4-25-617/21 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-617

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-617

Kohtunik

Istungisekretär

Piia Jaaksoo

Gerda Raidla-Allika

Väärteoasi

Tarvo Laas kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna

14.2.2025 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2630,25,000481 LS § 227 lg 2 järgi

Istungil osalenud isikud

Kaebuse esitaja Tarvo Laas (ik 36802212770;

elukoht x x x, x x, x x, x x; e-post x; telefon x, x x)

Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri

Kesk-Eesti politseijaoskond, esindaja Piret Pesti, e-

post: x

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tarvo Laasi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 14.2.2025 otsus väärteoasjas nr 2630,25,000481 osaliselt -

määratud karistuse ja selle täitmise osas.

3. Teha karistuse osas uus otsus ja karistada Tarvo Laasi LS § 227 lg 2 järgi

rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 320 eurot.

4. Määrata rahatrahvi 320 eurot tasumine ositi igakuiste maksetena 5 kuu jooksul,

tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Osamakse suurus 64 eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011

AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber

10220192643721). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest

nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks,

kui Tarvo Laas järgib osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, vastasel korral saadab

vastavalt VTMS §-le 202 lg 3 kohtuväline menetleja kohtuotsuse täitmiseks

kohtutäiturile, tasumata summadele lisandub täituritasu.

6. Edastada kohtuotsus Tarvo Laasile ja kohtuvälisele menetlejale.

4-25-617

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30

päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 14.2.2025

kiirmenetluse otsusega karistati Tarvo Laasi selle eest, et tema 14.2.2025 kella 3.51 ajal Paide

linn, Järva maakond, TALLINN - TARTU - VÕRU – LUHAMAA mnt x.km, liikus Tartu

suunas, juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga x kiirusega 126 ± 4 km/h, suurim lubatud

sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, ületades mitte vähem kui 32 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p

1, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline

menetleja karistanud Tarvo Laasi LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 480

eurot.

Kaebus

17.2.2025 saabus Pärnu Maakohtusse T. Laasi kaebus. Kaebuses tõi T. Laas välja, et liikus

neljarealisel teelõigul, kus eelnevalt kehtis kiirusepiirang 100 km/h. Sõitis mööda mitmest

suurest veokist, mis võis varjata vaateväljast kiiruspiirangu 90 km/h liiklusmärgi. Sõiduki

liiklusmärgi tuvastussüsteem näitas kehtivaks piiranguks 110 km/h, mida ka

patrullpolitseinikule demonstreeris. Otsus tehti öisel ajal (kell 03:51), mis võis raskendada

liiklusmärgi märkamist suurtest veokitest möödumisel. Patrullpolitseinik lubas rakendada

trahvi alumises määras, kui nõustub kiirmenetlusega, kuid tegelikult määrati trahv üle

keskmise. Allkirjad kiirmenetluse otsusele võeti enne, kui sinna oli märgitud trahvi lõplik

summa, mis seab kahtluse alla menetluse õiguspärasuse. Ei seadnud kedagi ohtu, puuduvad

varasemad liiklusrikkumised ja avaldas kohapeal kahetsust. Seletuskirjas märkis, et teadlikult

ei rikkunud kiiruspiirangut – see juhtus märkamatult, kuna tee oli tühi ja liiklusolud head. T.

Laas taotles kohtult: tühistada kiirmenetluse otsus nr 10220192643721 kui õigusvastane ja

ebaproportsionaalne; alternatiivselt vähendada määratud rahatrahv seaduses sätestatud

miinimumini või asendada see hoiatustrahviga; tuvastada kiirmenetluse otsuse vormistamise

õigusvastasus, kuna allkirjad võeti enne trahvisumma märkimist, mis võib rikkuda

õiguspärase menetluse nõudeid; selgitada, miks PPA rakendas keskmisest kõrgemat

trahvimäära hoolimata kergendavatest asjaoludest.

26.2.2025 täiendavas seisukohas T. Laas märkis, et kahetseb siiralt juhtunut, kuid leiab, et

480 euro suurune trahv ei ole õiglane ega proportsionaalne võrreldes teiste sarnaste

juhtumitega ja arvestades tema majanduslikku olukorda.

