2-24-9307/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-9307

Tsiviilasi / hagi ese

M A hagiavaldus Aktsiaseltsi VIACON Eesti vastu töötasu

maksmise nõudes (töövaidlusasi 4-1/847/24)

Hagihind

1581,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

M A (isikukood xxx, aadress xxx)

Kostja

Aktsiaselts VIACON Eesti (registrikood 10398015,

aadressMeistri tn 12, 13517 Tallinn)

Lepinguline esindaja advokaat Kristel Vaino

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 02.04.2025.a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M A (isikukood xxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi VIACON Eesti (registrikood

10398015) vastu.

2. Välja mõista Aktsiaseltsilt VIACON Eesti (registrikood 10398015) M A (isikukood xxx)

kasuks töötasu 1581 (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks) eurot 71 (seitsekümmend

üks) senti (brutosumma).

3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2

(kaks) nimetatud nõude osas.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi VIACON Eesti (registrikood 10398015) kanda.

5. Jätta M A (isikukood xxx) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktsiaseltsilt VIACON

Eesti (registrikood 10398015) M A kasuks välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva

osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. M A (hageja) esitas 23.04.2024 töövaidluskomisjonile avaldus Aktsiaseltsi VIACON Eesti

(kostja) vastu ajavahemiku 09.03.2024 kuni 22.03.2024 eest töötasu 1581,71 eurot (brutosumma)

tasumise nõudes. Avalduse alusel registreeriti töövaidlusasi xxx. Töövaidluskomisjon rahuldas

17.05.2024 otsusega hageja avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1581,71 eurot

(bruto). Kostja sai otsuse kätte 17.05.2024. Kostja esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule taotluse

vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kohus võttis

kostja taotluse 02.08.2024 menetlusse ja määras hageja töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagimenetluse korras läbivaatamise. Kostja vastas hagile 15.08.2024. Kohtuistung toimus

02.04.2025.

2. Hageja nõuab kostjalt töötasu 1581,71 eurot (bruto) maksmist ajavahemiku 09.03.2024 kuni

22.03.2024 eest. Hageja põhjendab nõuet järgmiste väidetega. Kostja kui tööandja ja hageja kui

töötaja vahel oli sõlmitud tööleping. Hageja ütles töölepingu 22.02.2024 avaldusega üles alates

22.03.2024. Kostja saatis hageja ilma hageja nõusolekuta põhipuhkusele alates 09.03.2024. Kostja

ei olnud koostanud 2024.a puhkuste ajakava. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et tööandjal

on töölepingu seaduse (TLS) § 69 lg-st 1 tulenev õigus määrata töötaja põhipuhkuse aeg.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

3. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse

põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas

oma järeldused.

4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja kui töötaja ja kostja kui tööandja vahel oli

sõlmitud tööleping; hageja tegi 22.02.2024 kostjale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse,

milles märkis viimaseks tööpäevaks 22.03.2024; hageja sai 08.03.2024 kostjalt teate hageja

saatmise kohta põhipuhkusele; kostja ei olnud koostanud 2024.a puhkuste ajakava; hageja oli

töövõimeline ja töö tegemiseks valmis; hageja keskmise tööpäevatasu suurus on 158,17 eurot.

Vaidluse puudumise tõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

5. TLS § 69 lg 1 sätestab, et põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis

on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. TLS § 69 lg 2 sätestab, et tööandja koostab

puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese

kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste

ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need vastavalt ajakavale.

2 (4)

TLS § 69 lg 1 järgi on põhipuhkuse määramine tööandja õiguseks. TLS § 69 lg 2 sätestab

põhipuhkuse määramise õiguse teostamise korra. TLS § 69 lg 2 järgi saab tööandja määrata

põhipuhkuse puhkuste ajakava koostamise ja töötajale teatavakstegemisega hiljemalt kalendriaasta

31. märtsil. TLS § 69 lõiked 1 ja 2 koosmõjus kaitsevad ühelt poolt tööandja õigust määrata

töökorraldus, mille osaks on töötajate põhipuhkuste aegade määramine. Teiselt poolt kaitseb TLS §

69 lg 2 töötajat tööandja omavoli eest, pannes tööandjale kohustuse õigeaegselt põhipuhkuste ajad

paika panna ning tagada töötajale õigus kasutada põhipuhkust kindlaks määratud ajal, mille

muutmine on võimalik üksnes mõlema poole nõusolekul. TLS § 69 lg-d 3-7 näevad ette töötaja

õiguse kasutada puhkuste ajakavas märkimata puhkust (lg 3), puhkuste ajakava poolte kokkuleppel

muutmise (lg 4), puhkuste edasilükkamise ja katkestamise alused (lg-d 5-6) ja teatud tunnustele

vastavate töötajate õiguse nõuda puhkust neile sobival ajal (lg 7). TLS § 69 lg-dest 3-7 ei tulene

tööandja õigust määrata töötaja ajakavas märkimata puhkuse aeg. Tööandja õigust määrata töötaja

põhipuhkus ilma puhkuste ajakava koostamata ja töötajale õigeaegselt teatavaks tegemata ei tulene

ka töölepingu seaduse ülejäänud sätetest. Seega ei näe seadus ette tööandaja ühepoolset õigust

määrata töötaja põhipuhkuse aega muul viisil kui TLS § 69 lg 2 järgi puhkuste ajakava koostamise

ja töötajale teatavakstegemisega.

Kohus märgib, et seadusest ei nähtu regulatsiooni, mille kohaselt on tööandjal õigus määrata kuni

TLS § 69 lg-s 2 sätestatud puhkuste ajakava koostamise ja töötajale teatavakstegemise tähtaja

möödumiseni töötajate põhipuhkust ühepoolse tööandja tahteavaldusega. TLS § 69 lg 2 sätestab

puhkuste ajakava koostamise ja töötajale teatavakstegemise tähtaja ega piira tööandja õigust

koostada puhkuste ajakava ja teha see töötajale teatavaks enne 31. märtsi. Kui tööandja tahab, et

töötajad kasutaksid kalendriaasta esimese kvartali jooksul oma põhipuhkust tööandja määratud ajal,

piisab selle eesmärgi saavutamiseks puhkuste ajakava koostamisest ja töötajale teatavakstegemisest

võimalikult kalendriaasta alguses. Kohus märgib täiendavalt, et kui eeldada tööandja õigust määrata

töötaja põhipuhkuse aeg omal äranägemisel ilma puhkuste ajakava koostamata ja töötajale teatavaks

tegemata, muudaks see sisutühjaks TLS § 69 lg 4. Sellisel juhul saaks tööandja jätta endale

puhkuste ajakava koostamata jätmisega võimaluse saata töötajad ühepoolse tahteavaldusega

põhipuhkusele vastavalt tööandja äranägemisele.

Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kostjal puudus seadusest tulenev õigus määrata

hageja põhipuhkuseks ajavahemik 09.03.2024 kuni 22.03.2024. Kostja ei põhjenda hageja

puhkusele saatmist poolte kokkuleppega. Poolte kokkulepet hageja põhipuhkusel viibimise kohta ei

nähtu ka kostja 08.03.2024 teatest hagejale (dtl 27). Seega ei tulenenud kostja õigus määrata hageja

põhipuhkuseks ajavahemik 09.03.2024 kuni 22.03.2024 poolte kokkuleppest. Seega ei kasutanud

hageja ajavahemikus 09.03.2024 kuni 22.03.2024 põhipuhkust.

6. TLS § 28 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja

kokkulepitud tööga ning maksma töö eest kokkulepitud töötasu. TLS § 35 alusel peab tööandja

töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui

töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku

toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata

jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 35 alusel pole töötajal kohustust tööd nõuda ja tööandjal

on õigus keelduda palga maksmisest juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui

viimane oleks tööle tulnud.

Kostjal on puudunud huvi ja soov pakkuda hagejale ajavahemikus 09.03.2024 kuni 22.03.2024

tööd. Kostja tahe mitte pakkuda hagejale tööd alates 08.03.2024 teate tegemisest kuni töölepingu

lõppemiseni nähtub sõnaselgelt kostja 08.03.2024 teatest hagejale (dtl 27). Kostjal puudus õigus

saata hageja põhipuhkusele. Seega rikkus kostja oma kohustust kindlustada hagejat tööga, mistõttu

on kostja kohustatud ajavahemiku 09.03.2024 kuni 22.03.2024 (10 tööpäeva) eest maksma hagejale

töötasu TLS § 35 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli nimetatud perioodil tööd pakkuda, kuid

hageja ei tulnud tööle. TLS § 35 keskmist töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 91

„Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ järgi. Arvutada tuleb keskmine tööpäevatasu, mis

3 (4)

tuleb korrutada päevade arvuga, mil tööandja töötajat tööga ei kindlustanud. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja keskmiseks tööpäevatasuks oli 158,17 eurot. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt

töötasu 1581,71 eurot tasumist (10x158,17=1581,71). Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja töötasu (brutosumma) 1581,71 eurot.

7. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahendi

viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud

tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus leiab, et asja

lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas

tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Kohus arvestab, et poolte

õigused ja kohustused tulenevad töösuhtest. Töövaidlusasjas tehtav kohtulahend töötasu maksmise

kohta peab töötajal võimaldama teostada oma õigusi tööandja poolt töötasu maksmise kohustuse

täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel

otsuse töötasu maksmise nõude osas viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.

9. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud

otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama.

Kohus kohaldas asjas TLS § 69 lõikeid 1 ja 2. Kohtu hinnangul on õiguse kohaldamise küsimus

sedavõrd selge, et ruumi ei jää põhjendatud kahtlusele, kuidas lahendada üleskerkinud küsimust.

Seetõttu ei ole maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamine asjas kohaldatud

õigusnormide kohta.

10. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud

kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 lause 2 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude

nimekirja. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hagejale menetluskulude tekkimine. Seetõttu jätab

kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja

mõistmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)