1-11-6675/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2011, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-6675 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Malle Preimer ja Urmas Reinola Kriminaalasi D.P süüdistuses KarS §-de 424, 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 15. septembri 2011 aasta otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja, vandeadvokaat Vahur Krinal Prokurör Ringkonnaprokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav D.P ik. xxx, varem kriminaalkorras , korduvalt karistatud, eelvangistuses ei viibinud Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 15. septembri 2011. aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-6675, D.P süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

D.P-le oli esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 21.04.2011.a kella 18:30 ajal

juhtis Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsama mnt 9. km endale kuuluvat sõiduautot Škoda

Felicia reg nr 616EHA alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 1.20 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10, lõplik tulemus 1.10 mg/l;

22.04.2011.a kella 15:00 ajal juhtis Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsama 3. km endale

kuuluvat sõiduautot Škoda Felicia reg nr 616EHA alkoholijoobeseisundis, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 97mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09, lõplik tulemus 0.88 mg/l; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani D.P toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo;

Samuti selles, et D.P isikuna, kellele on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja

14.12.210.a. kohtuotsusega nr 1-10-16573 lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine (6) kuueks kuuks, juhtis 21.04.2011.a. kella 18:30 ajal Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsamaa 9. km ja 22.04.2011.a. kella 15:00 ajal Saare mk Leisi v Võlupe-Pärsamaa 3. km temale kuuluvat sõiduautot Skoda Felicia reg nr 616EHA.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumises, pani D.P toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas D.P süüdi KarS §-de 329 ja 424 järgi ning mõistis karistuseks

1 aastase vangistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis vähendatud karistuseks vangistuse 8 kuud. KarS §-de 74 lg 5 ja 65 lg2 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust eelmise 14.12.2010.a. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 kuu, võrra, mõistis D.P-le liitkaristuseks vangistuse üks (1) aasta üks (1) kuu. Karistusaja alguseks luges kinnipidamiskohta karistuse kandmisele asumise päeva. Lisakaristusena võttis KarS § 50 lg1 alusel D.P-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks (2) aastaks. KarS § 83 lg1 alusel konfiskeeris kuriteo toimepanemise vahendina D.P-le kuuluva arestitud sõiduauto Škoda Felicia, reg nr 616 EHA, VIN kood ™BEEA653X0101957, tüübikood B3774U03028.

3 APELLATSIOON:

Kaitsja poolt esitatud apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus on ebamõistlikult range. Õigustamata kaitsealuse süütegusid, kaitsja leiab, et tema karistamiseks antud tegude eest on ka teisi viise.

D.P on 64-aastane meesterahvas. Ta elab oma kodus, Teeni talus, Leisi vallas, Saaremaal üksinda. Tal on majapidamine ja koduloomad.

Kaitsja viidates D.P halvale tervisele, tõstatab küsimuse kas ta üldse vabaduskaotuslikku karistust üle elab. Samuti kaitsja leiab, et auto konfiskeerimine lisakaristusena on liiga karm. Auto on

hädavajalik liiklusvahend kohas kus D.P elab. Kõige lähim toidupood elukohast asub 5 km kaugusel, D.P ei ole võimeline antud maad jalgsi läbima. Küll aga oleks

tal võimalik anda auto mõne lähituttava kasutusse, et see talle koju süüa ja muud vajalikku tooks. Auto puudusel, kaotaks D.P ka võimaluse hankida endale toitu ja muud eluks vajalikku.

D.P on tänaseks päevaks mõistnud oma süüd ja on lubanud üldse enam mitte edaspidi autot juhtida, vaid anda auto ära oma tuttavale koduabilisele-hooldajale.

D.P on küll kehv tervis aga kindlasti on võimalik asju organiseerida selliselt, et juhul kui kohus leiab võimaluse määrata talle karistuseks ÜKT tunde, on võimalik leida lihtsamaid töid, millega D.P hakkama saaks või siis määrata talle rahaline karistus. Kaitsja palub tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu otsus 15. septembrist 2011a. D.P-le vabaduskaotusliku karistuse ja lisakaristuse (auto konfiskeerimine) osas ja teha uus otsus. Kaitsja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

LÄÄNE RINGKONNAPROKURATUURI SEISUKOHT:

Prokurör on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on

põhjalikult analüüsinud D.P-le mõistetud karistuse kujunemist ja konfiskeerimise

kohaldamise vajalikkust. D.P näol on tegemist isikuga, keda on alates 2008 aastast karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest kolmel korral kriminaalkorras ja kahel korral väärteokorras. Käesoleval juhul on tegemist kahe kuriteoga. Prokurör nõustudes maakohtu järeldustega ei ole nõus apellandi seisukohaga mõistetud karistuse ranguses. Prokurör palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Prokurör ei taotle suulist menetlust.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni ja prokuratuuri seisukohtadega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad.

Apellatsioonikohus peab vajalikuks esmalt osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo

4 raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab

ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige

süüdistatava süü suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS §-s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol – kohus arvestab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Maakohus on põhjalikult analüüsinud kõiki karistusotsuse tegemisel arvestatavaid

asjaolusid ning on põhjendatult jõudnud järeldusele, et sanktsioonides ettenähtud

kergemaliigilise karistuse, rahalise karistuse mõistmine ei täidaks karistuse mõistmise

eesmärke. D.P-le on varem juba mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest

mõistetud kriminaalkaristusena rahaline karistus, kuid selline kergemaliigiline karistus

pole mõjutanud teda uute samalaadsete süütegude toimepanemistest loobuma, vaid ka

pärast sellise karistuse mõistmist on D.P korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes.

Ka apellatsioonis taotletud üldkasuliku töö kohaldamist kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust vaagima asudes (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 19), peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi

õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu, st, et KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused.

Maakohus on põhjendanud miks D.P-le mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku

tööga antud juhul kohtu veendumuse kohaselt võimalik ei ole. Kolleegium sellise argumentatsiooniga nõustub ega pea vajalikuks kohtu sellekohast põhistust korrata. Apellatsioonis väidetu halva tervisliku seisundi osas märgib kolleegium, et tema vanus ja

tervislik olukord oli kohtule teada, kohus on sellega arvestanud. Samas aga peab oma tervisele mõtlema eelkõige süüdistatav ise. Kohus on teda kriminaalkorras karistades nii rahalise karistuse kui ka kahel korral kohaldades tingimisi karistusest vabastamist juba andnud talle võimaluse jääda vabadusse ja korraldada oma elu nii, et puuduks vajadus

juhtida sõidukit alkoholijoobes, kuid süüdistatav oma kuritegelikku ja kaasliiklejatele ohtlikku käitumist ei muutnud.

Talle oli korduvalt selgitatud, et katseajal kuriteo toimepanemine tingib mõistetud

vangistuse täitmisele pööramise, kuid D.P hoolimata hoiatusest pidas vajalikuks järjekordselt sõita alkoholijoobes ja seda kahel järgneval päeval, kusjuures teisel korral põhjusel, et kauplusest oli uut alkoholi vaja osta.

Kohtukolleegium leiab, et D.P õiguskuulekale teele suunamiseks oli kohtu poolt temale reaalse karistuse mõistmine ainuõige kuna muud võimalused on ammendunud.

5

Kaitsja on vaidlustanud arestitud sõiduauto KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerimise.

Põhjendustes on märkinud, et D.P lubab anda auto kasutada koduabilisele ja enam mitte juhtida sõidukit. Auto on vaja seoses eluks vajaliku hankimisega.

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud väited ei kummuta enam kui veenvaid kohtu järeldusi mõjutusvahendi kohaldamise vajalikkusest.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1- 37-07 on sedastanud, et mootorsõiduki kui süüteo

toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka

edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma.

Antud juhul ongi kohus põhistanud auto konfiskeerimist asjaoluga, et D.P, kes on varem korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud pani uued analoogsed kuriteod toime katseajal ja seda kahel päeval. 21.04.2011 oli ta juba kinni peetud, oli tuvastatud

joove ja ta teadis, et teda ootab ees karistus, kuid vaatamata sellele istus ta uuesti alkoholijoobes autorooli juba järgmisel päeval, et hankida uut alkoholi. Tema suhtes on

juba varem kolmel korral kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist, kuid selline leebem meede ei ole suutnud teda mõjutada samalaadsetest süütegudest loobuma. Kohtukolleegium leiab, et selline käitumine andis maakohtule seadusliku aluse arestitud

mootorsõiduki konfiskeerimiseks ja kolleegiumi veendumuse kohaselt on selline mõjutusvahendi kohaldamine D.P suhtes õigustatud ja seaduslik.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 15. septembri 2011 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MALLE PREIMER URMAS REINOLA