3-23-577/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.04.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-577

Haldusasi

OÜ Forestgreen kaebus Keskkonnaameti 29.11.2022

korralduse punkti 1.2 ja 10.02.2023 vaideotsuse

tühistamiseks ning Keskkonnaameti kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja OÜ Forestgreen, esindajad vandeadvokaadid

Indrek Leppik ja Mari Kelve-Liivsoo

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kolmas isik MTÜ Eikla Jahiselts, esindaja

vandeadvokaat Heili Püümann

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti, MTÜ Eikla Jahiselts ja OÜ

Forestgreen apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Keskkonnaameti apellatsioonkaebusest loobumise avaldus ning lõpetada

Keskkonnaameti apellatsioonkaebuse menetlus.

2. Võtta asja juurde OÜ Forestgreen esitatud tõendid digitaalse toimiku lehtedel 387–

390 ja 456–491. Tagastada OÜ Forestgreen esitatud tõendid digitaalse toimiku lehtedel

410–443, 514–515 ja 522–523.

3. Jätta MTÜ Eikla Jahiselts ja OÜ Forestgreen apellatsioonkaebused rahuldamata

ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2023 otsus muutmata.

4. Mõista OÜ Forestgreen apellatsiooniastme

menetluskulude katteks välja

Keskkonnaametilt 750 eurot ja MTÜ-lt Eikla Jahiselts 1300 eurot. Muud menetluskulud

ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus asendada avaldatavas kohtulahendis tema

ärinimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 19.05.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

3-23-577

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) pikendas 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 p-ga 1.2 MTÜ

Eikla Jahiselts Eikla jahipiirkonna (JAH1000207) kasutusõiguse luba nr 2 järgmiseks 10

aastaks, s.o kuni 29.11.2032.

Jahimaa heaperemeheliku kasutamise jätkamiseks ning jahindusliku kasutuse edasiseks

võimaldamiseks on otstarbekas pikendada kehtivat jahipiirkonna kasutusõiguse luba

jahiseaduse (JahiS) § 18 lg 1 alusel, et tagada jahimaa kasutamise stabiilsus ning jätkuv

koostöö piirkonna maaomanikega. Puuduvad JahiS § 18 lg-s 2 toodud asjaolud, mille

esinemisel loa kehtivust ei pikendata.

2. OÜ Forestgreen esitas vaide, mille KeA jättis 10.02.2023 vaideotsusega nr 1-7/22/280-4

rahuldamata.

3. OÜ Forestgreen esitas Tallinna Halduskohtule 13.03.2023 kaebuse 29.11.2022

korralduse p 1.2 ja 10.02.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning KeA kohustamiseks kaasama

kaebaja kasutusõiguse loa andmise menetlusse või andma kaebajale võimalus uues

menetluses taotluse esitamiseks.

Vaidlustatud haldusaktid välistavad kaebaja võimaluse taotleda ise Eikla jahipiirkonna

kasutusõiguse luba. Kaebaja on huvitatud jahitegevuse korraldamisest selles jahipiirkonnas ja

täidab JahiS-ga taotlejale esitatavad nõuded. JahiS ei võimaldanud MTÜ-le Eikla Jahiselts

väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse luba veelkord pikendada. MTÜ Eikla Jahiselts ei

vasta JahiS § 18 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud tingimustele, sest esitas menetluses teadlikult

valeandmeid ja on rikkunud mitmel korral kasutusõiguse loa tingimusi.

4. KeA palus jätta kaebus rahuldamata.

5. MTÜ Eikla Jahiselts palus jätta kaebus rahuldamata.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.12.2023 otsusega kaebuse, tühistas 29.11.2022

korralduse p 1.2 ja 10.02.2023 vaideotsuse ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Kaebajal on kaebeõigus KeA 29.11.2022 korralduse p 1.2 vaidlustamiseks. Kaebaja ei ole

esitanud kaebust maaomanikuna, vaid on selgitanud enda huvi taotleda ise jahipiirkonna

kasutusõiguse luba. JahiS § 17 lg 2 p 4 kohaselt keeldub loa andja jahipiirkonna

kasutusõiguse loa andmisest, kui jahipiirkond on juba kasutusel. Senise kasutaja loa kehtivuse

pikendamine välistab niisiis kaebaja õiguse taotleda selle jahipiirkonna kasutusõiguse luba,

sest sellisel juhul jahipiirkond ei vabane. Kaebaja õigusi puudutab küsimus, kas jahipiirkonna

kasutusõiguse loa kehtivuse pikendamine on toimunud õiguspäraselt ning tal on õigus nõuda

selles osas KeA tegevuse kohtulikku kontrolli (vt nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-

2(8)

3-23-577

2230, p 9). Kaebaja on selgitanud, et ta on huvitatud jahitegevuse korraldamisest Eikla

jahipiirkonnas ja täidab JahiS-ga taotlejale esitatavad nõuded.

