2-25-2731/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2731

Tsiviilasi

G.D maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik G.D (ik XXX; elukoht XXX-i, xxxxx,

XXX; telefon XXX; e-post XXX);

usaldusisik F.H (ik XXX; OÜ Õigusbüroo Faktootum,

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 511 8670; e-post XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

08.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G.D maksejõuetusavaldus ja kuulutada välja G.D pankrot 11. aprillil 2025

kell 11.30 ja algatada G.D kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes F.H (ik XXX; OÜ Õigusbüroo

Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon 511 8670; e-post XXX).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28. aprill 2025 kell 11.00 (asukohas

Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu).

4. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu

jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu,

sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude

mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel

nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes

edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

6. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 18. märtsil 2026.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet

usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Jätta menetluskulud G.D kanda.

9. Määrata usaldusisiku F.H tasu suuruseks 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot,

kokku 549 eurot.

9.1. Usaldusisiku tasu 549 eurot mõista välja G.D pankrotivara arvelt.

10. Määruse resolutsiooni p 9.1. märgitud usaldusisiku tasu kanda OÜ-le Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr

EE742200221013804535 Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

11. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

13. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54

lg 11).

ASJAOLUD

1. G.D (avaldaja) esitas 18.02.2025 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse,

milles jättis maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Kohus võttis avalduse 06.03.2025

menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.

2. Usaldusisiku 05.04.2025 aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseerimisväärtust omav vara

ning ta ei ole suuteline oma sissetuleku arvel täitma kõiki teadaolevaid kohustusi. Kohustusi on

võlgnikul 13 546,71 euro ulatuses. Võlgnik on püüdnud täita võlausaldajatega sõlmitud

kokkuleppeid, tasudes kolmele võlausaldajale kokku 2024. ja 2025. aastal keskmiselt umbes

350 eurot kuus. Kohustuste sellises mahus täitmine ei ole siiski olnud võimalik ainult võlgniku

sissetuleku arvel, vaid võlgnikku on rahaliselt toetanud tema vanemad ja mõned sõbrad.

Võlgnik ei pea varasemas mahus maksete jätkamist enam võimalikuks. Võlgnik soovib

edaspidi majandada end ilma kõrvalise abita. Võlgnikul on neli last, kes elavad isa juures, kuid

kelle ülalpidamises peaks seaduse kohaselt osalema ka võlgnik. Seni ei ole võlgnik laste

ülalpidamisse materiaalselt panustanud, kuid ta soovib tulevikus oma laste elus varasemast

rohkem osaleda. Võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt kinni peetav summa on väike. Kuna

võlgnik enda alaealiste laste ülalpidamises tegelikult ei osale, ei ole põhjust käsitada võlgniku

mittearestitava sissetulekuna 1/3 töötasu alammäärast iga ülalpeetava kohta. Ka sellisel juhul

on võlgniku sissetulekust seaduse kohaselt arestitav summa väiksem kui 100 eurot kuus.

Võlgniku väitel on ta valmis ka tulevikus tasuma maksejõuetusmenetluse kulu ja võlausaldajate

nõuete katteks seaduses sätestatust enam, kuid eespool esitatud 13 546,71 euro suuruse võla

tasumiseks kuluks 100 euro suuruse kuumakse korral rohkem kui 11 aastat, 200 euro suuruse

kuumakse korral rohkem kui 5 aastat. Võlgniku väitel on tal probleeme tervisega ning ta

loodab, et talle määratakse tulevikus töövõimetoetus. Esiteks ei ole selle toetuse saamine kindel

ja teiseks ei saa töövõimetoetuse määramist käsitada võlgniku maksevõimelisuse olulise

alustalana. Võlgnik ei näe esialgu võimalust teenida senisest oluliselt suuremat töötasu.

Terviseprobleemid viitavad võimalusele, et võlgnik ei pruugi olla võimeline teenima stabiilselt

isegi praegusel tasemel töötasu. Ei ole õige käsitada võlgniku praegust varalist olukorda ajutise

makseraskusena. Pigem on põhjust käsitada võlgnikku püsivalt maksejõuetuna.

Võlgnik omandas keskhariduse 2004. aastal, ametit ei ole õppinud. Proovis suhteliselt lühikest

aega tegeleda võrkturundusega. 2007. aasta jaanuaris sündis esimene laps, hiljem veel kolm

last. Võlgnik, tema elukaaslane ja lapsed elasid elukaaslase pensionäridest vanemate juures,

säästes nii eluasemekuludelt. Lastega seotud toetused ja elukaaslase sissetulek võimaldasid

võlgnikul elada tööl käimata. See tähendas siiski majandusliku iseseisvuse puudumist ning see

võis kahjustada ka pereliikmete omavahelisi suhteid. Võlgniku väitel on tal pikka aega olnud

hingamisteede vaevusi, mille leevendamiseks ta reisis regulaarselt üksi soojema kliimaga

piirkondadesse. Covidi pandeemia puhkedes oli võlgnik väidetavalt sunnitud plaanitust

kauemaks jääma välisriiki, sellega seotud kulusid otsustas katta laenatud rahaga. Võttis laene

ka hiljem. Suhted elukaaslasega halvenesid niivõrd, et 2023. aasta augustis kooselu lõppes ja

võlgnik pidi harjuma tööga püsivat sissetulekut teenima. Praegust töökohta kohviku

nõudepesijana peab võlgnik enesele sobivaks. Võlgnik on teinud minevikus valikuid, mis on

tema iseseisvat toimetulekut kahjustanud. Laenamine on alati seotud kulu ja riskiga. Kulutusi

tehes ning laene võttes võlgnik ei hinnanud oma varalisi võimalusi konservatiivselt. Võlgniku

lootus kõrvalise abi jätkumisele ei täitunud, ta ei suutnud võetud kohustusi ilma kõrvalise abita

täita. Inimesi, kes sarnasel viisil eksivad ja maksejõuetuks muutuvad, on suhteliselt palju.

Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Olukord, millesse

võlgnik sattus, kujunes isiklike ja varaliste suhete ebaõige planeerimise ja korraldamise

tulemusena.

Usaldusisiku hinnangul on sobivaimaks menetlusliigiks pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

3. 08.04.2025 istungil selgitas kohus maksejõuetusmenetluste erinevust. Võlgnik avaldas, et

soovib pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust.

4. Usaldusisik palub määrata oma tasuks 5 töötunni eest 450 eurot, millele lisandub käibemaks 99

eurot, kokku 549 eurot. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu mõista välja võlgniku

pankrotivarast. Tasu palub usaldusisik välja mõista büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb -

OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr

EE742200221013804535 Swedbank).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada G.D

pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

6. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot

ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik

on soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist.

7. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub oma

kohustuste (13 546,71 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste

ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv

maksejõuetus. Võlgnik on ka ise soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks F.H ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja (märgitud resolutsioonis).

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või

kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta

ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta

esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. FIMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3

kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 5 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 450 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 549 eurot.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

14. Usaldusisiku tasu summas 549 eurot mõista välja G.D pankrotivara arvelt. Kohus määrab tasu

OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. OÜ Õigusbüroo

Faktootum on käibemaksukohuslane.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1) andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2) andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS § 86 lg 1).

Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei kohusta

võlgnikku vannet andma.

3) osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1) tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2) teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3) mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4) anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohustustest

vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on

rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik