2-23-12241/39 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12241

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

T. O. hagi R. J. vastu võla nõudes

30 399 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Viimase kohtuistungi aeg

või viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Hageja: T. O. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (e-

post XXX)

Kostja: R. J. (isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat: Vladimir

Sadekov (e-post XXX)

Eelistung 22.02.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R. J.ilt T. O. kasuks 26 092,48 eurot.

3. Menetluskulud jätta 86% ulatuses R. J.i kanda ja 14% ulatuses T. O. kanda.

4. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

28.08.2023 esitatud ja 02.09.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. J. (kostja) ja AS

SEB Liising 28.11.2022 liisingulepingu sõiduauto Audi A8 (reg.nr XXX) soetamiseks. T. O.

(hageja) ja kostja vahel oli kokkulepe, et sõiduauto kasutajaks saavad nii kostja kui hageja, mis

on tõendatud tehnilise passiga. Hageja on teinud esimese sissemakse sõiduki soetamiseks

summas 30 399 eurot. Kuna kostja on sõiduki vastutav kasutaja ning nõuab hagejalt sõiduki

üleandmist tema valdusesse, nõuab hageja 30 399 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 30 399 eurot.

28.03.2024 täpsustas hageja, et poolte vahel oli kokkulepe, et nemad ostavad sõiduauto Audi A8

(reg.nr XXX), kostja pidi tasuma igakuised liisingumaksed, hageja aga pidi tegema esimese

sissemakse summas 30 399 eurot ning mõlemad pooled pidid olema sõiduauto kasutajaks kuni

liisingulepingu lõppemiseni. Peale liisingulepingu lõppemist pidi mõlemale poolele tekkima

omandiõigus nimetatud sõiduautole. Hageja sai kasutada sõiduautot ajavahemikul 28.11.2022

kuni 11.08.2023. Kostja piiras hageja kasutusõigust sõiduautole ning välistas oma tegevusega

hageja omandiõiguse tekkimist sõiduautole peale liisingulepingu lõppemist. Kostja on seega

oluliselt rikkunud lepingut. Hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, nimelt hageja ei saanud alatest 11.08.2023 sõiduautot enam kasutada ning on välistatud

omandiõiguse tekkimine sõiduautole peale liisingulepingu lõppemist. 11.08.2023 on hageja

esitanud kostjale nõude tagastada hagejale 30 399 eurot. Hageja käsitleb seda

taganemisavaldusena.

10.12.2024 esitatud dokumendis märkis hageja, et palub mõista kostjalt välja 26 345,80 eurot

kahju hüvitamise sätete alusel või 30 399 eurot lepingust taganemist reguleerivate sätete alusel

või 30 399 eurot alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostja vastus

Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ja hageja

elasid koos ja nende vahel olid lähedased suhted. Pooled leppisid omavahel kokku, et nemad

ostavad sõiduauto Audi A8 (reg. nr XXX). Auto ostmiseks oli kostja poolt sõlmitud

liisinguleping AS-ga SEB Liising. Vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele pidi kostja

tasuma igakuised liisingumaksed (mida ta teeb ka praegusel ajal), hageja aga pidi tegema

esimese sissemakse summas 30 399 eurot. Hageja sai kasutada sõiduautot ja maksis selle õiguse

eest AS-le SEB Liising summa 30 399 eurot. Kostja sõlmis liisingulepingu, mille kohaselt pidi ta

maksma AS-le SEB Liising igakuised maksed. Lisaks sellele sai kostja ka sõiduki väljaostmise

õiguse liisingu perioodi lõppemisel. Sõiduauto tehnilises passis oli sõiduki omanikuks kantud

AS SEB Liising, vastutavaks kasutajaks kostja R. J. ja kasutajaks hageja T. O.. Pooled läksid

riidu ja hageja hakkas nõudma raha summas 30 399 eurot tagastamist, mis on nende varasema

kokkuleppega vastuolus.

11.08.2023 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt 30 399

eurot tagastamist hageja arveldusarvele määratud tähtajaks. Nõudekirja p-s 2. oli märgitud, et

sõiduk oli soetatud hagejale kasutamiseks. Samal päeval hageja viis sõiduki ära ilma kostja

nõusolekuta, millega teistkordselt rikkus nende omavahelist kokkulepet. Lisaks sellele, samal

päeval, s.o. 11.08.2023.a. õhtul, Audi autokeskusest teavitati kostjat sellest, et eeldatavasti hageja

lähtestas kostja juurdepääsu Audi connect’i sõiduki teenustele. Kostja reageeris hageja

tegevusele sellega, et muutis sõiduki tehnilise passi andmed järgmiselt: kustutas kasutajaks

märgitud T. O. ja peale seda esitas kuriteokaebuse.

Kostja ei ole saanud hagejalt 30 399 eurot, mis on tõendatud ka hageja poolt kohtule esitatud

maksekorraldusega, kust nähtub, et hageja tehtud ülekande saajaks on SEB Liising AS, mitte

kostja. Seega on arusaamatu ja segane hageja nõue, mis on esitatud hagiavalduses.

Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud

väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

3. Tsiviilasjas esitatud materjalidest lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et kostja on sõlminud

24.11.2022 liisingulepingu sõiduauto Audi A8 omandamiseks (leping dtl 151-166).

Samuti on tõendatud, et esimese sissemakse pangale summas 30 399 eurot seoses

nimetatud liisingulepinguga on teinud hageja (dtl 5). Puudub vaidlus, et sõiduauto

tehnilises passis oli sõiduki omanikuks kantud AS SEB Liising, vastutavaks kasutajaks

kostja ning kasutajaks hageja (dtl 10).

4. Hageja on menetluses välja toonud, et poolte vahel oli kokkulepe, et hageja teeb esimese

sissemakse seoses liisitud sõiduautoga ja ülejäänud igakuised liisingumaksed pidi tasuma

kostja. Samuti on hageja menetluse jooksul jäänud seisukohale, et hageja pidi saama

kokkuleppe alusel sõiduautot kasutada vähemalt kuni liisingulepingu lõppemiseni, kuid

kuna hageja ei ole saanud sõiduautot kasutada, siis tuleb kostjal hüvitada seoses sellega

hagejale tekkinud kahju. Hageja on leidnud, et poolte õigussuhe on eelkõige

kvalifitseeritav kasutuslepinguna ning alternatiivselt on hageja tuginenud oma nõude

esitamisel ka alusetu rikastumise sätetele.

Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang sellele, kas, millise ja millistel tingimustel

on pooled omavahel lepingu sõlminud.

5. Kohus selgitab, et kasutuslepingu alusel võimaldatakse teisel isikul mingit tsiviilõiguse

esemeks olevat asja, õigust või muud hüve kasutada. Kuigi hageja on viidanud

menetluses üksnes üldiselt kasutuslepingu olemasolule (vaatamata kohtu korduvatele

selgitustele on välja toomata konkreetne kasutuslepingu liik), siis asub kohus seisukohale,

et poolte õigussuhe on kvalifitseeritav rendilepinguna.

5.1 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik

(rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning

võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava

vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt

kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas

peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis

tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Kohus selgitab, et lepingu võib lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise

teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt

väljendatud. Kaudse tahteavaldusega lepingu sõlmimise korral loetakse leping sõlmituks

läbi pakkumusele nõustumuse andmisega, mis väljendub teos (TsÜS § 68 lg 3). See

tähendab kohtu hinnangul, et lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse tegemine on

võimalik ka lepingu täitmisele asumisega.

5.2 Kuigi käesoleval juhul puudub poolte vahel kirjalik rendileping, siis on kostja oma

vastuses kinnitanud, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma igakuiseid

liisingumakseid ja hageja tegema esimese sissemakse AS-le SEB Liising summas 30 399

eurot ning sai selle eest kasutada sõiduautot (kostja 06.09.2023 vastuse p-d 1.4 ja 1.5, dtl

30-31). Hageja kasutusõigust sõiduautole tõendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et

liisingulepingu sõlmimisel kanti hageja ka sõiduauto tehnilisse passi kasutajana sisse.

Seega saab lepingu täitmisele asumisega (s.o raha ülekandmisega ning hageja sõiduauto

tehnilisse passi kasutajana sisse kandmisega) lugeda leping poolte vahel sõlmituks.

5.3 Hageja on välja toonud, et hageja pidi saama sõiduautot kasutada vähemalt kuni

liisingulepingu lõppemiseni. Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid nimetatud kokkuleppe

kohta, siis arvestades, et tasutud sissemakse moodustas sõiduauto väärtusest ca pool, siis

on eluliselt usutav, et hageja poolt tasutud summa eest oli hageja õigustatud ka sõiduautot

kasutama vähemalt kuni liisingulepingu lõppemiseni, s.o kokku 60 kuud. Kostja ei ole

esitanud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud lühemas perioodis. Arvestades, et

pooled olid lepingu sõlmimise ajal elukaaslased, siis on ka eluliselt usutav, et sõiduautot

planeeriti kasutada ühiselt. Nimetatu aga ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kooselu

lõppemise korral oleks automaatselt lõppenud ka kasutusleping. Sellistel tingimustel

lepingu sõlmimist ei ole pooled kohtule ka tõendanud. Samuti on tõendamata hageja

väide selle kohta, et ka tema pidi liisingulepingu lõppedes auto omanikuks saama.