Jahipiirkonna kasutamist reguleerib JahiS 2. ptk, mis näeb ette, et jahipiirkonna kasutusõigus

antakse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga (§ 14 lg 1). Loa andjaks on KeA ning luba antakse

10 aastaks (§ 14 lg-d 3–4). Loa taotlemine, taotluse avalikustamine ning loa andmine ja sellest

keeldumine, sh kasutusõiguse loa avalikult teatavakstegemine on reguleeritud §-des 15–17.

JahiS § 18 lg 1 näeb ette, et jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendatakse

järgmiseks 10 aastaks, kui jahipiirkonna senine kasutaja on esitanud 6 kuud enne

jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse lõppemist jahipiirkonna kasutusõiguse loa andjale

taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga. 25.04.2013 vastu võetud ja 01.06.2013 jõustunud

JahiS § 67 lg 2 nägi rakendussättena ette, et seaduse jõustumisel kehtinud jahipiirkonna

kasutusõiguse luba kehtib 10 aastat pärast selle seaduse jõustumist ulatuses, milles see ei ole

vastuolus seaduses sätestatuga.

JahiS § 18 lg 1 ei saa olla aluseks jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamisele olukorras,

kus jahipiirkonna kasutusõiguse luba on üleminekusättest tulenevalt automaatselt pikenenud.

JahiS § 67 lg 2 eesmärk oli reguleerida enne uue JahiS jõustumist antud jahipiirkonna

kasutusõiguse lubade kehtivust. Sättega määratleti, et uue seaduse jõustumise hetkel kehtinud

load kehtisid edasi veel 10 aastat, st kuni 31.05.2023. JahiS § 20 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb

jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivus, kui selle kehtivuse tähtaeg on möödunud. JahiS §

18 lg 1 näeb küll ette võimaluse pikendada jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust

järgmiseks kümneks aastaks, kuid see säte ei saa olla aluseks jahipiirkonna kasutusõiguse loa

pikendamisele olukorras, kus loa kehtivus on üleminekusättest tulenevalt ühekordselt

automaatselt pikenenud. Kohtu seisukoht ühtib õiguskantsleri 11.03.2022 arvamusega.

Loa pikendamise eelduseks JahiS § 18 lg 1 alusel saab seega olla eelnevalt JahiS §-des 14– 17

sätestatud tingimustel ja korras tähtajalise jahipiirkonna kasutusõiguse loa väljastamine, mitte

varasemas seaduses sätestatud eeldustel väljastatud ja ainuüksi üleminekusättest tulenevalt

veel 10 aastat kehtinud load. Seega pole 29.11.2022 korralduse p 1.2 kehtiva õigusega

kooskõlas ning on materiaalselt õigusvastane.

Kaebaja esitas alternatiivse kohustamisnõude enda kaasamiseks jahipiirkonna kasutusõiguse

loa andmise haldusmenetlusse juhuks, kui kohus tühistab 29.11.2022 korralduse p 1.2 oluliste

kaalutlusvigade või olulise menetlusõiguse rikkumise tõttu (vt kaebuse p 77). Kohus tühistab

vaidlustatud korralduse p 1.2 selle sisulise õigusvastasuse tõttu. Seega puudub vajadus

alternatiivse kohustamisnõude eraldiseisvaks lahendamiseks (vt kaebuse p 76). Ka vastustaja

on selgitanud, et loa pikendamise menetluses ei saa kaebajale anda taotluse esitamise

võimalust, ent uue kasutaja otsimise menetluses kui avatud menetluses on ka kaebajal

võimalik taotlus esitada.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule kirjalikus menetluses

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul (praegusel juhul kuni 20.11.2023) menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja esitas 20.11.2023 taotluse mõista

välja menetluskulud 2720 eurot (esindajakulu 2700 eurot ilma käibemaksuta ja riigilõiv 20

eurot). Taotlusele oli lisatud ajaaruanne ja 4 arvet Greenevent OÜ-le. Kaebaja põhjendab, et

arved on esitatud Greenevent OÜ-le ja tasutud Greenevent OÜ poolt tulenevalt sõlmitud

kokkuleppest.