2.3.2025 täiendavas seisukohas esitas T. Laas kaks fotot, mis on tehtud sõiduki armatuurist

sündmuskohal. T. Laas märgib veel, et esinevad kahtlused kiirusemõõtmise usaldusväärsuse

hindamisel.

Kohtuistungil T. Laas lisas, et kahetseb siiralt tegu. Auto ekraanil oli kuvatud 110 km/h, mis

justkui loeks liiklusmärke. Kas see oli siis kuskil eelnevast märgist üles jäänud, ei oska ta

hinnata, ta ei tea seda süsteemi täpset toimimist.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Kohtuväline menetleja leidis, et alused kaebuse rahuldamiseks puuduvad. Kõnealusel

teelõigul kasutatakse piirkiiruse reguleerimiseks elektroonilisi märke ning piirkiirust

reguleeritakse vastavalt sõiduoludele. Mootorsõiduki juhi kohustus on liikluses olla

tähelepanelik ning jälgida liiklust ja liiklust korraldavaid märke, samuti enda juhitud sõiduki

kiirust.

T. Laas heidab ette, et avaldas kohapeal kahetsust, kuid trahv määrati üle keskmise ning et

kaebaja allkirjad võeti kiirmenetluse otsusele enne trahvisumma märkimist. Kohtuväline

4-25-617

menetleja kaebajaga ei nõustu. Kiirmenetluse otsuses T. Laasi poolt antud ütlustes kahetsust

ei nähtu. T. Laasi rikkumine oli LS § 227 lg 2 mõistes keskmine, seega on õigustatud ka

keskmises määras rahatrahv. Politseis väljakujunenud praktika kohaselt peab karistuse

miinimummäär olema vähemalt võrdne eelmise lõike maksimummääraga, seega peab LS §

227 lg 2 rahatrahv jääma vahemikku 30 - 100 trahviühikut, mille keskmine on 65

trahviühikut. T. Laasi karistati rahatrahviga 480 eurot, mis on 60 trahviühikut ehk keskmisest

väiksem. Mis puutub menetlusaluselt isikult kiirmenetluse otsusele allkirjade võtmise

järjekorda, siis selgitab menetleja, et õige ongi, kui vajalikud allkirjad võetakse enne, sest

lähtuvalt saab menetleja otsustada kiirmenetluses rahatrahvi määramise ning summa. Kaebaja

märkele, et kiiruspiirangut ta teadlikult ei rikkunud märgib kohtuväline menetleja, et KarS §

15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja leiab, et LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine on T. Laasi poolt aset

leidnud, tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud. Samuti

mahub T. Laasile määratud rahatrahv etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus

rikutud väärteomenetlusõigust ja palub kohtul jätta Tarvo Laasi kaebus rahuldamata ja

kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde ning

lisas, et kui kaebaja pööras tähelepanu oma kaebuses sellele, et tema auto ekraanil oli 110

km tunnis, siis kuidagi ei saa jätta märkimata seda, et isikul mõõdetud kiirus oli 126 +/- 4

km/h. Siis ilmselgelt, kui isik sõitis teadmises, et suurim lubatud kiirus on 110, ületas ta oma

sõidukiga lubatud suurimat sõidukiirust. Kaebus esitaja ütles, et rahatrahv paneb tegu

kahetsema. Kohtuväline menetleja leiab, et kahetsema peaks tegu, mitte karistust.

KOHTU SEISUKOHT

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid,

mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis

väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus, mis

määrab asja arutamise piirid, on kiirmenetluse otsuses.

2. Kohus kontrollib kõigepealt, kas esinesid kiirmenetluse kohaldamise alused, sest T.

Laas on kaebuses kahtluse alla seadnud menetluse õiguspärasuse. T. Laas on leidnud,

et kuna allkirjad kiirmenetluse otsusele võeti enne kui sinna oli märgitud trahvi lõplik

summa, seab see kahtluse alla menetluse õiguspärasuse. Kohus selgitab, et VTMS §

55 lg 1 sätestab, mis tingimustel on võimalik kiirmenetlust kohaldada ja need asjaolud

peabki kohtuväline menetleja välja selgitama enne kiirmenetluses trahvi määramist.

Just VTMS § 55 lg-s 1 nimetatud asjaolude kohta on kiirmenetluse otsuses T. Laas

allkirjad andnud – ta on allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud VTMS § 19

ettenähtud õigused ja kohustused (need õigused ja kohustused ka eraldi

allkirjastanud), kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega, andnud väärteo kohta ütlused

(need allkirjaga kinnitanud). T. Laas avaldas, et peale allkirjade võtmist läks

politseinik autosse trahvi määrama. Kohus leiab, et T. Laasi poolt avaldatud

menetluse käik näitab, et kohtuväline menetleja järgis menetlusnorme, kõigepealt tegi

kindlaks, et esinevad kiirmenetluse kohaldamise alused ja seejärel tegi kiirmenetluses

otsuse trahvi määramise kohta. Seega on kohtuväline menetleja järginud

menetlusnorme.

4-25-617

3. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Järgmisena uurib kohus, kas T.

Laas on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris

järgmisi tõendeid: kiirusmõõturi kasutamise protokoll (väärteotoimik, edaspidi VTT,

lk 3-4), kiirusmõõturi taatlustunnistust (VTT lk 5) ning kuulas kohtus üle

menetlusaluse isiku T. Laasi ja tunnistaja A. Kõlli. Kiirusmõõturi kasutamise

protokoll kinnitab, et T. Laas juhtis 14.2.2025 kella 3.51 ajal Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa mnt x. km-l mootorsõidukit registreerimismärgiga x, sõitis esimesel

sõidurajal üksinda, lähenes mõõtjale ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki

kiiruseks 126 ±4 km/h, lõplik mõõtetulemus 122 km/h, lubatud sõidukiirus 90 km/h,

juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. T. Laas kohtuistungil ütles, et

tõenäoliselt näidati talle tabloole fikseeritud kiirust, hetkel ei meenu. Kohus märgib, et

T. Laas on kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastanud, märkusi pole olnud.

Politseinikust tunnistaja A. Kõll selgitas, et teostas 14.2.2025 öösel liiklusjärelevalvet

Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maanteel. Politseiauto oli suunatud Tallinna poole ning

mõõtis kiirust käsi Stalkeriga, kui kurvi tagant lähenes auto ja fikseeris selle kiiruseks

126 km/h. Peatasid auto, juhiks oli T. Laas. Taatlustunnistus kinnitab, et

kiirusemõõtur Stalker II MDR, millega kiirust mõõdeti, on taadeldud 5.4.2024 ning

taatlus kehtib kuni 30.4.2025. T. Laas ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ega kiiruse

ületamise kohta. T. Laas avaldas, et tema sõiduki liiklusmärgi tuvastussüsteem näitas

kehtivaks piiranguks 110 km/h, on esitanud kohtule sõiduki armatuurlauast pildid (KT

tl 24-25). Kohtuväline menetleja esitas kohtule transpordiameti kirja (KT tl 33-37),

mille kohaselt 14.2.2025 kell 3.51 kohas, kus mõõdeti T. Laasi poolt juhitava auto

kiirust, oli muutuva teabega liiklusmärkidega kehtestatud kell 1.07 suurimaks lubatud

kiiruseks 90 km/h. T. Laas on kaebuses avaldanud, et sõitis mitmest suurest veokist

mööda öisel ajal, mis võis varjata vaateväljast kiiruspiirangu 90 km/h liiklusmärgi.

Kohus märgib, et igale juhile, kes on liikunud mööda Tallinn-Tartu maanteed, on

teada, et seal on liiklusmärgid paigutatud nii, et ka liikudes neljarealisel teel

pärisuunas teisel sõidurajal, on liiklusmärgid hästi nähtavad. Seda kinnitab ka T. Laasi

poolt esitatud foto (KT tl 24), kust on näha, et liiklusmärk paikneb mõlema

pärisuunalise sõidurea kohal, liiklusmärk on valgustatud ja hästi nähtav.

4. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et T.

Laas juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel alas,

kus lubatud suurim sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli 90 km/h kiirusega 122

km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Sellele ajal oli sel

teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurim kiirus 90 km/h, mis on LS § 15 lg

1 p 1 kohaselt ka suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Kohtuväline menetleja

on leidnud, et T. Laas rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Vastavalt väljakujunenud

kohtupraktikale, kui väärteootsuses kirjeldatud teo toimepanemine menetlusaluse

isiku poolt on tõendamist leidnud, on kohtul õigus tuvastada, millist normi isik

rikkus. Kohus leiab, et T. Laas rikkus LS § 50 lg 5 p 3, mis keelab juhil sõita kiiremini

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, sest sel teelõigul kehtestavad lubatud

kiiruse muutuva teabega liiklusmärgid ja liiklusmärgi kohaselt oligi sel ajal lubatud

suurimaks kiiruseks 90 km/h. Kohus leiab, et T. Laasi poolt toime pandud tegu täidab

LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

5. Kohus leiab, et T. Laas pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. T.

Laas on kohapeal öelnud ja kaebuses kirjeldanud, et auto armatuuris näitas juhiabi

kiirusepiirangut 110 km/h (KT tl 24, 24a pildid). Kohus nõustub kohtuvälise

4-25-617

menetlejaga, et isegi kui T. Laas sõitis teadmisega, et suurim lubatud sõidukiirus on

110 km/h, ka siis ületas ta suurimat lubatud sõidukiirust. Kohus märgib, et juht ei saa

tugineda kiirusele, mida näitab auto juhiabi, vaid tuleb lähtuda ning kinni pidada

liiklusmärkidest. Isegi kui juht ei ole teadlik, et tema poolt juhitud sõiduki juhiabi ei

loe muutuva teabega liiklusmärke, ei ole see mingilgi määral õigustus liiklusnormide

rikkumisele. Kui juht tahab kasutada sõiduki juhiabi poolt antavaid märguandeid,

peab ta selle süsteemi endale selgeks tegema. Samuti selgitas T. Laas kohtuistungil, et

ta oli sõitnud eelnevalt mööda mitmest suurest rekkast, kiirus kavas rekatest

möödasõidul, sest minimaalsel kiirusel neist möödasõit on väga ebamugav, nad

tekitavad tuuletasku, see tekitab pigem ohtliku olukorra. T. Laas selgitas, et

tähelepanematusest ei pidurdanud kohe kiirust maha. Eelnev kinnitab, et T. Laas

teadis, et ta ületab mootorsõidukit juhtides lubatud sõidukiirust. Kiirusmõõturi

kasutamise protokolli kohaselt T. Laasi auto liikus kiiruse mõõtmise ajal üksinda.

Seega ei olnud T. Lass teinud rekkatest möödasõitu vahetult enne kiiruse mõõtmist.

T. Laas oli ka enda sõnul möödasõidud kiiruse mõõtmise hetkeks juba lõpetanud ning

sõitis sama kiirusega edasi, seega oli see tema teadlik valik. Kohus märgib, et

möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et möödasõidul võib

piirkiirust ületada. Liiklusreeglid ütlevad selgelt, et kui möödasõitu ei ole võimalik

ohutult teha, tuleb möödasõit pooleli jätta ja reastuda tagasi oma sõiduritta.

6. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

7. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist

leidnud, et T. Laasi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole,

tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

8. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse

lõpetamiseks.

9. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on

toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue

kuuni. Kohtuväline menetleja on T. Laasi karistanud rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o

480 eurot.

10. T. Laas on avaldanud, et tema karistus ei vasta teistele sarnastele juhtumitele. Kohus

selgitab, et karistuse mõistmise ja määramise alused sätestab KarS § 56. Riigikohus

on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse

määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise

asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada

eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu 11.06.2018

otsus nr 1-17-1629, p 28). Seega karistust määrates või mõistes peab nii kohus kui

kohtuväline menetleja lähtuma konkreetsest teost ja arvestama preventsioone.

11. Karistamise alus on isiku süü. Vastusest kohtule nähtub, et kohtuväline menetleja on

karistuse määramisel arvestanud T. Laasi süü suurust, lugedes süüd keskmiseks.

Kohus nõustub selle seisukohaga, arvestades, et T. Laas pani väärteo toime tahtlikult,

ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud keskmises määras, rikkus ühte

liiklusseaduse normi. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et T. Laasi kohtus

4-25-617

avaldatud kahetust ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks, kuna see ei ole siiras ning on

avaldatud alles pärast rahatrahvi määramist. Kohus leiab, et kahetsust on T. Laas

avaldanud kaebuses, täiendavas seisukohas ja kohtuistungil. T. Laasi sõnul avaldas ta

kahetsust ka kohapeal, kuigi kiirmenetluse otsuses seda kirjas ei ole. T. Laasi poolt

kaebuse esitamine ega ka teo tehiolude kirjeldamine ei muuda tema kahetsust teo

toimepanemise osas olematuks ega ebasiiraks. Samuti ei muuda kahetust ebasiiraks

väide, et igasugune rahatrahv paneb tegu kahetsema. Kohus on seisukohal, et T. Laas

on tegu kahetsenud ning kahetsust saab arvestada karistust kergendava asjaoluna.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et T. Laasi süüle vastav

karistus on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem.

12. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga.

Karistusregistri väljavõtte (VTT tl 7) kohaselt on T. Laas karistamata, mis

iseloomustab tema eripreventsiooni positiivselt. Seega karistuse eripreventiivne

kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse

üldpreventiivne eesmärk peab andma ühiskonnale signaali, et liiklusreeglid on kõigile

täitmiseks kohustuslikud, need on kehtestatud kõikide liiklejate turvalisuse

tagamiseks. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga

ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.

13. Kohtuväline mentleja on selgitanud, et politseis väljakujunenud praktika kohaselt

peab karistuse miinimummäär olema vähemalt võrdne eelmise lõike

maksimummääraga, seega peab LS § 227 lg 2 rahatrahv jääma vahemikku 30 - 100

trahviühikut, mille keskmine on 65 trahviühikut. T. Laasi karistati rahatrahviga 480

eurot, mis on 60 trahviühikut ehk keskmisest väiksem. Kohus sellise mõttekäiguga ei

nõustu. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut; KarS §

47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi üks kuni kolmsada trahviühikut. Seega LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb

karistusena ette rahatrahvi üks kuni ükssada trahviühikut ja rahatrahvi keskmine määr

on 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on T. Laasi karistanud LS § 227 lg 2 järgi

põhikaristusena rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus leiab, et T.

Laasile mõistetud karistus ei vasta KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise

alustele. Kuigi kohtuväline menetleja on leidnud, et T. Laasi karistus peab olema

keskmisest väiksem, on T. Laasi karistatud rahatrahviga, mis ületab LS § 227 lg 2

sätestatud sanktsiooni keskmise määra.

14. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus rahuldab T.

Laasi kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti

politseijaoskonna 14.2.2025 otsuse väärteoasjas nr 2630,25,000481 määratud

karistuse osas ja teeb karistuse osas uue otsuse. Kohus mõistab T. Laasile LS § 227 lg

2 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut, s.o 320 eurot.

15. T. Laas avaldas kohtus, et ei tööta, trahvisumma moodustab suure osa tema igakuisest

sissetulekust, esitas kohtule X poolt tehtud töötasu maksekorraldused (KT, tl 19-20).

Kohus märgib, et väärteotrahvide puhul ei sõltu trahvi suurus isiku sissetulekust, KarS

§ 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 8 eurot. Küll

aga võimaldab KarS § 66 lg 2 määrata mõjuvate põhjuste olemasolul rahatrahvi

tasumise ositi. Arvestades T. Laasi majanduslikku seisundit võimaldab kohus T.

Laasil karistuse ositi tasuda. Kohus määrab rahatrahvi 320 eurot tasumise ositi

igakuiste maksetena 5 kuu jooksul, tasudes osamakse iga kuu 10. kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamakse suurus 64 eurot.

4-25-617

16. Kokkuvõtvalt kohus rahuldab T. Laasi kaebuse, tühistab Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 14.2.2025 kiirmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2630,25,000481 määratud karistuse osas ning teeb karistuse ja selle

täitmise osas uue otsuse.

17. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 50 lg 5 p 3, KarS § 56 lg 1, § 66 lg

2, VTMS § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik