3-25-356/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-356

Haldusasi

P.R-i kaebus Kaitseväe 9. juuli 2024. a otsuse nr KV-

11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. veebruari 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – P.R, esindaja Erki Casar

Vastustaja – Kaitsevägi, esindaja Merit jõgi

Menetluse alus ringkonnakohtus

P.R-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta P.R-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21. veebruari

2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-356 muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

3. Tagastada P.R-i määruskaebuselt haldusasjas nr 3-25-356 tasutud riigilõiv 20

(kakskümmend) eurot ja kanda see Erki Casari (isikukood XXXXXXXXXX)

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.R esitas Kaitseväele 26.03.2024 taotluse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 202

lg 1 alusel teenistusalaste tagatiste saamiseks seoses teenistusülesannete täitmisel saadud

tervisekahjustustega tegevteenistuse jooksul. Taotleja soovib püsiva töövõimetuse tuvastamist

ja raviplaani koostamist. Taotleja on osalenud kuuel välismissioonil (ajavahemikus 2006–

2019) ja kogetud sündmused on põhjustanud talle aja jooksul süvenevaid sümptomeid.

Taotlejal on põhjendamatu ärevus ja hirm, uinumisraskused, katkendlik uni, õudusunenäod

lahingutest jpm. Kõik kirjeldatud sümptomid häirivad igapäevaelu, kurnavad ja võtavad

energiat, kuna neid on vaja pidevalt alla suruda. Kõige selle tõttu ei ole taotlejal jaksu

3-25-356

tegeleda igapäevatoimetustega. Taotleja on alatest 2021. a-st külastanud psühholoogi ja

võtnud vahelduva eduga antidepressante ja unerohtu.

2. Kaitsevägi jättis 09.07.2024 otsusega nr KV-11.5-1/24/6499-3 P.R-i taotluse

rahuldamata. Kaitsevägi viis KVTS § 202 lg 4 alusel läbi lisauurimise tuvastamaks isiku

õigust teenistusalastele tagatistele, kuid ei tuvastanud taotlejal tegevteenistuses ühtegi

tööõnnetust või tööõnnetusena käsitatavat sündmust. Konkreetse fikseeritud sündmuse

puudumise tõttu ei saa kontrollida KVTS § 203 lg-s 1 sätestatud välistusi ja seega ei ole

täidetud KVTS-s sätestatud teenistusalaste tagatiste saamise eeldused. Kuigi taotluse

rahuldamise eeldused ei ole täidetud, kontrollis Kaitsevägi KVTS § 203 lg 2 alusel

täiendavalt, kas võib esineda meditsiiniline seos teenistusülesannete täitmise ja

tervisekahjustuse tekkimise vahel. Kaitsevägi tuvastas, et taotlejal ei ole fikseeritud olulist

funktsioonihäiret, mis oleks kestnud rohkem kui 182 järjestikkust kalendripäeva (KVTS § 301

lg 1), ning terviseandmete kohaselt ei ole taotlejal olnud pöördumisi vaimse tervisega

seonduvalt. Taotlejal puudusid ka missiooni eelsetes ja järgsetes tervisekontrollides kaebused

missiooniga seotud hirmude, läbielamiste ja ärevuste kohta. Taotleja terviseseisund on olnud

teenistuse kestel nõuetele vastav. Kaitseväe arstid pidasid vajalikuks suunata taotleja 2024. a

juunis psühhiaatri vastuvõtule, kuid psühhiaater ei tuvastatud meditsiinilisi seoseid isiku

terviseseisundi ja teenistusülesannete vahel. Seega esineb ka KVTS § 203 lg-s 2 sätestatud

välistus teenistusalase tagatise saamiseks.

3. P.R esitas Kaitseväe 09.07.2024 otsuse peale 07.08.2024 vaide, mille Kaitsevägi jättis

16.08.2024 vaideotsusega nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata. Vaideotsus sisaldas

selgitust, et isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus

pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega

halduskohtusse.

4. P.R esitas Tallinna Halduskohtule 12.02.2025 kaebuse Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr

KV-11.5-1/24/6499-3 tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja kaebetähtaja ennistamist, kuna

16.08.2024 vaideotsuses ei olnud välja toodud, mitme päeva jooksul tuleb kaebus esitada,

ning kuna kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ning ta ei kasutanud ka vaidemenetluses

esindaja abi.