HKMS § 109 lg 5 kohaselt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui

tema eest kandis need muu isik. Menetluskulud on siiski väljamõistetavad vaid juhul, kui

menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, s.o kohustus õigusabikulud tema

3(8)

3-23-577

eest tasunud isikule hiljem hüvitada (HKMS § 109 lg 11; vt Riigikohtu 09.06.2023 otsus nr 3-

20-2247, p 27 ja 15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Ehkki kaebaja on viidanud, et kulud

kandis Greenevent OÜ tulenevalt sõlmitud kokkuleppest, ei ole ta väitnud ega tõendanud, et

kaebajal oleks tekkinud kohustus need kulud Greenevent OÜ-le hiljem hüvitada. Seega ei ole

kaebaja menetluskulud vastustajalt väljamõistetavad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. KeA palus 19.12.2023 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega

jätta kaebus rahuldamata. OÜ Forestgreen palus 09.02.2024 vastuses jätta KeA

apellatsioonkaebus rahuldamata. MTÜ Eikla Jahiselts toetas 12.02.2024 vastuses

apellatsioonkaebust. KeA loobus 06.03.2025 avalduses apellatsioonkaebusest, viidates

Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2024 otsusele nr 3-22-2414.

8. MTÜ Eikla Jahiselts palus 05.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

ning tagastada OÜ Forestgreen kaebus läbivaatamatult või jätta uue otsusega OÜ Forestgreen

kaebus rahuldamata.

Kaebajal puudub kaebeõigus, sest ta ei vasta JahiS § 17 lg-s 2 nimetatud tingimustele ega

oleks seetõttu saanud ise kandideerida jahipiirkonna kasutusõiguse loale. Puuduvad tõendid,

et kaebajal oleks kunagi olnud mingit majandustegevust, rääkimata jahipidamise

korraldamisest. Kaebaja ei oma Eikla jahipiirkonnas ühtki kinnisasja ja on tõendamata, et ta

on sõlminud mõne selle piirkonna maaomanikuga lepingu jahindustegevuse korraldamiseks.

Vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Halduskohus eksis JahiS § 18 lg 1 ja § 67 lg 2

tõlgendamisel. KeA arusaam JahiS sätetest on kooskõlas seadusandja tahtega. Ka Riigikohus

leidis 17.10.2023 määruses nr 3-23-360 sarnastel asjaoludel, et kohaldada tuleb JahiS §-i 18.

Kolmas isik ei ole esitanud jahindusnõukogule või KeA-le valeandmeid ning ei ole jätnud

täitmata kasutusloas ettenähtud kohustusi.

9. OÜ Forestgreen palus 09.02.2024 vastuses jätta MTÜ Eikla Jahiselts apellatsioonkaebus

rahuldamata.

Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebajal on kaebeõigus. See põhineb asjaolul, et kaebaja

soovib taotleda Eikla jahipiirkonna kasutusõiguse luba, kuid kolmanda isiku loa pikendamise

tõttu ei olnud võimalik KeA-le sellist taotlust esitada. Kaebaja peab vastama JahiS § 17 lg-s 2

ettenähtud nõuetele alles taotluse esitamise ajal, kuigi kaebaja vastab neile nõuetele ka

praegu. Halduskohus ei nõudnud maaomanikega sõlmitud lepingute esitamist, mistõttu

kaebaja neid ka ei esitanud, kuid lepingud on olemas. Kaebaja ei ole saanud tegeleda

jahipidamise korraldamisega KeA õigusvastase tegevuse tõttu. JahiS ei välista kasutusõiguse

loa andmist äriühingule, mis alles alustab tegevust.

Kõik kolmanda isiku uued väited tuleb jätta tähelepanuta, sest need oleks saanud esitada juba

halduskohtule. Kui ringkonnakohus hindab kolmanda isiku väiteid sisuliselt, siis ei ole need

põhjendatud. Halduskohus tõlgendas JahiS-i sätteid õigesti ning ei läinud vastuollu

seadusandja tahte või Riigikohtu praktikaga. Kolmas isik ei ole lükanud ümber kaebaja

väiteid, et kolmas isik esitas jahindusnõukogule valeväiteid ega täitnud kasutusloaga temale

pandud kohustusi.

