3-24-684/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS
Legislator headnote
AI generated3-24-684/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-684
Määruse kuupäev
11. aprill 2025
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
L.L kaebus Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks
pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse tema
poole, kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks
ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-684.
2. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-
toimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1. L.L esitas 6. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa valla vastu. Kaebuse
kohaselt kirjutas Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist jaanuaris 2024
omavoliliselt kaebaja tugiisikule ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava e-maili seonduvalt
kaebajale kuuluva maoga. Kaebaja väitel on maoga seoses pääsenud liikuma väärinfo, nagu
oleks madu vabapidamisel. See väärinfo tekkis sellest, et vahel viibib madu kaebaja
järelevalve all vabaduses. Kaebaja leiab, et seda infot moonutati stiilis “madu on
vabapidamisel“, kuid tegelikult on madu 90% ajast terraariumis. Kaebaja seostab väärinfo
tekkimist Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialisti P. Eevardiga, sest ta jättis
kontrollimata, millised on tegelikud maopidamise asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et puudus
formaalne alus tugiisikule tema lemmikloomaga (boamadu) seonduva e-kirja saatmiseks.
Sotsiaalhoolekandespetsialist käitus valesti, kui esitas tugiisikule infot, mis ei olnud otseselt
talle mõeldud ning mis oleks tulnud esitada otse kaebajale. Ametniku tegevus võis riivata
isikuandmete kaitse seadustiku põhimõtet, et andmeid tuleb töödelda minimaalselt vajalikus
ulatuses ning mitte edastada neid suvalistele kolmandatele osapooltele. Kaebaja eraelu
puutumatust oleks saanud paremini kaitsta, kui madu puudutav info oleks esitatud otse
kaebajale.
Kaebaja taotleb Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemist edaspidi kaebajat puudutavates
küsimustes pöörduda otse kaebaja poole, mitte suvaliste kolmandatest isikutest vahendajate
poole. Lisaks taotleb kaebaja Tapa valla kohustamist lükata ümber vale faktiväide, nagu oleks
madu vabapidamisel. Samuti palub kaebaja hüvitada valeinfo või ebakohase
3-24-684
väärtushinnanguga tekitatud kahju summas 75 eurot. Kaebaja defineerib ebakohase
väärtushinnangu või väära faktiväitena väidet „Madu on vabapidamisel“. Tegemist on
ilmselgelt ebatõese ettekujutuse tekitamise või ebakohase väärtushinnanguga, mis on
vastuolus tegelikkusega – madu on 90% ajast oma terraariumis ja vaid kaebaja juuresolekul
lastakse teda terraariumist välja ümbruskonda uudistama. Kaebaja on seisukohal, et
sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmetega (seoses mao pidamise viisiga)
kahjustati tema au ning loodud kuvand kahjustab tema mainet. Kaebajal on õigustatud huvi
sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks. Ametnik oli
ilmselgelt hooletu uurimispõhimõtte järgimisel ega kontrollinud oma väärtõlgenduste või
väljamõeldiste levitamisel nende õigsust.
KOHTU SEISUKOHT
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt
selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei
esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle
lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Tapa
Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist on alusetult pöördunud teda puudutava e-kirjaga
tema tugiisiku poole, avaldades e-kirjas ebaõige faktiväite, justkui kaebaja madu oleks
vabapidamisel. Kaebaja taotleb teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat
puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole. Samuti on kaebaja esitanud nõude
kohustada XXXa lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväide. Tegu on
kohustamisnõuetega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe
esitada hüvitamisnõue, taotledes Tapa vallalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et
ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime (HKMS § 37 lõike 2 punkt
4).
4. Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 2¹ võib kohus tagastada kaebuse määrusega
selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest
tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 2¹ on diskretsiooniline kaebuse
tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad
sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning
arvestades asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu
hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud kõikide kaebuse nõuete puhul.
6. Kaebaja on esitanud nõude teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat
puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole
Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale Tapa Vallavalitsuse poolt määratud tugiisik.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõige 1 sätestab: „Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse
üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine
olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike
probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.
Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja
omavastutuse võime arendamises.“ Kuna tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohaliku
2
3-24-684
omavalitsuse üksusel, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus anda ka tugiisikule juhiseid
teenuse täitmisel (nt anda juhis, mida on teenust saavale isikule vaja selgitada tema
juhendamiseks ja omavastutuse võime arendamiseks). Seda arvestades ei pea kohus
perspektiivseks kaebaja nõuet kohustada vastustajat kaebajat puudutavates küsimustes
edaspidi pöörduma otse kaebaja poole. Vastustajale peab jääma kaalutlusruum hindamaks,
milliste teemadega pöörduda otse kaebaja poole ning milliste osas on vajalik kaebaja
juhendamine tugiisiku poolt.
Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, kui kohaliku omavalitsuse
üksus annab tugiisikule juhiseid, milliseid teemasid on vaja kaebajaga arutada tema
juhendamiseks, motiveerimiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime
arendamiseks. Juhised kohaliku omavalitsuse üksuse poolt on vajalikud, et tugiisik saaks
teenust kvaliteetselt osutada ning kaebaja saaks vajalikku teavet paremaks toimetulekuks.
Arvestada tuleb sellega, et tugiisikul on tähtajatu kohustus hoida saladuses teenuse osutamise
käigus teatavaks saanud teavet.
7. Kaebaja heidab ette, et Tapa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard on
2024. a jaanuaris saatnud kaebaja tugiisikule kirja, milles on väitnud, et kaebaja madu on
vabapidamisel. Kaebaja peab seda väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist.
P. Eevard märkis kõnealuses kirjas, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui
madu on vabapidamise peal, siis ta võib kuskilt torudest nende korteritesse sattuda. Seega ei
ole P. Eevard väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel, vaid ta on kirjeldanud naabrite
hirmu, et kui kaebaja madu peaks olema vabapidamisel, võib ta naabrite korteritesse sattuda.
Seejuures viitab sõna „kui“ kasutamine sellele, et polnud päris selge, kas kaebaja madu on
vabapidamisel. Kuna P. Eevard pole tugiisikule saadetud kirjas väitnud, et kaebaja madu on
kindlasti vabapidamisel, pole alust ka kohustada vastustajat sellist väidet ümber lükkama.
Seega pole kaebaja nõue perspektiivikas.
Taolise kirja saatmist kaebaja tugiisikule ei saa pidada ka kaebaja õiguste intensiivseks
riiveks. Nagu eelnevalt selgitatud, oli vastustajal õigus anda kaebaja tugiisikule juhiseid,
milliste teemade osas kaebajat juhendada. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et vastustajale oli
laekunud teave, et kaebaja naabritel on hirm, et kui kaebaja madu on vabapidamisel, võib ta
nende korteritesse sattuda. Vastustajal tuli sellise teabe saamise korral reageerida.
Sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard palus, et tugiisik arutaks seda teemat kaebajaga ning
juhendaks teda, et madu peab olema terraariumis, mitte vabalt ringi roomama. Kohtu
hinnangul oli sellise juhise andmine tugiisikule kooskõlas tugiisikuteenuse eesmärgiga.
Tugiisiku, mitte otse sotsiaalhoolekandespetsialisti kaudu säärase teabe ja juhiste saamine ei
saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja sai tugiisikule olukorda selgitada ning nad
said koos arutada, kas naabrite hirmul on alust.
8. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati
tema au ja head nime.
8.1.
Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku
võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle
tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada
sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9
lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt
väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse
3
3-24-684
või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et
mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui
haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist
on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku
subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos
õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste
õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,
puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
8.2.
Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on
aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid
kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas,
kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a
otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
8.3.
Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud
avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset
leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või
hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste
sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt
Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20).
8.4.
Kohus leiab, et Tapa valla sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas
esitatud infoga, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on
vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei saanud teotada
kaebaja au ega head nime. Ametniku kiri oli adresseeritud ja mõeldud kaebaja tugiisikule ning
Enele, kes kaebaja vaides esitatud hinnangu kohaselt oli Tapa Vallavalitsuse
sotsiaalhoolekande osakonna juht, kuid isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema
suunatud avalikkusele. Veelgi enam, selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks
kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme
ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023.
a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26; 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4).
Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud
lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas
nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt väljatoodu selle kohta, et
naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib
ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei ole sellise iseloomu ega intensiivsusega, et
saaks jaatada kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist.
8.5.
Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et XXX oleks
sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas sisalduvat teavet avaldanud isikutele,
kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks (ametnik tegutses kaebaja naabrite info peale,
mitte vastupidi), leiab kohus, et XXX ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime
teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Kuna
sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kiri ei ole laiemale ringile isikutele
kättesaadav, ei saa viidatud kirjas sisalduv väide kaebaja mao pidamise viisi kohta kaebaja
õigusi intensiivselt riivata.
4
3-24-684
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹
alusel.
10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175
lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5