2-24-14314/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-24-14314

Kohtuasi

V. P. hagi J. P. vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V. P. (isikukood: XXX elukoht: XXX).

Hageja seaduslik esindaja: L. P. (isikukood: XXX

elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post: XXX )

Kostja: J. P. (isikukood: XXX, registrijärgne elukoht

XXX, e-post: XXX )

Kostja lepinguline esindaja: O. V.-K. (e-post XXX )

Asja läbivaatamise kuupäev

22.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta V. P. taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata.

2. Jätta V. P. hagi J. P. vastu elatise suurendamise nõudes rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

1(4)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. V. P. esitas Harju Maakohtule hagi J. P. vastu poolte ühise lapse V. P. ülalpidamisega

seotud ravikulude välja mõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on J. P.lt V. P. kasuks välja

mõistetud elatis 19.10.2020 tsiviilasjas nr X-XX-XXX. Kohtu hinnangul on asi olemuselt

hagiavaldus elatise suurendamise nõudes, kuivõrd hageja sõnul ei kata kostjalt laekuv elatis

hageja igapäevaseid vajadusi.

2. Harju Maakohtu 07.10.2024 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel menetlemiseks

Viru Maakohtule.

3. 09.10.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks.

4. Hageja esindaja kõrvaldas puudused 14.10.2024. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista V. P. kasuks ravikulu alates 22.07.2024 summas 530 eurot ja välja

mõista kostjalt ravikulu tagasiulatuvalt perioodi eest 21.07.2023 kuni 21.07.2024 summas 749

eurot.

Hagi asjaolude kohaselt L. P. (edaspidi hageja / lapse ema) ja J. P. (kostja / edaspidi lapse isa)

kooselust xxx sündis poeg V. P. (puudutatud isik ) (Lisa 1). Hageja ning kostja kooselu lõppes

01.06.2019 ning laps (puudutatud isik) jäi elama ema juurde. Peale vanemate lahkuminekut,

kostja suhtleb lapsega harva, seda enamjaolt telefonitsi. Kostja lapse käekäigust ei huvitu,

kohtub lapsega kaks korda aastas. Hagejale on teada, et kostja elab Keilas, kuid ei tea täpset

aadressi. Hageja on esitanud kohtule kõik teadaolevad andmed. Kuna kostja elatist puudutatud

isikule ei tasunud, pöördus puudutatud isik kohtu poole elatise nõudega. Tsiviilasjas nr X-

XX-XXX Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega mõistis kohus kostjalt puudutatud isiku

kasuks välja elatise miinimummääras. Pärast Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsuse

jõustumist on puudutatud isikul tekkinud vajadus täiendavate ravikuludele. Poolte (hageja ja

kostja) ühisel lapsel (puudutatud isikul) tekkisid hammastega probleemid, mis vajasid

meditsiinilist sekkumist ja ravi, mida tuli tasuda endal. Ravikukud on tõendatud tõenditega

(kuluarved ja ülekanded). Raviarsti tõendi kohaselt maksab ravi kokku 4036 EUR, haigekassa

seda ei kompenseeri. Esteetiline välimus on noorele väga oluline, see mõjutab enesehinnangut

ja elukvaliteeti. Hageja on palunud kohtuväliselt korduvalt kostjal aidata kanda kulusid,

millest kostja keeldus. Hammaste raviga seotud kõik kulud on kandnud hageja ja kostjal lasub

tagasitäitmise kohustus hagejale vähemalt poole summa ulatuses. Kostjal on hea majanduslik

olukord ja ta saab poolte ühise alaealise lapse ravikulusid kanda. Hageja puhul on tegemist

üksi kasvatava lapsevanemaga, kelle majanduslik olukord on kostjast halvem. Hageja on

ravikulude kandmiseks võtnud tuttavatelt laenu. Alates 30.09.2022 (mil algas ravi) kuni hagi

esitamiseni on hageja kandnud hambaravikulu summas 2976,00 eurot. Hambaravi jätkub,

mille kulu on tulevikus summas 1060 eurot. Hageja esitab tõendina arsti kinnituse hambaravi

vajaduse, teostatud ravi ja selle maksumuse kohta (Lisa 3), lisaks maksekorralduse juba

kantud kulu kohta (Lisa 4). Hageja on kulude suuruse kohta esitanud piisavalt tõendeid.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja täidab hageja elatisnõudeid igakuiselt vastavalt

kohtuotsusele. Kostja juhib kohtu ja hageja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et alimente

ei saa tagasiulatuvalt nõuda elatise suurendamise nõude puhul. Elatise suurendamine kehtib

alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kohtule ehk 23.09.2024.

2(4)

6. 22.01.2025 kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et soovib poja hammaste ravile tehtud

kulude hüvitamist 50% ulatuses.

7. Pooled kinnitasid kohtule kirjalikult peale kohtuistungit, et nad on nõus kirjaliku

menetlusega.

8. Viru Maakohtu 20.03.2025 määrusega määras kohus, et lahendab tsiviilasja kirjalikus

menetluses. Kohus määras menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks

01.04.2025 ning vastaspoole esitatu osas vastamiseks 07.04.2025. Samaks tähtajaks tuli

pooltel esitada menetluskulude nimekirjad ning seisukohad vastaspoole menetluskulude

kohta. Kohus määras, et kohtulahend tsiviilasjas nr 2-24-14314 tehakse avalikult teatavaks

11.04.2025 kell 16.00 Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu ning edastatakse menetlusosalistele.

Pooled esitasid oma seisukohad tähtaegselt.

07.04.2025 esitas hageja taotluse tõendite kogumiseks ja ekspertiisi teostamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid

tõendeid, leidis, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

10. Hagi ese: (elatise suurendamise ühise lapse huvides kantud ravikulude hüvitamiseks ½

ulatuses)

1)Välja mõista kostalt V. P. kasuks ravikulu alates 22.07.2024 summas 530 eurot;

2)Välja mõista kostjalt V. P. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 21.07.2023 kuni 21.07.2024 eest

749 eurot; (minul tuli ½ 953 eurot.

11. Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega nr X-XX-XXXX mõisteti kostjalt välja elatis

tema poeg V. P. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni.

12. Hagis taotleb elatise suurendamist, s.o hageja ja kostja ühise lapse ravikulude hüvitamist

50% ulatuses. Ajal, mil L. P. ravikulusid kandis oli poeg V. P. alaealine.

13. Perekonnaseaduse (PkS )§ 96 lg.1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised

esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased.

14. Vaidlust ei ole selles, et:

1) hageja seaduslik esindaja L. P. ja kostja J. P. on xxx sündinud V. P. vanemad;

2) kostja on Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega nr X-XX-XXXX väljamõistetud

elatist hagejale tasunud otsuses märgitud määras.

15. PkS § 102 lg.3 alusel kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas

lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate

vahel.

Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid

kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust

nõuetekohaselt põhjendama.

3(4)

Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt vajas poeg V. P. hambumuse esteetilist ravi (dtl 20).

Asjaolu, et ravi ei olnud hädavajalik, kinnitab ka V. P. e-kiri kostjale (dtl 138)

„… See ei ole patoloogiline, seepärast haigekassa ei rahasta“.

16. 22.01.2025 toimunud kohtuistungil kohus selgitas hagejale, et selleks, et kostja saaks õige

nõude osas põhjendatud argumendid esitada, peate hagis põhistama asjaolusid:

1) hammastele tehtud kulud olid vajalikud nt arsti ekspertarvamus;

2) miks ei olnud võimalik neid kulusid katta kostja poolt makstud elatisest.

Hageja poolt esitatud tõenditest ei tulene hammaste ravi vajadust, vaid pigem oli ortodondi

poole pöördumine tingitud parandada hammaste esteetilist välimust. Selliste kulutuste

tegemine eeldanuks siiski vanemate vahelist kokkulepet enne kulude tekkimist. Hageja ja

tema ema on pöördunud kostja poole palvega hüvitada osa ravikuludest, kuid kostja on sellest

keeldunud, väites, et tal on ees enda hambaravikulud summas 16 000 eurot (dtl 36).

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole elatise suurendamine hammaste ravikulude

hüvitamiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

17. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite kogumiseks ja ekspertiisi teostamiseks on

esitatud peale maakohtu 20.03.2025 määruses määratud tähtaega. Nimetatud taotlused

tulnuks esitada hiljemalt 01.04.2025, mil kohus saanuks kaalutleda, kas uuendada kohtulik

arutelu või mitte. Kirjaliku menetluse puhul on menetluse suulisuse ja avalikkuse piiramist

õigustavateks väärtusteks eelkõige menetlusökonoomia ja tsiviilkohtumenetluse

dispositiivsus. Kirjalikus menetluses on eriti tähtis, et pooltele on seatud selged ja

menetlustoimingutele vastavad tähtajad, vältimaks menetluse venimist pelgalt seetõttu, et

kohtu või menetlusosalise seisukohad ei ole üheselt arusaadavad. Kohus ei saa lubada pooltel

kontrollimatult seisukohti ja vastuväiteid esitada, sest nii ei saagi asi kunagi otsuse

tegemiseks valmis, st kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud

lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega.

MENETLUSKULUD

18. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool

oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja

lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud

menetluskulud (kui nad olid tekkinud) poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

kohtunik

4(4)