2-23-14374/65 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-14374

Tsiviilasi

ALIR GRUPP Osaühing hagi Ecoheat Trading OÜ vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 091 906,33 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: ALIR GRUPP Osaühing (registrikood 11235752),

esindajad lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja: Ecoheat Trading OÜ (registrikood 11963500),

lepinguline esindaja J P

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 27.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ALIR GRUPP Osaühing hagi Ecoheat Trading OÜ vastu.

2. Mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja põhinõue

summas 951 479,94 eurot.

3. Mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja

sissenõutavaks muutunud viivis kuni 11.04.2025 summas 141 634,14 eurot. Samuti

mõista Ecoheat Trading OÜ-lt ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja viivis 951

479,94 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates 12.04.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud Ecoheat Trading OÜ kanda.

5. Määrata kindlaks hageja menetluskulud ning mõista välja Ecoheat Trading OÜ-lt

ALIR GRUPP Osaühingu kasuks välja menetluskulud summas 15 940,30 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

2-23-14374

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. ALIR GRUPP OÜ (hageja) esitas 10.10.2023 kostja Ecoheat Trading OÜ vastu hagi

pooltevahelise töövõtulepingu alusel ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 tööde ja

lisatööde eest tasumiseks. Hageja täiendas 17.06.2024 hagiavalduse terviktekstiga nõuet samal

objektil ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud tööde eest tasumisele kuuluva

summaga. Samuti täpsustas hageja viivisenõudeid. Kohus lubas 25.06.2024 määrusega hagi

muutmist ning menetlus jätkus 17.06.2024 tervikteksti alusel.

2. Kokku nõuab hageja kostjalt töövõtulepingujärgsete tööde eest ajavahemikus 16.08.2020

kuni 03.11.2020 tasu summas 690 017,75 eurot (575 014,79 eurot + 20% käibemaks) ja lisatööde

ehk heakorrastuse ja tugiseina ehitamise eest tasu 261 462,19 eurot (217 885,16 eurot + 20%

käibemaks). Hageja põhinõue kokku moodustab 951 479,94 eurot. Samuti nõuab hageja viivist.

3. Kostja sõlmis peatöövõtjana xxx OÜ-ga 01.08.2019 peatöövõtulepingu xxx ehitamiseks

aadressil xxx. Hagejaga sõlmis kostja alltöövõtulepingu samade ehitustööde tegemiseks (dtl 6-

23). Kõik tööd, millised olid tellitud kostjalt xxx omaniku poolt, tellis kostja tervikuna omakorda

hagejalt alltöövõtu korras. 4. Lisaks nii pea- kui alltöövõtulepinguga kokkulepitud töödele xxx

ehitamisel tekkis vajadus teha heakorrastuse tööd ja ehitada tugisein. Antud tööd (edaspidi

lisatööd) ei kuulu lepingutega kokkulepitud tööde hulka. xxx omanik palus antud tööde

teostamist kostjalt, kes tellis omakorda antud tööde teostamist hagejalt.

5. Hageja teostas ajavahemikul alates 03.09.2019 (alltöövõtulepingu sõlmimise päev) kuni

03.11.2020.a põhitöid (xxx ehitamine), mis olid kokku lepitud peatöövõtulepinguga, üksi. Kostja

ei tegelenud ehitustööde teostamisega.

6. Hageja tegi täies mahus ka lepinguväliselt tellitud lisatööd (heakorrastus ja tugiseina

ehitamine). Heakorrastuse ja tugiseina ehitamine oli teostatud eraldi ehitusprojektide alusel ja

esitatud oli eraldi ehitusteatis. Lisatööd olid tellitud xxx OÜ poolt ning tööde tegemine tuleneb

arvukatest ehituskoosoleku protokollidest. Asjaolu, et tööd tegi hageja, tuleneb ehituspäevikutest.

7. Peatöövõtja ütles peatöövõtulepingu üles 09.10.2020. Peatöövõtulepingu ülesütlemisele

järgnevalt jätkusid xxx ehitustööd hageja poolt kuni 03.11.2020. Ehitustööd lõpetas hageja

03.11.2020 ja 09.11.2020 andis kostja xxx omanikule üle selleks päevaks hageja poolt tehtud

tööd.

8.

13.05.2021 esitas kostja peatöövõtjale xxx ehitustööde eest tasumise nõude, seega leidis

kostja nõude esitamise päeva seisuga, et kõik 03.11.2020 seisuga xxx ehitamisel tehtud tööd on

xxx omanikule üleandmiseks valmis ja tasunõue tööde teostamise eest on muutunud

sissenõutavaks.

9. Hagejalt võttis kostja viimast korda töö vastu 15.08.2020 aktiga. Nimetatud aktiga

hõlmatud tööd ei ole käesoleva vaidluse esemeks, kuid aktiga on tõendatud, millises mahus ja

millise maksumusega olid hageja poolt tehtud tööd seisuga 15.08.2020. Samuti kinnitab antud

2-23-14374

akt, et kostjal puudusid pretensioonid enne eespool määratud kuupäeva tehtud tööde kvaliteedi

suhtes.

10.

18.06.2022 esitas hageja kostjale nõude võtta ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni

09.10.2020 tehtud tööd vastu ja pakkus tööde vastuvõtmist hiljemalt 30.06.2022. Hageja esitas

22.08.2022 kostjale korduva nõude tööde vastuvõtmise kohta koos tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga, mis on vormistatud analoogselt varasematele poolte vahel vormistatud

aktidele. Kostja töid vastu ei võtnud, kuid tööd tuleb lugeda vastuvõetuks.

11. Hageja esitas 05.05.2024 kostjale nõude ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020

tehtud tööde vastuvõtmiseks. Kostja esitas 09.05.2020 vastuse nõudele, millega keeldus tööde

vastuvõtmisest. Hageja selgitab nõude niivõrd hilist esitamist sellega, et hageja lähtus valesti

sellest, et peatöövõtulepingu lõppemine lõpetas ka alltöövõtulepingu, mistõttu oli kostja

põhjendamatul seisukohal, et alates 09.10.2022 tehtud tööde eest peab tasuma xxx, mitte kostja.

Kohtud on tsiviilasjas 2-21-9207 asunud seisukohale, et alltöövõtuleping jätkus ka peale

09.10.2020 ja hageja peab esitama nõude ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud

tööde eest tasumiseks kostja vastu.

12. Hageja seisukohalt on ajavahemikel alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 ja alates

10.10.2020 kuni 03.11.2020.a tehtud tööd võetud kostja poolt vastu võlaõigusseaduse § 638

alusel. Hageja esitas tööd vastuvõtmiseks kostjale, aga kostja ei teostanud mõistliku aja jooksul

ajavahemikul alates 16.08.2020 kuni 09.10.2020 tehtud tööde vastuvõtmist ja keeldus alusetult

ajavahemikul alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020.a tehtud tööde vastuvõtmisest. Hageja esitas

kostjale vastuvõtmiseks ka lisatööd, aga kostja ei võtnud töid vastu ega seletanud lisatööde vastu

võtmata jätmise põhjusi.

13. Hageja on põhitööde kohta kuni 09.10.2020 koostanud akti 091020-1 (dtl 185) ja

lisatööde kohta akti 091020-2 (dtl 196), aktid on kostjale esitatud 22.08.2020, kostja on aktid

kätte saanud, kuid lepingus sätestatud 5 päevase tähtaja jooksul ei ole kostja aktidele vastuväiteid

esitanud. 14. Hageja oli algselt arvamusel, et seoses peatöövõtulepingu ülesütlemisega

09.10.2020 lõppes ka alltöövõtuleping hageja ja kostja vahel, mistõttu esitas hageja alates

10.01.2020 teostatud tööde eest tasunõude otse xxx-le (tsiviilasi 2-21-xxx), kuid selgus, et nõue

oli esitatud vale kostja vastu ja alltöövõtuleping ei lõppenud koos peatöövõtulepingu

ülesütlemisega. Seega esitas hageja alates 10.10.2020 kuni 03.11.2020 teostatud tööd

(maksumusega 155 773,70 eurot ilma käibemaksuta) kostjale vastuvõtmiseks 05.04.2024 (dtl

2646) ning kostja keeldus tööde vastuvõtmisest.

15. Hageja on seisukohal, et ajavahemikus 15.08.2020 kuni 03.11.2020 teostatud töid on

võimalik käsitleda ühtede aja samade jätkuvate tööde osadena, mis kuuluvad vastuvõtmisele

ja tasumisele kostja poolt tervikuna.

16. Kostja vaidleb hagile vastu.

17. Kostja leiab, et hagejal ei saa olla kostja vastu nõuet, sest see ei kajastu 2021 ega 2022

majandusaasta aruannetes. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et osapoolte vahel oli

töövõtulepinguline suhe (dtl 224). 18. Lisatööde eest tasumisele vaidleb kostja vastu

põhjendusel, et lepingus on konkreetne punkt, mille kohaselt vormistatakse kõik lisatööd

lepingu lisana, kuid lepingu lisa vormistatud ei ole. Kostja on seisukohal, et tema ei ole

lisatöid tellinud ning see, et hageja omal vastutusel neid töid tegi, ei loo kostjale kohustust

tööde eest tasuda. Poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud kirjalikku lisakokkulepet lisatööde

osas. Hageja poolt kostja ja xxx vahelises õigussuhtes vormistatud tööde vastuvõtmise aktile

2-23-14374

tuginemine on alusetu, sest see kajastab kostja poolt teostatud töid ega oma hageja nõudesse

puutumust.

19. Kostja on menetluses läbivalt seisukohal, et tõendamata on asjaolu, et hageja oleks tööd

teostanud ja need kostjale üle andnud. Kuna hoonele on väljastatud kasutusluba, siis kaetud

töid ei ole enam ka võimalik üle vaadata ega akteerida. Kostja on aga kohustatud vastu võtma

ainult nõuetekohaselt teostatud tööd.

20. Hageja nõudele perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020, milline on kohtumenetlusse esitatud

esmakordselt 17.06.2024 hagiavalduse terviktekstiga, on kostja esitanud ühtlasi aegumise

vastuväite.

PÕHJENDUSED

21. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

22. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist, tuginedes sellele, et

tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Poolte õigussuhe vastab töövõtulepingu tingimustele ja

hageja nõue on töövõtulepingu järgse tasu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt

töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle

eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga

osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

23. Kohtupraktika kohaselt tuleb töövõtulepingust tuleneva tasu nõude rahuldamiseks

minimaalselt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest

tegelikult tehti (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17).

24. Kohus tuvastab järgmised asjaolud:

24.1.

Kostja ja xxx vahel sõlmiti 01.08.2019 peatöövõtuleping (dtl 24-57), mille

kohaselt kohustus kostja ehitama xxx tervikuna;

24.2.

Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel on 03.09.2019 sõlmitud töövõtuleping

ehk peatöövõtulepingu alltöövõtuleping (dtl 6-23), millega kostja tellis hagejalt

kõik tööd, mille xxx oli tellinud kostjalt, sest alltöövõtulepingu p 4.1 kohaselt

määratakse alltöövõtulepingu alusel tellitud tööde maht hinnapakkumisega ning

hinnapakkumises määratud tööd ja nende mahud on samad, kui peatöövõtulepingu

juurde lisatud hageja hinnapakkumises (dtl 2537-2539);

24.3.

Ajavahemikul alates 03.09.2019 kuni 03.11.2020 teostas hageja neid töid, mida

xxx tellis kostjalt ja kostja omakorda hagejalt ja neid töid ei teostanud keegi

kolmas isik (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:13:04, dtl 2694);

24.4.

Kostja andis 09.11.2020 tellijale xxx üle hageja poolt teostatud ehistustööd koos

töömaaga ja tööd olid valmis (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:13:15 kuni

00:15:06, dtl 2694);

24.5.

Vastavalt peatöövõtulepingu punktile 4.1.1.c ei kuulu välitööd (parkla ehitus,

heakorrastus) lepingu kokkulepitud tööde hulka (dtl 26);

2-23-14374

24.6.

Heakorrastuse ja tugiseina ehitamine oli teostatud eraldi koostatud ehitusprojekti

alusel ja ehitamiseks oli 05.12.2021 xxx esitatud ehitusteatis nr xx/xxx (dtl. 188-

189). Heakorrastustööde teostamiseks ja tugiseina ehitamiseks olid eraldi

koostatud ehitusprojektid (dtl 280-310, dtl 311-319);

24.7.

Lisatööde teostamine on kajastatud arvukates ehituskoosolekute protokollides

ajavahemikus 26.09.2019 kuni 11.12.2019 (dtl 2297-2345) ning ehituspäevikutes

ja kaetud tööde aktides (dtl 629-731);

24.8.

Hageja tegi lisatöid ja edastas lisatööde hinnatabeli kostjale, kostja omakorda

edastas selle xxx-le (dtl 2610-2618);

24.9.

Ekspert T S 13.02.2022 ekspertarvamuses nr 21102 (dtl 2624-2625, tehnilistel

põhjustel ei ole dokument kollaste märgistuste tõttu loetav digitoimikus, kuid on

loetav allalaadimise järgselt) on loetletud 21 positsiooni töödest, mida hageja

teostas: 1. vundamendi süvendi ehitamine, 2 veealandussüsteemi paigaldamine,

xxx OÜ-le abitööd; 3. rostvärkide ehitus; 4. maa-aluse sa ehitus koos soojustuse ja

hüdroisolatsiooniga; 5. basseinide ehitus; 6. teise korruse betoonitööd; 7. lifti

seinte ehitustööd; 8. hoone veevarustus; 9. hoone sisene sadeveetorustike ehitus;

10. hoonevälise sade- ja olmekanalisatsioonitorustike ehitus; 11. gaasitrassi

ehitustööd; 12. hoone ümbruse pinnasetööd; 13. katusetööd koos parapettide

ehitusega; 14. suitsuluukide paigaldus, 15. bauroc müüritööd; 16. terasest

platvormide paigaldus; 17. metallist kandetalade paigaldus; 18. lammiplokkide

paigaldus; 19. keevitustööd, 20. tänavavalgustuse paigaldus, 21. fassaaditööd;

24.10. xxx ei ole töödele pretensioone esitatud (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge

00:26:05, dtl 2695);

24.11. Kostja on korduvalt kinnitanud, et kui xxx maksab ära kostjale, siis rahuldab

kostja hageja nõude (07.11.2024 kohtuistung, ajamärge 00:26:45, dtl 2695) ning

kostja ei ole keeldunud raha maksmisest, vaid on pannud selle sõltuvusse tellija

käest saadavast rahast. Kui kostja ei saa xxx-lt raha, siis hageja ei saa kostjalt, sest

kostjal ei ole rahalisi vahendeid ja kostja läheb pankrotti (07.11.2024 kohtuistung,

ajamärge 00:41:04, dtl 2696);

24.12. Hageja esitas kostjale 22.08.2022 põhitööde akti nr 091020-1 summas (dtl 184-

186) ja lisatööde akti nr akti 091020-2 (dtl 196-197);

24.13. Põhitööde akt nr 091020-1 kajastab töid ajavahemikus 16.08.2020 kuni

08.10.2020 kogumaksumusega 419 241,09 eurot ilma käibemaksuta;

24.14. Lisatööde akt nr 091020-2 kajastab lisatöid, heakorrastust ja toetusseina ehitamist

kogumaksumusega 217 885,16 eurot ilma käibemaksuta;

24.15. Kostja ei vaidle, et on aktid nr 091020-1 ja 091020-2 kätte saanud (28.02.2024

istung, ajamärge 00:33:24, dtl 2429) ega ole aktidele 5 tööpäeva jooksul arvates

nende saamisest esitanud vastuväiteid (21.05.2024 istung, ajamärge 00:11:53, dtl

2565);

24.16. Ajavahemikul 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööd esitas hageja

vastuvõtmiseks

05.04.2024, akti kohaselt on tööde kogumaksumus 155 773,70 eurot ilma käibemaksuta (dtl

2646);

2-23-14374

24.17. Kostja vaidles 05.04.2024 aktis vastuvõtmiseks esitatud töödele vastu 09.05.2024 (dtl

2653);

24.18. Hoonele väljastati 29.04.2022 kasutusluba nr 2212371/07075 (dtl 86jj);

24.19. Pooled ei vaidle ehitustööde maksumuse üle.

25. Hageja nõuab kostjalt tasu töövõtulepingu alusel tehtud tööde eest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt

kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja

tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle

anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa

vastuvõtmisel. 26. Vaidlus puudub selles, et tööde vastuvõtmises olid pooled lepingu punktis

12.1.1 (dtl 17) kokku leppinud selliselt, et tellija on kohustatud teostatud tööde akti 5 tööpäeva

jooksul allkirjastama ja töövõtjale tagastama. Kui tellija aktiga mingis osas ei nõustu, on tellija

kohustatud akti allkirjastama ja tagastama koos märkustega. Samuti leppisid pooled lepingu

punktis 12.3 kokku, et tööde lõplik vastuvõtmine toimub lõppaktiga (dtl 17-18). Vaidlus puudub

ka selles, et töid vastu ei võetud.

27. Seega hindab kohus, kas tööd saab lugeda hageja poolt üleantuks ja kostja poolt

vastuvõetuks.

28. Vaidlus puudub ka selles, et käesolevas asjas vaidluse all olevate tööde lepingu p 12.1.1

kohased aktid 091020-1 ja 091020-2 edastas hageja kostjale 22.08.2022 ja perioodil

10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde akti 04.05.2024.

29. Üldjuhul tuleb lähtuda eeldusest, et kuni tööde vastuvõtmiseks esitamiseni ei saa neid ka

vastuvõetuks lugeda. Kohus tuvastab, et tööd olid valmis hiljemalt 10.11.2020 ehk samal ajal,

kui kostja esitas kõik hageja poolt teostatud tööd omakorda vastuvõtmiseks objekti

lõpptellijale xxx-le aktiga nr 05/11 (dtl 61-64, tõlge dtl 2549-2551). Kostja on 07.11.2024

istungil samas ka kinnitanud, et ei ole vaidlust, et 09.11.2020 andis kostja xxx tööd üle

(ajamärge 00:14:20, dtl 2694).

30. Vastavast aktist tuleneb, et seoses ehituslepingu nr 01/08/2019 lõppemisega annab Ecoheat

Trading OÜ üle ja xxx võtab vastu 03.11.2020 seisuga xxx aadressil asuva ehitusplatsi koos

seal asuvate ehitiste ja kommunikatsioonidega, mis on Ecoheat Trading OÜ poolt perioodil

01.08.2019 kuni 03.11.2020 ehitatud seoses kohustuste täitmisega ülalmainitud lepingu

raames.

31. Seejärel loetletakse aktis, et paigaldatud on väliskommunikatsioonid, teostatud välisehitised,

vundamendid ja alused, sisekonstruktsioonid, katusetööd, sisemised insenerivõrgud. Aktist

nähtub, et 03.11.2020 seisuga on kõik teostatud tööd ja mahud foto fikseeritud ja aktile

lisatud. Kohtule ei ole akti lisa tõendina esitatud.

32. Kostja on vastu vaielnud, et viidatud 10.11.2020 aktiga ei antud üle mitte töid, vaid üksnes

ehitusplatsi ja sellel olevad materjalid. Iseenesest nõustub kohus kostjaga, et kostja ja xxx

tahe 10.11.2020 akti vormistamisel ei olnud suunatud sellele, et 10.11.2020 töömaa

üleandmise akt tooks endaga kaasa VÕS § 637 lg-st 4 tulenevad tagajärjed ehk töö

vastuvõtmise ja vastavalt ka tasunõude sissenõutavaks muutumise.

33. Olgugi, et 10.11.2020 aktist tuleneb ühemõtteliselt, et üle on antud faktiliselt kõik tööd, mis

vastaval objektil kuni 03.11.2020 on teostatud, oli nii kostja kui ka xxx tahe suunatud sellele,

et tööde üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse eraldi. Kostja selgitas täiendavalt, et ta

esitas lõpptellijale tööd vastuvõtmiseks aktiga 13, mille koostamise aluseks oli omakorda

2-23-14374

10.11.2020 töömaa üleandmise akt, sest sellel ei olnud numbreid ega hindu, mistõttu leppisid

kostja juhatuse liige ja tellija juhatuse liige, et numbrid esitatakse hiljem ja nii akt 13

sündiski, natuke hiljem, kui töömaa üles öeldi (27.02.2025 istung, ajamärge 00:35:22, dtl

2766). 34. Kostja selgitas ka, et akt 13 ja tööde üleandmine oli kokkuleppeline xxx juhatuse

liikme ja kostja juhatuse liikme vahel, kuna tööd olid tehtud (27.02.2025 istung, ajamärge

01:17:25, dtl 2768). Kohus arvestab ka kostja selgitustega, et kostja ja xxx vahel oli

tolleaegsete juhatuse liikmete tasemel kokkulepe, et töömaa antakse üle, kuid tööde

üleandmise akt esitatakse hiljem, kuid seejärel vahetati xxx juhatuse liige välja ning pärast

seda hakkas xxx aktile nr 13 vastu vaidlema (07.11.2024 istung, ajamärge 00:46:47, dtl

2696).

35. Kuivõrd kostja on olnud menetluses läbivalt seisukohal, et tema ei ole hagejalt töid vastu

võtnud, palus kohus kostjal korduvalt selgitada, mida sai siis kostja omakorda xxx-le üle anda

(dtl 2694), kuid sisulist vastust ei saanud. Kostja vastus piirdus üldsõnalise selgitusega, et

selliselt osapoolte vahel kokku lepiti.

36. Kostja ei osanud ka selgitada, milliseid muid töid, kui mitte hageja poolt tehtuid, hakkas

kostja xxx-le üle andma aktiga nr 13 ligi 2 aastat pärast peatöövõtulepingu ülesütlemist, kuid

selgitas samas, et ta eeldas, et tööd on tehtud nõuetekohaselt ja esitas xxx-le vastuvõtmiseks

omalt poolt lepingukohased tööd, mis pidid olema tehtud (07.11.2024 istung, ajamärge 00:24:27,

dtl 2695). Kostja on kinnitanud ka seda, et keegi peale hageja neid töid, mida hageja

lepingujärgselt pidi tegema, ei teostanud.

37. Asjas on samuti tõendatud, et ehitatud hoonele on 29.04.2022 väljastatud kasutusluba nr

xx/xxx (dtl 86jj) ning kasutusluba on väljastatud samade tööde järgselt, mida teostas hageja, sh

võttes aluseks ehituspäevikud, millised kinnitavad hageja tegevust objektil, ja mida keegi teine

peale hageja ega pärast 03.11.2020 ei teostanud (27.02.2025 istung, ajamärge 00:31:50, dtl

2766).

38. Kostja kinnitas, et esimest korda pöördus ta hageja poole puudustega 2 aastat peale tööde

teostamist (27.02.2025 istung, ajamärge 00:25:50, dtl 2766), kuid kostjal oli täielik juurdepääs

ehitusobjektile kuni 06.11.2020, kui kostja töömaalt ära saadeti (27.02.2025 istung, ajamärge

01:24:45, dtl 2768). Kostja on kinnitanud sedagi, et tööd olid tehtud niipalju, kui tehtud oli, kuid

kostja töid ei kontrollinud, tellija (xxx) nägi, et tööd on tehtud ja võttis tööd vastu (27.02.2025

istung, ajamärge 00:38:14, dtl 2767).

39. Seega on kostja rikkunud oma VÕS §-st 643 tulenevat töö ülevaatamise kohustust ja

kinnitades, et tal oli võimalus töid kontrollida, kuid ta seda ei teinud, minetanud ka VÕS § 644

lg-st 1 tulenevalt õiguse töö võimalikele lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse,

sest ei ole seda teinud mõistliku aja jooksul.

40. Üldisest hea usu põhimõttest (TsÜS § 138) tuleneb, et tellija ei või töö vastuvõtmisest

keelduda juhul, kui töövõtja on kohustused täitnud suuremas osas või oluliste puudusteta.

Eelkõige oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ebaoluliste

puuduste tõttu, mis ei takista töö tulemuse eesmärgipärast kasutamist.

41. Seda, et hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, kinnitab ka 27.02.2025 istungil

tehtud avaldus, et kui kostjal oleks raha, oleks juba ära makstud hagejale (ajamärge 01:19:04, dtl

2768).

42. Kohus arvestab sealjuures poole käitumises olulisena nii akti 090120-1 (dtl 184-186) kui

ka akti 091020-2 (dtl 196-197) edastamisest hageja poolt kostjale (dtl 198) ning nendele lepingus

2-23-14374

sätestatud 5 tööpäevase tähtaja jooksul vastuväidete esitamata jätmist kostja poolt. Hageja

selgitas aktide 091020-1 ja 091020-2 ligi 2 aastat hilisemat esitamist põhjusel, et peale objektilt

lahkumist oli nii kokku lepitud (27.02.2025 istung, ajamärge 01:28:14, dtl 2768).

43. Arvestades asjaolu, et ka kostja pakkus töid lepingukohases vormis xxx-le

vastuvõtmiseks aktiga nr 13 alles aastal 2022, on kõigi asjaosaliste, st nii alltöövõtja, peatöövõtja

kui ka tellija käitumises läbiv arusaam, et 2020 aastal tööde ja töömaa faktiline üleandmine ei

olnud käsitletav tööde vastuvõtmiseks esitamisena ega vastuvõtmisena VÕS § 637 tähenduses

ega muutnud tasunõudeid sissenõutavaks. Nimetatut kinnitab ka hageja nõudeavaldustes (dtl

173, 176) ning ka kostja esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilovi 30.06.2022 vastuses (dtl 178)

avaldatu. Nii märgib kostja vandeadvokaadist esindaja, et tööde vastuvõtmine toimub

akteerimise teel ja palub esitada aktid või tõendada, et aktid olid esitatud varem. Seega ei

lugenud 30.06.2022 seisuga ka kostja töid hagejalt 2020 sügisel vastuvõetuks.

44. Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei takista tööde üleandmist ainuüksi see, et

üleandmise-vastuvõtmise akt on esitatud oluliselt pärast tööde valmimist. Küll aga võib seetõttu

tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem, millest omakorda sõltub tellijalt nõutava

viivise suurus (RKTKo 2-14-61484, p 17).

45. Vaidlus puudub, et kostja sai aktid 091020-1 (dtl 184-186) kui ka aktid 091020-2 (dtl

196-197) kätte 18.06.2022 ega esitanud aktidele lepingu punktis 12.1.1 sätestatud 5 tööpäevase

tähtaja jooksul vastuväiteid. Seega esitas hageja nii põhitööd ajavahemiku 15.08.2020 kuni

09.10.2020 eest kui ka lisatööd vastuvõtmiseks lepingukohaselt, kostja aktidele õigeaegseid

vastuväiteid ei esitanud. Hageja esitas korduva nõude 22.08.2022 tööde vastuvõtmise kohta, kuid

kostja tööde vastuvõtmist ei teostanud. Seega tuleb aktides 091020-1 ja 091020-2 loetletud tööd

lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 tähenduses hiljemalt täiendava tähtaja möödumisel ehk

22.08.2022. 46. Aktidele 090120-1 ja 091020-2 vastuväidete esitamata jätmisest tuleneb aga

ühemõtteliselt, et pooltel puudub vaidlus ja kostjal ei ole vastuväiteid nõude suurusele ehk

teostatud tööde maksumusele. Vastavaid vastuväiteid ei esitanud kostja ka käesolevas menetluses

hoolimata kohtu korduvatest selgitustest oma vastuväiteid konkretiseerida ja tõendada. Nii

selgitas kohus kostjale

07.11.2024 istungil tõendamiskoormist ja vastuväidete konkretiseerimise vajadust (ajamärge

00:29:41, 00:31:31, 00:35:16; dtl 2694-2696) ja kostja kinnitas selgitusest aru saamist (ajamärge

00:35:40, dtl 2696). Kostja täiendavaid seisukohti ega tõendeid kohtu määratud tähtaja jooksul ei

esitanud ja 27.02.2025 kohtuistungil avaldas, et kostjal midagi uut lisada ei olnud (ajamärge

00:02:32, dtl 2765).

47. Perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööd esitas hageja vastuvõtmiseks

04.05.2024 akti (dtl 2648) edastamisega. Kostja vaidles aktile 09.05.2024 vastu (dtl 2653),

leides, et tööd on puudustega ning tööde vastuvõtt ei saa toimuda ainult tööde vastuvõtuakti

allkirjastamisega, vaid tööde vastuvõtt tuleb teostada tööde ülevaatuse käigus.

48. Kohus asub seisukohale, et ka 04.05.2024 vastuvõtmiseks esitatud tööd, mis on teostatud

ajavahemikus 10.10.2020 kuni 03.11.2020, tuleb lugeda kostja poolt VÕS § 638 alusel

vastuvõetuks ning kostja 09.05.2024 keeldumine tööde vastuvõtmisest tuleb lugeda toimetuks.

49. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest

töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest

teada sai või pidi teada saama. Nagu märgitud ülal punktis 38, on kostjal olnud kuni 06.11.2020

pidev juurdepääs ehitusobjektile ja seega kõikidele hageja poolt teostatud töödele, kostja on ise

2-23-14374

pidanud töid nõuetekohaseks ja need xxx-le vastuvõtmiseks pakkunud ning on ka kinnitanud xxx

on tööd vastu võtnud. Seega oli kostja 09.05.2024 seisuga

VÕS § 644 lg 1 alusel minetanud õiguse mistahes puduustele ja lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda ja tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 09.05.2024.

50. Hageja nõude suurusele, sh nõude kujunemisele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Hagejal on kostja vastu seega põhjendatud ja tõendatud põhinõue summas 690 017,75 eurot

põhitööde eest ja 261 462,19 eurot lisatööde eest.

51. Kostja esitas oma 02.09.2024 menetlusdokumendi punktis 3.6 aegumise vastuväite

tasunõudele perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde eest maksumusega 186 928,44

eurot (155 773,70 eurot ilma käibemaksuta). Hageja esitas nõude esimest korda kohtumenetlusse

17.06.2024. Kostja vastuväite kohaselt kui hageja väidab, et lõpetas tööd 03.11.2020, siis muutus

tasunõue tehtud tööde eest sissenõutavaks alates 04.11.2020 ning tehingust tulenev nõue aegub 3

aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist. Seega aegus nõue 03.11.2023 ja kostjal on

õigus tugineda aegumisele.

52. Hageja on seisukohal, et VÕS § 635 lg 1 ja TsÜS § 147 lg 1 koostoimes algas nõude

aegumine selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, seega isegi kui arvutada

aegumistähtaega alates 03.11.2020, siis aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2021.

53. Samas on hageja seisukohal, et kuivõrd töövõtja tasu muutub sissenõutavaks akti alusel,

siis muutus tasunõue sissenõutavaks mitte varem, kui akti esitamisega 04.05.2024 ja

aegumistähtaeg hakkas kulgema 10.05.2024, seega ei ole 17.06.2024 esitatud nõue aegunud.

54. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020 tehtud

põhitööde eest ei ole aegunud. Kooskõlas Riigikohtu seisukohaga asjas 2-14-61484, võib

tasunõue muutuda sissenõutavaks oluliselt hiljem kui tööde teostamise aeg.

55. Kohus tuvastas ülal punktis 49, et kõik hageja poolt perioodil 10.10.2020 kuni 03.11.2020

teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks alates 09.05.2024. Seega muutus ka hageja nõue tööde

eest tasu saamiseks VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks 09.05.2024.

56. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat,

seega ei olnud 17.06.2024 nõude kohtumenetlusse esitamise seisuga hageja 09.05.2024

sissenõutavaks muutunud nõue aegunud.

57. Kohus rahuldab hageja põhinõude perioodil 16.08.2020 kuni 03.11.2020 tehtud tööde

(põhitööde) eest 690 017,75 eurot ja lisatööde eest 261 462,19 eurot ehk kogusummas 951

479,94 eurot.

58. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

59. Põhitööde tasunõude eest nõuab hageja viivist alates 17.06.2024 tervikteksti esitamisest

kuni nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras.

60. Kuivõrd kohus rahuldab põhitööde tasunõude 690 017,75 euro ulatuses, on alates

17.06.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.04.2025 kostja viivituses 299 päeva ja viivis

moodustab 67 083,21 eurot: ajavahemikus 17.06.2024 kuni 30.06.2024 oli viivisemäär 12,5%

ning viivise summa 3299,26 eurot, ajavahemikus 01.07.2024 kuni 31.12.2024 viivisemäär

12,25% ning viivise summa

2-23-14374

42 494,53 eurot ning ajavahemikus 01.01.2025 kuni 11.04.2025 on viivisemäär 11,15% ning

viivise summa 21 289,41 eurot.

61. Lisatööde tasunõude eest 261 462,19 eurot, nõuab hageja viivist alates 11.10.2022 kuni

nõude rahuldamiseni seadusjärgses määras.

62. Alates 11.10.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni 11.04.2025 kostja viivituses 914 päeva ja

viivis moodustab 74 550,93 eurot: ajavahemikus 11.10.2022 kuni 31.12.2022 oli viivisemäär 8%

ning viivise summa 4699,15 eurot, ajavahemikus 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli viivisemäär

10,5% ning viivise summa 13 613,94 eurot, ajavahemikus 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli

viivisemäär 12% ning viivise summa 15 816,67 eurot, 01.01.2024 kuni 30.06.2024 oli

viivisemäär 12,5% ning viivise summa 16 252,08 eurot, ajavahemikus 01.07.2024 kuni

31.12.2024 viivisemäär 12,25% ning viivise summa 16 102,07 eurot ning ajavahemikus

01.01.2025 kuni 11.04.2025 on viivisemäär 11,15% ning viivise summa 8067 eurot.

63. Kohus rahuldab kohtuotsuse tegemisega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas

141 634,14 (67 083,21 + 74 550,93) eurot. Kohus rahuldab ühtlasi hageja viivisenõude alates

12.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 951 479,94

eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagihinna korrigeerimine

64. Kooksõlas TsMS § 136 lg-ga 1 korrigeerib kohus hagihinda. Hageja nõuab 17.06.2024

terviktekstis põhivõlgnevust 951 479,94 eurot, viivist põhinõudelt 261 462,19 alates 11.10.2022

kuni kohtuotsuse täitmiseni ja viivist põhinõudelt 690 017,75 eurot alates 17.06.2024 kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

65. Seega kujuneb hagihind TsMS § 133 ja § 367 alusel hagihind järgmiselt: 951 479,94 + 26

995,08 (viivis põhinõudelt 261 462,19 perioodil 11.10.2022 kuni hagi esitamiseni 09.10.2023) +

32 225,42 (viivis põhinõudelt 261 462,19 aasta eest ette alates 10.10.2023 ) + 81 205,89 (viivis

põhinõudelt 690 017,75 aasta eest ette alates 17.06.2024) = 1 091 906,33 eurot.

66. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas RLS § 59 lg-ga 1 ja lisaga 1 summas 5000 eurot

ehk maksimaalses määras ja hagihinna korrigeerimine riigilõivu juurde maksmise kohustust ei

loo.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

67. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab menetluskulud kostja kanda.

68. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

69. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja

kohaselt tasunud riigilõivu kokku summas 5 000 eurot hagiavalduse esitamisel. Tegemist on

põhjendatud menetluskuluga.

70. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-23-14374

71. Hagejale on kohtumenetluses osutatud kokku õigusteenust 103,39 tunni ulatuses ehk 17

230,50 euro ulatuses. Esindajate tunnihind on 170 eurot ilma käibemaksuta.

72. Lisaks nõuab hageja sõidukulude ja sõidule kulunud aja hüvitamist seoses

kohtuistungitega Tallinnas. Hageja arvestab sõidukuludeks 0,3 eurot kilomeetri kohta, Narva-

Tallinn-Narva vahemaaks 420 km ja sõidukuluks istungi kohta 126 eurot. Samuti palub hageja

hüvitada sõidule kulutatud aega arvestusega 0,15 eurot kilomeetri kohta ehk 63 eurot istungi

kohta. Kokku toimus 4 istungit, mistõttu on sõidu- ja ajakulu kokku 756 eurot.

73. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esindaja teinud osaliselt ebavajalikke ja

põhjendamatuid toiminguid ning kogu menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ei ole

põhjendatud.

74. Kohus asub seisukohale, et esindaja tunnihind on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades

põhjendatud ja vajalik ning kooskõlas turu keskmise vandeadvokaadi tunnihinnaga. Osutatud

õigusteenuse mahtu peab kohus mõnevõrra ülepaisutatuks.

75. Hageja lepinguline esindaja on kulutanud 19.02.2024 esitatud tõendite kogumisele ja

esitamisele kokku 50 tundi. Viidatud kuupäeval esitas hageja arvukate lakooniliste AET-i

süsteemis vormistatud kaaskirjadega ehitusprojektid ja ehituspäevikud (dtl 276 – 2424).

Sealjuures ei ole lisasid ka näiteks arusaadavalt ümber nimetatud, vaid lisade nimetused on

valdavalt suvaliste numbrite kombinatsioonid. On üheselt selge, et vastavad dokumendid on

hageja lepinguline esindaja kas saanud kliendilt või ise ehituskeskkonnast alla laadinud, kuid

tegemist ei saanud olla sisulise ajamahuka tööga. Dokumentide esitamise kehvale vormistusele

juhtis kohus tähelepanu ka tõendite esitamisele järgnenud 28.02.2024 istungil, märkides, et

hageja seisukohad on killustunud kaaskirjades ja seeläbi jälgimatud (dtl 2428). Kohus peab

põhjendatud ajakuluks mitte üle 10 tunni, arvestades, et mahukat sisulist analüüsi tõendite kohta

ei ole samaaegselt tõendite esitamisega kohtule esitatud, ja vähendab ajakulu sel põhjusel 40

tunni võrra. Kohus arvestab sealjuures, et hageja esitas 19.02.2024 ka seisukoha (dtl 2406-2414),

mille koostamisele kulus 9 tundi ja kus hageja mõnevõrra esitatud tõendeid üldsõnaliselt

käsitleb.

76. Kohus ei nõustu kostjaga, et 17.06.2024 hagiavalduse tervikteksti koostamise ajakulu 15

tundi oleks põhjendamatu. Dokument on kokku 40 lehekülge pikk (sisaldades küll pikki

loetelusid tõenditest koos viidetega dtl-dele), kuid on tervikuna asjakohane ja põhjendatud. 77.

Kohus peab põhjendamatuks 4 tunnist ajakulu 03.12.2024 menetlusdokumendi koostamiseks.

Dokumendi sisu ja mahtu arvestades saab põhjendatuks pidada 2 tundi, mistõttu vähendab kohus

ajakulu 2 tunni võrra.

78. Ülejäänud osas on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud.

79. Seega on hageja põhjendatud kulud õigusabile 61,39 tunni (103,39 – 42) ulatuses ehk

arvestatuna 170 euro suuruse tunnihinnaga on põhjendatud kulu õigusabile 10 436,30 eurot.

80. Hageja taotleb sõidukulude ja sõidule kulunud aja hüvitamist. TsMS § 144 p 2 kohaselt

on menetlusosalise sõidukulu hüvitatav kohtuväline kulu.

81. Hageja on lähtunud arvestusest, mille kohaselt on sõidukuluks 30 senti kilomeetri kohta.

Hageja ei ole selgitanud kulu kujunemist, kuid lähtudes Vabariigi Valitsuse määruse „Teenistus-,

töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja

hüvitise maksmise kord“ § 5 võib maksuvabalt maksta hüvitist kuni 0,3 eurot ühe teenistus-, töö-

või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta.

2-23-14374

82. Puudub vaidlus, et hageja asukoht ja hageja lepingulise esindaja tegutsemiskoht on

Narvas ning kõikidel istungitel Harju Maakohtus on esindaja kohal viibinud. On ilmselge, et

sõiduga Narvast Tallinnasse istungile ja tagasi kulud kaasnevad. Narva ja Tallinna vahemaa on

210 kilomeetrit, millisest arvestusest hageja on ka lähtunud. Kohus ei pea põhjendamatuks

sõidukulu arvestust lähtudes 0,3 eurosest kilomeetrihinnast, arvestades muuhulgas, et kõikidel

istungitel on lisaks lepingulisele esindajale osalenud ka hageja juhatuse liige. Juhul, kui

kasutatud oleks ühistransporti, olnuks vastavalt tarvilik hüvitada kahe isiku edasi-tagasi

piletikulu. Sõltuvalt liinist ja ajast võib ühe suuna ühe pileti maksus olla suurusjärgus 20 eurot,

kuid menetlusosalisel ei ole kohustust kasutada menetlustoimingule liikumiseks ühistransporti,

kasvõi põhjusel, et see ei võimalda vajadusel privaatset arutelu esindajaga. Seega on iga

istungiga seotud 126 euro suurune sõidukulu ehk kokku 504 eurot põhjendatud.

83. Ajakulu seoses istungile sõitmisega arvestusega 0,15 eurot kilomeetri kohta ei allu aga

loogikareeglitele. Ajakulu arvestatakse ajaühikus, mitte kilomeetrites. Lisaks ei ole

menetlustoimingule liikumise ajakulu menetluskuluna hüvitatav.

84. Koos tasutud riigilõivu ja istungile sõidukuluga on hageja põhjendatud menetluskulud 15

940,30 (5000 + 10 436,30 + 504) eurot.

85. Kohus märgib kostja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb hagejal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

86. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv kohtunik