10.OÜ Forestgreen palus 08.01.2024 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus

osas, millega kohus jättis kaebaja menetluskulud KeA-lt välja mõistmata, ning uue otsusega

kohustada KeA-d hüvitama OÜ Forestgreen menetluskulud või alternatiivselt saata asi

tühistatud osas uueks otsustamiseks halduskohtule.

4(8)

3-23-577

Halduskohus kohaldas vääralt HKMS § 109 lg-t 5. See norm ei välista menetluskulude

hüvitamist, kui need on menetlusosalise eest kandnud muu isik. Kaebaja selgitas kohtule, et

arved on esitatud Greenevent OÜ-le ja tasutud tema poolt, tulenevalt kaebajaga sõlmitud

kokkuleppest. Kaebaja kohustus hüvitada menetluskulud need tasunud isikule tekib seaduse

alusel, sest menetluskulud tasunud isik on tasunud menetluskulud kaebaja eest käsundi

täitmisel. Seega pole vajalik eraldi kulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimine ja selle kohtule

esitamine.

Kui kohus eelnevaga ei nõustu, siis on oluline, et kaebaja on kokkuleppe olemasolule

viidanud ning seda piisavalt põhistanud. Greenevent OÜ on kaebaja seotud isik – mõlemal

äriühingul on sama osanik, tegelik kasusaaja ja juhatuse liige. Juhatuse liige oleks saanud

kinnitada, et kaebaja peab menetluskulud nende väljamõistmisel Greenevent OÜ-le hüvitama.

Halduskohus pidanuks andma kaebajale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.

11.KeA palus 08.04.2024 vastuses jätta OÜ Forestgreen apellatsioonkaebus rahuldamata,

nõustudes menetluskulude jaotamise küsimuses halduskohtu otsuse põhjendustega.

12.MTÜ Eikla Jahiselts leidis 12.02.2024 vastuses, et kaebaja apellatsioonkaebus ei ole

põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja kohtuvaidlust rahastab kolmas isik, näitab, et kaebajal

tegelikult puudub õiguslikult kaitstav huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13.KeA esitas 06.03.2025 apellatsioonkaebusest loobumise avalduse.

14.HKMS § 191 lg 1 kohaselt võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda

apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni

avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Ringkonnakohus leiab, et KeA

apellatsioonkaebusest loobumise avaldus on tähtaegne ja puuduvad alused keelduda selle

vastuvõtmisest.

15.Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid teinud, samuti ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama

apellatsioonieseme kohta (HKMS § 191 lg 2). Seega loetakse, et KeA ei ole Tallinna

Halduskohtu 08.12.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.

16.Kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud, lõpetab

ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse (HKMS § 191 lg 3). Kuna

apellatsioonkaebused on esitanud ka kaebaja ja kolmas isik, ei ole alust asja menetlust

tervikuna lõpetada.

II

17.Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid.

18.Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel asja juurde kaebaja 08.01.2024

apellatsioonkaebuse lisad 1 ja 2 (OÜ Forestgreen ja Greenevent OÜ 07.01.2024 kokkulepe ja

äriregistri väljavõte, dtl 387–390). Kuigi neil tõenditel ei ole tähtsust kaebaja

apellatsioonkaebuse sisulisel lahendamisel, on need asjakohased ja esitatud tähtaegselt

apellatsiooniastme menetluskulude jaotamise otsustamiseks (vt täpsemalt allpool). Korduvalt

esitatud sama sisuga tõendid tuleb tagastada (dtl 514–515 ja 522–523).

19.Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 3 alusel asja juurde kaebaja 09.02.2024 seisukoha

lisad 1–3 (kaebaja sõlmitud kinnisasjade jahindusliku kasutamise leping, õiguskantsleri

01.07.2023 kiri ja jahiseaduse eelnõu 351 SE seletuskiri, dtl 456–491). Kaebaja esitas need

vastuseks MTÜ Eikla Jahiselts apellatsioonkaebusele eesmärgiga lükata ümber kolmanda

5(8)

3-23-577

isiku väiteid seoses kaebajal kaebeõiguse puudumise ja JahiS-i asjakohaste sätete

tõlgendamisega. Kaebaja 09.02.2024 seisukoha lisad 1 ja 2 (dtl 410–443), mis on esitatud

vastuseks KeA apellatsioonkaebusele, tuleb tagastada. Need kattuvad eespool nimetatud

lisadega 2 ja 3, mis on juba võetud asja juurde.

III

20.MTÜ Eikla Jahiselts apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).

21.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kaebeõiguse

eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse

tekkimiseks olema intensiivne. Kaebaja on selgitanud, et ta on huvitatud jahitegevuse

korraldamisest Eikla jahipiirkonnas, mistõttu sooviks ta taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse

luba. Kolmanda isiku kasutusõiguse loa pikendamine JahiS § 18 lg 1 alusel välistas kaebaja

võimaluse osaleda kasutusloa andmise menetluses. See on piisav, et jaatada kaebaja

subjektiivsete õiguste riivet ja kaebeõigust KeA 29.11.2022 korralduse p 1.2 vaidlustamiseks.

22.Kaebeõigust ei ole alust välistada põhjusel, et kaebaja ei ole varem tegelenud jahitegevuse

korraldamisega. Kaebaja märgib õigesti, et JahiS ei välista jahipiirkonna kasutusõiguse loa

andmist äriühingule, kes alles alustab oma tegevust (vt JahiS §-d 14–17). Seda, kas taotleja

puhul on kasutusloa andmise eeldused täidetud, sh kas tal on olemas samas jahipiirkonnas

kinnisasi või kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse

korraldamiseks tema kinnisasjal (JahiS § 14 lg 5), kontrollib KeA haldusmenetluse käigus.

Kaebaja on siiski esitanud 22.10.2022 sõlmitud lepingu Eikla jahipiirkonna maaomanikuga,

mille järgi on tal olemas õigus kasutada lepingus loetletud kinnisasju jahipidamise

korraldamiseks. HKMS § 109 lg-t 5 arvestades ei välista kaebeõigust ka asjaolu, et kaebaja

õigusabikulud katab mõni teine isik. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kaebajal

puudub tegelik huvi kasutusõiguse loa vastu ja kaebus on esitatud mõne teise isiku huvides.

23.Ringkonnakohus leidis 28.03.2024 otsuses nr 3-22-2414, et JahiS § 67 lg 2 kui

üleminekusätte alusel antud lubade kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada JahiS § 18

alusel, vaid kõik jahipiirkonna kasutusõiguse load tuleb anda välja 01.06.2013 jõustunud

JahiS-i kohaselt (p-d 9–10). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Õige pole kolmanda

isiku väide, et see tõlgendus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebaja märgib õigesti, et

Riigikohus ei analüüsinud 17.10.2023 määruses nr 3-23-360 sisuliselt jahipiirkonna

kasutusõiguse loa pikendamist JahiS § 18 alusel, vaid lahendas üksnes kaebuse tähtaegsuse

küsimust, selgitades, millisel viisil tuli KeA-l JahiS § 18 alusel antud korraldus teatavaks teha.

24.Kuna KeA-l puudus õigus pikendada MTÜ Eikla Jahiselts jahipiirkonna kasutusõiguse

luba JahiS § 18 alusel, on halduskohus vaidlustatud korralduse p 1.2 õigesti tühistanud.

Seetõttu puudub vajadus kontrollida, kas kolmandale isikule tulnuks kasutusõiguse loa

andmisest keelduda mõnel JahiS § 18 lg-s 2 nimetatud alusel, samuti ei tule hinnata

menetlusosaliste muid väiteid.

IV

25.OÜ Forestgreen apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

26.Halduskohus ei eksinud HKMS § 109 lg 5 tõlgendamisel. Halduskohus ei väitnud, et

kaebaja eest ei tohtinud menetluskulusid kanda muu isik, vaid leidis, et kaebaja pole

tõendanud, et tal on tekkinud kohustus kulud Greenevent OÜ-le hüvitada. HKMS § 109 lg 11

sätestab selgelt, et kulud on väljamõistetavad vaid siis, kui menetlusosalisel on tekkinud

kulude kandmise kohustus, ning HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt tuleb selle kohta

esitada kohtule tõendid. Üksnes menetluskulude nimekirjas sisalduv väide, et „arved on

esitatud Greenevent OÜ ja tasutud tema poolt tulenevalt sõlmitud kokkuleppest“ ei ole

6(8)

3-23-577

ringkonnakohtu hinnangul piisav (vrd Riigikohtu 25.04.2016 otsus nr 3-3-1-10-16, p 16.3;

09.03.2009 otsus nr 3-3-1-94-08, p 21).

27.Samuti ei saa väita, et hüvitamise kohustus on tekkinud seaduse alusel. Kaebaja tugineb

võlaõigusseaduse § 78 lg-le 4, mille järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada

tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist juhul, kui see tuleneb seadusest

või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust

rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Asjaolu, et seadus võimaldab tekitatud kulusid

kaebajalt välja mõista, et näita, et sellist õigust ka tegelikult kasutatakse. Seetõttu on

kohtupraktikast tulenevalt vajalik esitada tõend kulude kandmise kohustuse tekkimise kohta.

28.Halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse norme, kui ei selgitanud kaebajale, et

menetluskulude taotlus on puudustega. Kaebajat esindab kohtumenetluses kogemustega

vandeadvokaat ning kohtul puudus alus eeldada, et kaebaja on jätnud ekslikult vajalikud

dokumendid esitamata (vrd Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p 17). Esindaja pidi

aru saama, et kulude tasumise kohustust ei saa tõendada ainuüksi asjaoluga, et Greenevent

OÜ ja OÜ Forestgreen on seotud äriühingud.

V

29.Kokkuvõttes võtab ringkonnakohus vastu vastustaja apellatsioonkaebusest loobumise

avalduse ning jätab kaebaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata ning

halduskohtu otsuse muutmata.

30.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS §

108 lg 8). Apellatsioonkaebusest loobumise korral kannab apellant apellatsioonkaebusega

seotud menetluskulud (HKMS § 191 lg 2). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise

eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja

11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

31.Vastustaja oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud (HKMS §

104 lg 10) ning ei ole esitanud kuludokumente muude menetluskulude kohta. Kolmas isik on

tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole samuti esitanud

kuludokumente muude menetluskulude kohta. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud

jäävad seetõttu nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11, § 191 lg 2).

32.Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 20 eurot ja õigusabikulud 4959 eurot

(ilma käibemaksuta). Taotlusele on lisatud kaebaja ja Greenevent OÜ juhatuse liikme

allkirjastatud kinnitus seoses kaebaja ja Greenevent OÜ kokkuleppega menetluskulude

tasumise kohta (dtl 388), mis tõendab piisavalt kaebaja kohustust menetluskulud hüvitada,

ning õigusabiteenuse osutajate aruanne ja Greenevent OÜ-le esitatud arved (dtl 508 jj).

33. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb halduskohtumenetluses

üldisemalt arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti

menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja

tulemus peab olema õiglane (Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 16).

Menetluskulude põhjendatusele hinnangu andmisel ei ole asjakohane hinnata üksikute

menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks

kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajatasu suurust. Õigusabikulude

suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18-752, p 19; 13.11.2018 otsus nr 3-18-

1570, p 17; 23.02.2023 otsus nr 3-21-1527, p 38).

7(8)

3-23-577

34.Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust, apellatsioonimenetluse

käiku, kaebaja menetlusdokumentides sisalduvaid kordusi võrreldes halduskohtule esitatud

menetlusdokumentidega ning asjaolu, et vastustaja apellatsioonkaebus puudutas üksnes JahiS

§-de 18 ja 67 tõlgendamist, kuid kolmas isik esitas ringkonnakohtus uusi sisulisi väiteid (vrd

kolmanda isiku 17.05.2023 vastus), millele kaebajal tuli vastata, aga ka seda, et kaebaja

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda, tuleb kaebaja kasuks

välja mõista vastustajalt 750 eurot ja kolmandalt isikult 1300 eurot (mõlemad summad on

ilma käibemaksuta). Kaebaja muud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

35. Kaebaja esitas 08.01.2024 apellatsioonkaebuses HKMS § 175 lg 3 alusel taotluse

asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja ärinimi tähemärgiga ning mitte avaldada muid

andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Ringkonnakohus jätab selle taotluse

rahuldamata. Halduskohtumenetluses lahendatakse avalik-õiguslikke vaidlusi, mille vastu on

eelduslikult avalik huvi. Menetlusosaliste andmete varjamisel avaldatavas kohtulahendis tuleb

leida konkreetseid asjaolusid arvestades isiku õiguste ja kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte

vahel kohane tasakaal. Kaebaja ei ole oma taotlust põhjendanud ja ringkonnakohtule ei ole

äratuntav, et käesolev kohtuotsus sisaldaks selliseid kaebaja ärialaseid, kaebaja juhatuse

liikme eraelulisi vms andmeid, mille varjamiseks esineks mõjuvaid põhjusi, mis kaaluvad üles

kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte (HKMS § 2 lg 7; vt ka Riigikohtu 04.04.2022 määrus

nr 3-21-2196, p 15.3).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)