ühelgi selles sisalduval

kinnitusel ega kokkuleppel õiguslikku tähendust.



Jätta menetluskulud poolte endi kanda.



Tagastada hagejatele pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust ehk:

o

A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833,50 eurot;

o

V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833,50 eurot;

o

M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.



Lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaega viie

päevani.



Kompromissi kinnitamine ja kaasnevad menetlustoimingud viia läbi kirjalikus

menetluses.



Hagejad ja kostja on teadlikud, et TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel

kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-68.

4. Tagastada hagejatele pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust järgmiselt:

A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833 eurot 50 senti;

V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833 eurot 50 senti;

M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.

5. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2-24-68

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule viie päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on V.H., A.R.-i, M.V., A.K. ja U.P. hagi OÜ Mapri Ehitus

vastu kahju hüvitamiseks. Pooled esitasid 13. aprillil 2025 kohtule kompromisslepingu

sooviga lõpetada kohtumenetlus.

2. Pooled pidasid vajalikuks eraldi märkida, et pooltel on erinev arusaam hagi põhjendatuse

osas, kuid on läbirääkimiste tulemusena jõudnud kokkuleppele ja pooled soovivad lõpetada

käesoleva tsiviilasja esemeks oleva vaidluse kompromissiga.

3. Kompromissiga võtavad kohustusi ja ühinevad kolmandad isikud S.R., G.M. ja Lubja Kodu

OÜ. Kohus kaasab nimetatud isikud menetlusse kompromissilepinguga ühinemiseks.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4

sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja

kohus kinnitab selle.

5. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

6. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

7. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

8. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks viiele päevale.

9. TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui

pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma,

või tema korraldusel muule isikule. Hagejad on esitanud taotluse tasutud riigilõivust poole

tagastamiseks.

2-24-68

Kohus rahuldab hagejate taotluse ning tagastab hagejatele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool

makstud riigilõivust järgmiselt: A.R. arveldusarvele EE072200001108333610 summas 833

eurot 50 senti; V.H. arveldusarvele EE621010102032285008 summas 833 eurot 50 senti;

M.V. arveldusarvele EE112200001103107663 summas 833 eurot.

10. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud

menetluskulude jaotuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik