3-24-684/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-684

Määruse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

L.L kaebus Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemiseks

pöörduda kaebajat puudutavates küsimustes edaspidi otse tema

poole, kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks

ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus asjas nr 3-24-684.

2. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. L.L esitas 6. märtsil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tapa valla vastu. Kaebuse

kohaselt kirjutas Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist jaanuaris 2024

omavoliliselt kaebaja tugiisikule ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldava e-maili seonduvalt

kaebajale kuuluva maoga. Kaebaja väitel on maoga seoses pääsenud liikuma väärinfo, nagu

oleks madu vabapidamisel. See väärinfo tekkis sellest, et vahel viibib madu kaebaja

järelevalve all vabaduses. Kaebaja leiab, et seda infot moonutati stiilis “madu on

vabapidamisel“, kuid tegelikult on madu 90% ajast terraariumis. Kaebaja seostab väärinfo

tekkimist Tapa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialisti P. Eevardiga, sest ta jättis

kontrollimata, millised on tegelikud maopidamise asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et puudus

formaalne alus tugiisikule tema lemmikloomaga (boamadu) seonduva e-kirja saatmiseks.

Sotsiaalhoolekandespetsialist käitus valesti, kui esitas tugiisikule infot, mis ei olnud otseselt

talle mõeldud ning mis oleks tulnud esitada otse kaebajale. Ametniku tegevus võis riivata

isikuandmete kaitse seadustiku põhimõtet, et andmeid tuleb töödelda minimaalselt vajalikus

ulatuses ning mitte edastada neid suvalistele kolmandatele osapooltele. Kaebaja eraelu

puutumatust oleks saanud paremini kaitsta, kui madu puudutav info oleks esitatud otse

kaebajale.

Kaebaja taotleb Tapa vallale kohustava ettekirjutuse tegemist edaspidi kaebajat puudutavates

küsimustes pöörduda otse kaebaja poole, mitte suvaliste kolmandatest isikutest vahendajate

poole. Lisaks taotleb kaebaja Tapa valla kohustamist lükata ümber vale faktiväide, nagu oleks

madu vabapidamisel. Samuti palub kaebaja hüvitada valeinfo või ebakohase

3-24-684

väärtushinnanguga tekitatud kahju summas 75 eurot. Kaebaja defineerib ebakohase

väärtushinnangu või väära faktiväitena väidet „Madu on vabapidamisel“. Tegemist on

ilmselgelt ebatõese ettekujutuse tekitamise või ebakohase väärtushinnanguga, mis on

vastuolus tegelikkusega – madu on 90% ajast oma terraariumis ja vaid kaebaja juuresolekul

lastakse teda terraariumist välja ümbruskonda uudistama. Kaebaja on seisukohal, et

sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmetega (seoses mao pidamise viisiga)

kahjustati tema au ning loodud kuvand kahjustab tema mainet. Kaebajal on õigustatud huvi

sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks. Ametnik oli

ilmselgelt hooletu uurimispõhimõtte järgimisel ega kontrollinud oma väärtõlgenduste või

väljamõeldiste levitamisel nende õigsust.

KOHTU SEISUKOHT

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et Tapa

Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist on alusetult pöördunud teda puudutava e-kirjaga

tema tugiisiku poole, avaldades e-kirjas ebaõige faktiväite, justkui kaebaja madu oleks

vabapidamisel. Kaebaja taotleb teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat

puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole. Samuti on kaebaja esitanud nõude

kohustada XXXa lükkama ümber kaebaja kohta avaldatud ebaõige faktiväide. Tegu on

kohustamisnõuetega (HKMS § 37 lõike 2 punkt 2). Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe

esitada hüvitamisnõue, taotledes Tapa vallalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et

ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati tema au ja head nime (HKMS § 37 lõike 2 punkt

4).

4. Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 2¹ võib kohus tagastada kaebuse määrusega

selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

5. Kohus selgitab, et HKMS § 121 lõike 2 punkt 2¹ on diskretsiooniline kaebuse

tagastamise alus ning näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad

sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning

arvestades asjaolusid, on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu

hinnangul on praegusel juhul nimetatud eeldused täidetud kõikide kaebuse nõuete puhul.

6. Kaebaja on esitanud nõude teha Tapa vallale kohustav ettekirjutus pöörduda kaebajat

puudutavates küsimustes edaspidi otse kaebaja poole

Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajale Tapa Vallavalitsuse poolt määratud tugiisik.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõige 1 sätestab: „Tugiisikuteenus on kohaliku omavalitsuse

üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine

olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike

probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja

omavastutuse võime arendamises.“ Kuna tugiisikuteenuse korraldamise kohustus on kohaliku

2

3-24-684

omavalitsuse üksusel, on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus anda ka tugiisikule juhiseid

teenuse täitmisel (nt anda juhis, mida on teenust saavale isikule vaja selgitada tema

juhendamiseks ja omavastutuse võime arendamiseks). Seda arvestades ei pea kohus

perspektiivseks kaebaja nõuet kohustada vastustajat kaebajat puudutavates küsimustes

edaspidi pöörduma otse kaebaja poole. Vastustajale peab jääma kaalutlusruum hindamaks,

milliste teemadega pöörduda otse kaebaja poole ning milliste osas on vajalik kaebaja

juhendamine tugiisiku poolt.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata see, kui kohaliku omavalitsuse

üksus annab tugiisikule juhiseid, milliseid teemasid on vaja kaebajaga arutada tema

juhendamiseks, motiveerimiseks ning suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime

arendamiseks. Juhised kohaliku omavalitsuse üksuse poolt on vajalikud, et tugiisik saaks

teenust kvaliteetselt osutada ning kaebaja saaks vajalikku teavet paremaks toimetulekuks.

Arvestada tuleb sellega, et tugiisikul on tähtajatu kohustus hoida saladuses teenuse osutamise

käigus teatavaks saanud teavet.

7. Kaebaja heidab ette, et Tapa vallavalitsuse sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard on

2024. a jaanuaris saatnud kaebaja tugiisikule kirja, milles on väitnud, et kaebaja madu on

vabapidamisel. Kaebaja peab seda väidet ebaõigeks ja nõuab selle ümberlükkamist.

P. Eevard märkis kõnealuses kirjas, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui

madu on vabapidamise peal, siis ta võib kuskilt torudest nende korteritesse sattuda. Seega ei

ole P. Eevard väitnud, et kaebaja madu on vabapidamisel, vaid ta on kirjeldanud naabrite

hirmu, et kui kaebaja madu peaks olema vabapidamisel, võib ta naabrite korteritesse sattuda.

Seejuures viitab sõna „kui“ kasutamine sellele, et polnud päris selge, kas kaebaja madu on

vabapidamisel. Kuna P. Eevard pole tugiisikule saadetud kirjas väitnud, et kaebaja madu on

kindlasti vabapidamisel, pole alust ka kohustada vastustajat sellist väidet ümber lükkama.

Seega pole kaebaja nõue perspektiivikas.

Taolise kirja saatmist kaebaja tugiisikule ei saa pidada ka kaebaja õiguste intensiivseks

riiveks. Nagu eelnevalt selgitatud, oli vastustajal õigus anda kaebaja tugiisikule juhiseid,

milliste teemade osas kaebajat juhendada. Vaidlusalusest kirjast nähtub, et vastustajale oli

laekunud teave, et kaebaja naabritel on hirm, et kui kaebaja madu on vabapidamisel, võib ta

nende korteritesse sattuda. Vastustajal tuli sellise teabe saamise korral reageerida.

Sotsiaalhoolekandespetsialist P. Eevard palus, et tugiisik arutaks seda teemat kaebajaga ning

juhendaks teda, et madu peab olema terraariumis, mitte vabalt ringi roomama. Kohtu

hinnangul oli sellise juhise andmine tugiisikule kooskõlas tugiisikuteenuse eesmärgiga.

Tugiisiku, mitte otse sotsiaalhoolekandespetsialisti kaudu säärase teabe ja juhiste saamine ei

saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja sai tugiisikule olukorda selgitada ning nad

said koos arutada, kas naabrite hirmul on alust.

8. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle eest, et ebaõige faktiväite avaldamisega kahjustati

tema au ja head nime.

8.1.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

3

3-24-684

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et

mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui

haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist

on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud,

puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

8.2.

Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on

aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lõige 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas,

kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a

otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

8.3.

Au või hea nime teotamisega saab tegu olla siis, kui vaidlustatud tegevus on suunatud

avalikkusele. Hea nime, maine ehk reputatsiooni riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset

leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist (Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus.

Kommenteeritud väljaanne, 2017, § 17, p 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et isiku au või

hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste

sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust (vt nt

Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a kohtuotsus asjas nr 2-17-12877, p 20).

8.4.

Kohus leiab, et Tapa valla sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas

esitatud infoga, et naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on

vabapidamise peal, siis võib ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei saanud teotada

kaebaja au ega head nime. Ametniku kiri oli adresseeritud ja mõeldud kaebaja tugiisikule ning

Enele, kes kaebaja vaides esitatud hinnangu kohaselt oli Tapa Vallavalitsuse

sotsiaalhoolekande osakonna juht, kuid isiku au ja hea nime teotav tegevus peab olema

suunatud avalikkusele. Veelgi enam, selleks, et faktiväide või väärtushinnang oleks

kvalifitseeritav au teotamise ja hea nime kahjustamisena, peab ta ületama teatud raskusastme

ja tooma kaasa isikule täiendavaid üleelamisi (Riigikohtu halduskolleegiumi 3. oktoobri 2023.

a otsus asjas nr 3-19-1565, p 26; 26. septembri 2022. a otsus asjas nr 3-20-1449, p 30.4).

Faktiväidet ja hinnangut, mis riivab isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud

lugeda au teotamiseks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. veebruari 2004. a otsus asjas

nr 3-2-1-11-04, p 11). Üksnes sotsiaalhoolekandespetsialisti poolt väljatoodu selle kohta, et

naabrid kardavad kaebaja madu, täpsemalt seda, et kui madu on vabapidamise peal, siis võib

ta kuskilt torudest nende korteritesse sattuda, ei ole sellise iseloomu ega intensiivsusega, et

saaks jaatada kaebaja au teotamist ja hea nime rikkumist.

8.5.

Arvestades eelnevat ning asjaolu, et kaebaja ei ole väitnud, et XXX oleks

sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kirjas sisalduvat teavet avaldanud isikutele,

kellele seda õigusaktide järgi avaldada ei tohiks (ametnik tegutses kaebaja naabrite info peale,

mitte vastupidi), leiab kohus, et XXX ei ole oma tegevusega kaebaja au ega head nime

teotanud ning sellest tulenevalt on hüvitamiskaebuse edulootused vähesed. Kuna

sotsiaalhoolekandespetsialisti 2024. a jaanuari e-kiri ei ole laiemale ringile isikutele

kättesaadav, ei saa viidatud kirjas sisalduv väide kaebaja mao pidamise viisi kohta kaebaja

õigusi intensiivselt riivata.

4

3-24-684

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹

alusel.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175

lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5