5. Tallinna Halduskohus jättis 21.02.2025 määrusega rahuldamata P.R-i taotluse

kaebetähtaja ennistamiseks ja lõpetas haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p

2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset takistust

kaebetähtaja järgimiseks ning kohtule ei ole tuvastatavad ka subjektiivsed takistused. Kuna

kaebaja pidas Kaitseväe 09.07.2024 otsust õigusvastaseks juba selle kättesaamisel ja esitas

selle peale tähtaegselt vaide, siis puudub alus arvata, et kaebaja teadmised vaidlustatava

haldusakti sisust ja selle vaidlustamise võimalustest olid puudulikud. Kuigi vaideotsuses ei

ole märgitud konkreetselt kaebuse esitamise tähtaega, on selles siiski viidatud halduskohtusse

pöördumise võimalikkusele ja allikale (HKMS-le), millest nähtuvad kohtusse pöördumise

tingimused ja kord. Seega oli kaebajal vajaliku hoolsuse järgimisel reaalne võimalus selgitada

välja kaebuse esitamise tähtaeg ning seega ei õigustaks tähtaja ennistamist ka kaebaja õiguslik

kogenematus. Isegi õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa pidada mõistlikuks, et isik ei

selgita haldusakti vaidlustamise soovi korral mitmete kuude jooksul välja seda, millised on

tingimused ja kord kaebuse esitamiseks. Kuigi praegust asja saab pidada kaebaja õiguste

vaates oluliseks, siis pidanuks kaebaja ka ise juba varem tunnetama oma õiguste riivet ja

vajadust esitada tähtaegselt kaebus halduskohtusse, kasutades selleks vajaduse korral

õigusalast abi. Tähtaja ennistamisel tuleb mh arvestada, et avalik huvi haldusakti kehtima

jäämise vastu on seda suurem, mida enam on tähtaega ületatud.

2(5)

3-25-356

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. P.R palub 25.02.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 21.02.2025 määrus ja

kaebetähtaeg ennistada. Kuna vaideotsuses ei olnud märgitud konkreetset kaebuse esitamise

tähtaega, siis võis kaebaja eeldada, et sellist tähtaega ei ole määratud. Ka ainuüksi viide

HKMS-le ei ole piisav ega selge, kuna HKMS-s on kokku 315 paragrahvi. Õiglaseks ei saa

pidada olukorda, kus vastustaja vabaneb seaduse rikkumisega võimalikust kohtuvaidlusest.

Konkreetse tähtaja väljatoomine on vajalik isiku kui haldusmenetluses nõrgema poole

kaitseks, eriti praeguses olukorras, kus tegemist on kaebaja õiguste seisukohalt olulise

otsusega. Tähtaja ennistamisel tuleb arvestada kaebaja vaimse tervise probleemidega, mille

tõttu oli juriidilise abi otsimine tema jaoks raskendatud. Määruskaebusele on lisatud

näitlikustamiseks vaideotsused, kus on kaebuse esitamise tähtaeg korrektselt välja toodud.

7. Kaitsevägi palub 12.03.2025 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei

ole toonud välja asjaolusid, mis ei allunud tema kontrollile ja püsivalt takistasid

vaidlustamisviites esitatud info põhjal tähtaegselt kohtusse pöördumist. Puuduvad igasugused

tõendid, mis võiksid põhjendada kaebetähtaja nii pikka ületamist. Kaebaja palub arvestada

enda terviseseisundiga, kuid puuduvad andmed, et kaebuse esitamise tähtajal või vahetult

pärast seda oleks tal esinenud tervisest tingitud takistused kaebuse tähtaegseks esitamiseks (vt

HKMS § 150 lg 2).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kuna kaebaja esitas enne kohtusse pöördumist Kaitseväe 09.07.2024 otsuse nr KV-

11.5-1/24/6499-3 peale 07.08.2024 vaide ja Kaitsevägi jättis selle 16.08.2024 vaideotsusega

nr KV-11.5-1/24/15536-2 rahuldamata, siis pidanuks kaebaja HKMS § 47 lg-st 2 tulenevalt

esitama kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul pärast vaideotsuse teatavaks tegemist.

Kaebaja ei ole kaebusele lisatud tähtaja ennistamise taotluses ega määruskaebuses selgelt

välja toonud, millal ta 16.08.2024 vaideotsuse kätte sai, kuid võib eeldada, et kui see oleks

toimunud vaideotsuse tegemisest oluliselt hiljem, siis oleks esindaja sellele kohtumenetluses

ka tähelepanu juhtinud. Kaebaja nõustub, et kaebus on esitatud HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud

kaebetähtaega rikkudes.

9. HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt

objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1), kuid samas võib mõjuvaks põhjuseks tähtaja

ennistamiseks olla ka haldusorgani eksitav käitumine, kui selle tulemusena jääb kaebus õigel

ajal esitamata (nt Riigikohtu 18.01.2024 määrus nr 3-22-2296, p 17). Lisaks on erandina

peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks ka

kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle

põhjustas kaebaja enda hooletus. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge,

lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-

16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p

19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse

ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku

õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu

21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12).

3(5)

3-25-356

10. Kaebaja on väitnud, et kaebetähtaja ületamine oli tingitud mh tema terviseseisundist (s.o

vaimse tervise probleemidest), kuid ei ole seda millegagi tõendanud ega täpsemalt sisustanud.

Terviseprobleemid saavad õigustada kaebetähtaja ennistamist üksnes juhul, kui need

takistasid kaebuse õigeaegset esitamist, mitte ei muutnud kaebetähtaja järgimist üksnes

raskemaks või ebamugavamaks. Kuivõrd kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele

terviserikkele, siis saab järeldada, et silmas on peetud 02.05.2024 ja 13.06.2024 epikriisides

(dtl 30–31) kirjeldatud kaebusi vaimse tervise osas (diagnoositud mõõdukas depressioon

somaatiliste sümptomitega). Kaebaja on mh kaevanud keskendumisraskusi ja mäluprobleeme

ning psühhiaater on märkinud, et kaebaja töö- ja õppimisvõime on oluliselt alanenud,

sümptomid häirivad eluga toimetulekut. Isiksusehäire diagnoosimiseks ei olnud psühhiaatri

hinnangul siiski alust. Eeltoodust nähtuvalt võis kaebuse koostamine olla kaebaja jaoks küll

mõnevõrra raskendatud, kuid pole alust arvata, et see olnuks objektiivselt võimatu.

Vastupidist kinnitab juba ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli iseseisvalt ja tähtaegselt võimeline

esitama 07.08.2024 vaide (dtl 17) Kaitseväe 09.07.2024 otsusele ning puuduvad andmed ja

väited, et tema vaimse tervise seisund oleks pärast Kaitseväe 16.08.2024 vaideotsuse tegemist

oluliselt halvenenud.

11. Kaebetähtaja ületamist on eeskätt põhjendatud asjaoluga, et 16.08.2024 vaideotsuses

(dtl 19–21) puudus korrektne vaidlustamisviide, täpsemalt ei olnud selles välja toodud

kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 57 lg 1

kohaselt peab haldusakt sisaldama viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja

korra kohta. Vaideotsuses oli märgitud: „Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi

vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.“ Ringkonnakohus nõustub, et see

vaidlustamisviide on puudulik. Korrektne olnuks täpsemalt viidata, et kaebuse saab esitada

Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Puuduv

või puudulik vaidlustamisviide saab siiski anda alust kaebetähtaja ennistamiseks vaid juhul,

kui just ebakorrektne vaidlustamisviide või vaidlustamisviite puudumine tingis tähtaja

möödalaskmise (HMS § 57 lg-d 2 ja 3). Sellist olukorda ringkonnakohtu hinnangul praegu ei

esine. Esiteks oli vaidlustamisviites välja toodud, et kaebuse saab esitada halduskohtule ning

kaebuse esitamise tingimusi ja korda reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Seega oli

kaebajale teada, kust kohtusse pöördumise tähtaega otsida ja seaduse sisukorra järgi poleks

olnud keeruline leida seadusest asjakohased sätted (vt 4. peatükk „Kaebus“), mistõttu ei oma

tähtsust, et HKMS-s on kokku 315 paragrahvi. Teiseks oli kaebaja juba esitanud Kaitseväe

09.07.2024 otsuse peale 07.08.2024 vaide ning arvestades, et 09.07.2024 otsus sisaldas

vaidlustamisviidet, mille kohaselt võis esitada vaide Kaitseväele või kaebuse halduskohtule

30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates, pidi kaebajale olema mõistlikult

arusaadav / ettenähtav, et pärast vaidemenetlust halduskohtusse pöördumine ei saa samuti

toimuda määramatult pika aja jooksul. Kui kaebuse esitamise tähtaeg jäi kaebajale ebaselgeks,

tulnuks tal viivituseta otsida õigusteadmistega isiku abi, et tähtaeg välja selgitada.

Kaebetähtaega ennistamist ei saa õigustada ainuüksi asjaolu, et vaidlus on kaebaja jaoks

oluline ja see võiks omada ka laiemat tähendust. Kuna kaebetähtaja ennistamiseks ei olnud

alust, siis lõpetas kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel

õiguspäraselt.

12. Eelneva põhjal jääb P.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.02.2025 määrus muutmata.

13. Kuna määruses on kajastatud kaebaja terviseseisundit, tuleb määruse avaldamisel

kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

4(5)

3-25-356

14. P.R-i määruskaebuselt on 25.02.2025 maksekorraldusest nr 133926162 nähtuvalt E.

Casar tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna haldusasjas esitatavalt määruskaebuselt HKMS § 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivu ei nõuta, siis tuleb tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)