2-25-1256/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-1256

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

J. Š. hagi L. R. (R.) vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

3500 eurot

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

Kostja seaduslik

esindaja:

J. Š. (IK XXX, elukoht: XXX, tel

nr XXX, e-post XXX)

Maarika Kutser (Maarika Kutser

Õigusbüroo OÜ, e-post XXX, tel

+372 5168 741)

L. R. (IK XXX, elukoht: XXX)

J. R. (IK XXX, elukoht: XXX,

Kohtla-Järve, tel XXX, e-post

XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta J. Š. hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. J. Š. esitas 23.01.2025 Viru Maakohtule hagi L. R. vastu isaduse vaidlustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt tutvusid hageja ja kostja seaduslik esindaja 2015.aastal ning elasid

umbes aasta koos. 2016. aasta suvel elas kostja seaduslik esindaja mõnda aega oma ema

juures, kui tagasi tuli, siis teatas, et ta on rase. Seejärel elasid pooled uuesti koos ning xxx.a.

sündis x L. R. ning Ida-Viru Maavalitsuses koostati xxx.a. sünniakt, kus lapse isana kanti

sisse hageja.

Peale lapse sündi läksid pooled lahku, kostja seaduslik esindaja asus koos lapsega elama oma

ema juurde ja hageja sai last näha ainult paaril korral. Igasuguse suhtluse ja kohtumised

lapsega on kostja seaduslik esindaja hagejal ära keelanud.

2024. aasta lõpus jõudsid hageja kõrvu kuuldused, et tema ei olegi L. isa. Hageja abikaasa U.

Š. pöördus kostja seadusliku esindaja poole ja soovis teada saada, kas kuuldused vastavad

tõele. Kostja seaduslik esindaja vastas, et laps on üksnes tema oma ja isa on dokumentides

ainult ajutiselt ning see ei ole kellegi asi. Samuti keeldus igasugustest selgitustest ja

konkreetsetest vastustest ning teatas, et sel teemal on vestlus lõpetatud. Hageja soovis minna

tegema DNA testi, kuid tulenevalt kostja seadusliku esindaja vastustest ei ole see võimalik.

Hagejal on põhjendatud kahtlus, et ta ei ole kostja isa ja sünniaktis tehtud kanne isa kohta on

ebaõige.

Hageja palub tuvastada, et L. R. ei põlvne hagejast. Hageja taotleb DNA- ekspertiisi

läbiviimist.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja seaduslik esindaja märgib hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses, et on nõus

DNA- testi läbiviimisega. Ta ei tunnista hagi, kuna kostja on hageja bioloogiline laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab hagi rahuldamata.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja lapse vastastikused õigused

ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Vastavalt PKS § 84 lg 1 on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.

Loetakse, et lapse on eostanud mees:

1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus;

2) kes on isaduse omaks võtnud või

3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

5. J. Š. soovib käesolevas tsiviilasjas tuvastada, et L. R. ei põlvne hagejast.

PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud

tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning

lapsel.

6. Kohus määras 03.03.2025.a määrusega DNA ekspertiisi ja esitas eksperdile küsimuse kas

L. R. põlvneb J. Š.st (dtl 32-33).

11.04.2025.a. a ekspertiisiakti nr 25E-GL00024-01 järelduse kohaselt saab J. Š. olla

>99,99999999% tõenäosusega L. R. bioloogiline isa (tl 37-39).

Eksperdi järeldusele tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et L. R. põlvneb J. Š.st ja hageja

on kostja bioloogiline isa.

Muude tõenditega ei ole võimalik ekspertiisi järeldust ümber lükata.

7. Kuna põlvnemise (mittepõlvnemise) tuvastamiseks määratud DNA ekspertiis tuvastas, et

L. R. põlvneb hagejast, jääb J. Š. isaduse vaidlustamise hagi rahuldamata. Isa kanne L. R.

sünniaktis on õige.

Menetluskulude jaotus

8. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Arvestades, et hageja soov oli tuvastada, et kostja ei põlvne temast (negatiivne tuvastushuvi),

kuid asjas kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et L. R. põlvneb hagejast, jääb hagi

rahuldamata ning poolte menetluskulud tulenevalt TsMS § 162 lg 1 hageja J. Š. kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik