2-24-120423/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-120423

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi E. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

253,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10069659), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

(e-post: XXX)

Kostja: E. R. (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses:

XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi E. R.-i vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista E. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 136,32

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 54,41 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista E. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o

136,32 eurot) alates 25.10.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni lepingujärgses

määras (s.o 24% aastas), kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.

4. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulude nõue 5 eurot.

5. Jätta menetluskulud E. R.-i kanda.

6. Aktiva Finance Group OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada

osaliselt.

7. Välja mõista E. R.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas

240 eurot.

Välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr XXX, viitenumbriga XXX.

8. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

10. Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 177,20 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa

avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks.

19.09.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule

lahendamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 07.10.2024 määrusega esitama nõude

hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 136,32 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 54,41 eurot (seisuga 24.10.2024) ja alates

25.10.2024 viivis kuni põhinõude summas 136,32 euro täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas. Hageja palub ka kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o

riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 358 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja nõue tuleneb 26.06.2021 kostja E. R.-i ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust nr 11088584 seadme Samsung Galaxy Watch ostmiseks

kogusummas 409 eurot. Tasumise periood 24 kuud ja igakuise osamaksete suurus 17,042

eurot. Elisa Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid. Kostja rikkus lepingut ja jättis tasumata

Elisa Eesti AS teenuse eest. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.01.2023.

Elisa Eesti AS loovutas 01.03.2024 kostja vastase nõude hagejale.

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega

vastavalt TsMS § 407 lg 1.

2. 13.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas

kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

3. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu

20.02.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva

06.03.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt

põhjendatud ja tuleb seega osaliselt rahuldada.

5. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul

puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS §

407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

6. Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud. Samas leiab kohus, et hagi ei

ole õiguslikult põhjendatud sissenõudmiskulude osas, mistõttu tuleb hagi rahuldada üksnes

osaliselt.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja

põhjendava osaga, kus on selgitatud olulisemaid põhjendusi, miks kohus hagi rahuldab

osaliselt.

7. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulusid kogusummas 30

eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel. Hageja selgitab sissenõudekulude kujunemist järgmiselt:

12.03.2024 tasulise kirja saatmine 15 eurot, 20.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot,

04.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot.

Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega

seotud kulusid, võlanõuete selgitamist ja vastuväidetele vastamist telefoni ning emaili teel,

võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Hageja on

selle tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad.

Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 2 sätestatu puhul ei ole tegemist seadustatud hinnakirjaga,

vaid piirmääradega hüvitiste välja mõistmisele.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kun i 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavalduse kohaselt öeldi leping ülesse 27.01.2023. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtub,

et kostjale on meeldetuletuskirjad saadetud 12.03.2024 (15 eurot), 20.03.2024 (5 eurot) ja

04.04.2024 (5 eurot). Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletuskirjade eest on kulu

põhjendatud.

Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb hagejal tõendada, st kulud peavad

olema reaalselt kantud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks muude kulude toimingute

eest kulude kandmist põhjendanud ega tõendanud kahju tekkimist ja ulatust. Muude kulude

tekkimisel ei saa lähtuda eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse,

siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mida saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt

põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja on kehtestanud esimese

meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri (s.o 15 eurot), et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja

üldkulusid. Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude

kulude kandmist summas 5 eurot. Seega ei ole nimetatud osas hagi õiguslikult põhjendatud.

8. Eeltoodust tulenevalt on sissenõudmiskuludest õiguslikult põhjendatud 25 eurot, mistõttu

tuleb sissenõudekulud 5 eurot jätta rahuldamata.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

10. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 215,73

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 5 eurot, mis moodustab

umbes 2,32% nõudest, s.o väike osa kogu nõudest. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab

kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

13. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja nõuab lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise

ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot ja õigusabikulude hüvitamist summas 358

eurot.

Kohus leiab, et riigilõiv 100 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147

lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842).

Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2).

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 358

eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud täiendavate

alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsimisele, hagiavalduse ettevalmistamisele ja

koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning kohtule dokumentide esitamisele

2 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei

ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja

tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud

ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende

sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tund. Seega on

põhjendatud esindaja tasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta).

14. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 240

eurot (100+20+120).

15. Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

16. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik