3-25-872/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-872

Määruse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada talle kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhend

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Siim Grossbergi kaebus.

2. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta Siim Grossbergi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 119

lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Siim Grossberg (kaebaja) esitas 11. märtsil 2025 Tartu Vanglale teabenõude kambrisse

1164 paigaldatud valvekaamera kasutusjuhendi väljastamiseks.

2. Tartu Vangla jättis 19. märtsi 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/1611-2 kaebajale nõutud teabe

väljastamata. Vanglas kasutatavate valvekaamerate ning nende tööpõhimõtteid puudutava

teabe näol on tegemist asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega vastavalt avaliku teabe

seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-le 9 ning sellekohane teave ei kuulu kinnipeetavatele

väljastamiseks.

3. Kaebaja esitas 4. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

väljastada talle kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhend. Kaebaja põhjendab, et vangla

väitel kaebaja kambris valvekaamera ei töötanud, kuid tegelikult oli see sisse lülitatud ning

seda tõendab asjaolu, et kaameral põles roheline tuluke, mis osaliselt vilkus. Valvekaamera

kasutusjuhend ei ole AvTS § 35 lg 1 kaitsealas. Kaebaja jaoks on kasutusjuhend vajalik, et

tuvastada Tartu Vangla tegevuse, s.o videojärelevalve rakendamise, õigusvastasus. Kaebaja

taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja riigi õigusabi, kuna tema kaebuste hulk on suur ja

3-25-872

ta ei suuda materjalides orienteeruda ning kaebaja ligipääs avalikule e-toimikule (AET) on

piiratud.

4. Tartu Vangla esitas 10. aprillil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Asjaolu, et Tartu Vangla ei väljasta kaebajale kambri 1164 valvekaamera kasutusjuhendit,

ei saa kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja soovib kasutusjuhendiga tutvuda, et

tõendada tema suhtes õigusvastaselt videojärelevalve rakendamist. Kaebaja selgitab, et vangla

väitel tema kambris 1164 videokaamera ei töötanud, kuid see ei vasta tõele, kuivõrd kaameral

põles roheline tuluke, mis osaliselt vilkus. Kui kaebaja leiab, et vangla võis tema suhtes

rakendada õigusvastaselt videojärelevalvet ning seda tõendab valvekaamera kasutusjuhend,

siis ei ole tal oma õiguste tõhusaks kaitseks vajalik isiklikult vaidlusaluse kasutusjuhendiga

tutvuda. Kaebajal on võimalik vaidlustada tema suhtes väidetavalt videojärelevalve

rakendamist, esitades selleks näiteks kahju hüvitamise taotluse vanglale ning seejärel

hüvitamiskaebuse kohtule. Kaebaja saab nõuda vaidlusaluse kasutusjuhendi tõendina haldus-

ja halduskohtumenetluse juurde kogumist. Kui tõend omab vaidluse lahendamisel tähtsust,

siis on haldusorganil ja kohtul võimalik tõendiga tutvuda ning anda hinnang kaebaja õiguste

võimaliku rikkumise kohta. Sealjuures on haldusorganil ja kohtul õigus piirata kaebaja

ligipääsu vaidlusalusele tõendile, kuid see ei tähenda, et tõendit vaidluse lahendamisel ei

arvestata.

7. AvTS § 23 lg 1 p 1 järgi keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe

suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele

juurdepääsuõigust. Kuigi vangla on 19. märtsi 2025. a vastuses nr 2-2/2-25/1611-2 viidanud

teabe väljastamisest keeldumise alusena ekslikult AvTS § 23 lg 1 p-le 2, siis on vastuse

põhjendustest arusaadav, et tegemist on ilmselge ebatäpsusega ning et vangla pidas tegelikult

silmas AvTS § 23 lg 1 p 1. Seda kinnitab asjaolu, et vangla on keeldumise õigusliku aluse

avamisel välja toonud AvTS § 23 lg 1 p 1 sisu (dtl 13). Tartu Vangla kambri 1164

valvekaamera kasutusjuhendi näol on tegemist teabega turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni

või turvameetmete kirjelduse kohta, mille vangla on põhjendatult asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistanud vastavalt AvTS § 35 lg 1 p-le 9. Sellise teabe

kaebajale avalikustamine võib ohustada vangla julgeolekut, kuivõrd võimaldaks kaebajal

tutvuda nt valvekaamera ülesehituse, funktsioonide, töörežiimide ja -põhimõtete, paigaldust

puudutava teabega jne. Seega on vangla 19. märtsi 2025. a vastusega nr 2-2/2-25/1611-2

keeldunud õiguspäraselt kaebajale teabe väljastamisest ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Siim Grossbergi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

3-25-872

10. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alused, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale. RÕS § 7 lg 1 p

1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

10.1. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal olemas arvestatav halduskohtusse

pöördumise kogemus ning halduskohus on tema enda koostatud ja esitatud kaebusi ka

korduvalt sisuliselt läbi vaadanud. Üksnes 2024. a esitas kaebaja Tartu Halduskohtule 90

kaebust ja ühe esialgse õiguskaitse taotluse haldusmenetluseks. 2025. a on kaebaja esitanud

kohtule juba 29 kaebust, ühe taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks ja kaks taotlust

rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Lisaks on kaebaja esitanud kohtule

kaebusi teiste kinnipeetavate nimel (vt nt haldusasjad nr 3-25-144 ja 3-25-149). Esitatud

avaldused on mahukad ja detailselt põhjendatud, seega on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt

võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi.

Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika

kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib

halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Asjaolu, et kaebajal on

pooleli palju vaidlusi ning ta ei suuda neid hallata, ei ole õigusabi andmise aluseks. Kohus on

varasemalt korduvalt juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et on tema enda otsustada, kas ja kui

palju ta peab vajalikuks kohtu poole erinevate kaebustega pöörduda, kuid haldusasjade suur

hulk ning sellest tulenev suurem vajadus kohtule erinevaid avaldusi esitada, ei anna iseseisvalt

õigust riigi õigusabile (vt nt Tartu Halduskohtu 9. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-24-3441

(p 12.1), 20. jaanuari 2025. a määrus asjas nr 3-25-77 (p 14.1.) ja 30. jaanuari 2025. a määrus

asjas 3-25-188 (p 11.1)). Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et arvestades 2024. ja 2025. a

haldus- ja kohtumenetluses esitatud äärmiselt suurt hulka pöördumisi, on kaebaja tegevuses

pahatahtlikkuse ilminguid oma menetlusõiguste kasutamisel, mis võib tingida tulevikus

kaebuste tagastamise ka HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu

eeltoodule ka 31. märtsi 2025. a määruses asjas nr 3-25-714 (p 11.1).

10.2. Riigi õigusabi korras esindaja määramist ei õigusta kaebaja väide, et tal puudub AET-ile

piiramatu ligipääs. Kaebajal on võimalik menetlusdokumentidega tutvuda, kui talle ligipääs

AET-ile võimaldatakse. Kaebaja ligipääs ei ole niivõrd piiratud, et seda võiks pidada kaebaja

õiguste kaitset takistavaks. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et 13. märtsil 2025 esitas kaebaja

haldusasjas nr 3-25-624 kaebuse 10 leheküljel, 15. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-643

kaebuse 13 leheküljel, 24. märtsil 2025 haldusasjas nr 3-25-737 kaebuse 15 leheküljel ja 4.

aprillil 2025 kaebuse käesolevas asjas 6 leheküljel. Samuti on kaebajal võimalik kohtule

avaldusi esitada paberkandjal. Lisaks ei pea kohtule esitatav avaldus sisaldama mahukat

õiguslikku argumentatsiooni, vaid see tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS §

52 lg 1).

10.3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3-25-872

Juhan Siider