Vastupidiselt nähtub liisingulepingust, et auto omanikuks pidi saama liisingulepingu

lõppedes üksnes kostja.

5.4 VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte

kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kokkuleppel lepingu

lõppemiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab kohtu hinnangul TsÜS-i § 68

lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kostja on 06.09.2024 dokumendi p-s 1.10 kinnitanud,

et on 11.08.2023 kustutanud hageja sõiduki tehnilisest passist kasutajana (dtl 31). Hageja

on omakorda edastanud 11.08.2023 kostjale nõudekirja 30 399 tagastamiseks (dtl 7).

Nimetatud tegudest võib järeldada, et kumbki pool ei soovinud enam lepingut jätkata.

Kuigi käesoleval juhul puuduvad tõendid, et pooled oleksid järginud lepingu erakorralise

ülesütlemise / taganemise nõudeid, siis saab poolte väljendatust lugeda leping lõppenuks

VÕS § 13 lg 1 alusel ehk analoogia korras poolte kokkuleppel. Kohus arvestab, et poolte

kooselu oli lõppenud ning kumbki pool ei ole soovinud alates 11.08.2023 enam lepingut

jätkata. Seega on pooltevaheline kasutusleping kohtu hinnangul lõppenud 11.08.2023.

6. Hageja on palunud kostjalt oma menetlusdokumentides välja mõista temale tekkinud

kahju nii 30 399 euro ulatuses, kui ka 26 345,80 euro ulatuses.

6.1 Kohus selgitab, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks peavad VÕS §-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige

järgmised eeldused: kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1);

lepingu rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 ja § 115 lg 1); hagejale on tekkinud või

tekib kahju tulevikus (VÕS § 127 lg 1, § 128); lepingurikkumise ja hageja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); hagejal lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); hagejal

lepingu rikkumise tõttu tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse

tõttu (VÕS § 127 lg 3). Juhul kui nõutakse kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel,

on kahju hüvitamise nõude eelduseks üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine

kohustuse täitmiseks (vt VÕS § 115 lg-d 2 ja 3).

6.2 Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kostja on lepingut

rikkunud ning hagejale on seoses sellega tekkinud kahju. Kohus on eelnevalt leidnud, et

hageja poolt kostja eest sissemakse summas 30 399 eurot tasumisega pangale, tekkis

hagejal sõiduauto kasutamise õigus vähemalt kuni liisingulepingu lõppemiseni, s.o kokku

60 kuud. Puudub vaidlus, et hageja on saanud sõiduautot kasutada kuni 11.08.2023, s.o

ca 8,5 kuud. Kostja on kinnitanud, et peale poolte lahkuminekut võttis kostja hagejalt

sõiduki kasutamise õiguse tagasi (kostja 27.05.2024 dokumendi p 3, dtl 125). Puuduvad

tõendid, et hageja oleks sellest ajast alates ka saanud sõiduautot kasutada. Kuna 60 kuu

asemel sai hageja sõiduautot kasutada ainult 8,5 kuud, siis on kostja sõiduki

kasutusõiguse äravõtmisega lepingut rikkunud ning hagejal on tekkinud rahaline kahju 26

092,48 euro ulatuses (30 399 eurot/60 kuuga x 51,5 kuuga). Kohus märgib, et kuigi

sissemakse summa tasuti pangale, siis on hagejal õigus nõuda antud summa tagastamist

kostjalt, kuna sissemakse on tasutud pangale kostja eest ning pooltel on olnud kokkulepe,

et hageja saab selle summa eest sõiduautot kasutada. Kohus märgib, et kuigi kahju

hüvitamise nõude eelduseks on üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine

kohustuse täitmiseks (vt VÕS § 115 lg-d 2 ja 3), siis arvestades, et poolte kooselu on

lõppenud ning kumbki pool ei ole näidanud üles huvi sõiduauto kasutamise jätkamiseks

ühiselt, siis puudus kohtu hinnangul antud juhul hagejal ka vajadus täiendava tähtaja

andmiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista kahju summas 26 092,48 eurot.

8. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades hagi rahuldamise ulatusega jätab kohus menetluskulud 86% ulatuses kostja

kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2025 kohtuotsusega muudeti Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja 11.04.2025 kohtuotsuse põhjendusi.