3-24-3140/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-3140

Määruse kuupäev

11. aprill 2025

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses helistamise piiramisega 12., 14. ja 16.

augustil 2024 ja öörahu tagamata jätmisega 15. ja 16.

augustil 2024

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-24-2959 juurest asja materjalide juurde Tartu Vangla 1.

novembri 2024. a vastuse lisad 14 ja 16.

2. Tagastada X-i kaebus.

3. Jätta X-i tõendite kogumise taotlus läbi vaatamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas vahistatuna kinni peetav X esitas 16. novembril 2024 Tartu Halduskohtule

kaebuse vanglas helistamise piiramise ja öörahu rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt helistamise piiramise eest hüvitist 1000 eurot ja

öörahu rikkumise eest samuti 1000 eurot.

Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti 15. novembri

2024. a otsusega nr 1-13/24/487-2 osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Öörahu

rikkumisega seoses märgib kaebaja, et joobes isikud karjuvad ja lõhuvad, mistõttu on öösiti

võimatu magada. Kaebaja täpsustab, et öörahu rikkumisega seonduv kahjunõue puudutab 15.

augustit 2024 ja 16. augustit 2024. Helistamisega seoses märgib kaebaja, et helistamisi

piiratakse ja katkestatakse kogu aeg. Kaebaja arvates rikub vangla sõnumi saladuse

puutumatust, sest kohustab helistamise lisaaja saamise soovi põhjendama.

3-24-3140

Kaebaja palub nõuda vanglalt tõenditena välja S1 sektori kaamerasalvestised, valvur J.-M.

Boikovi vormikaamera salvestised, stentofoni salvestis ja logi, inspektor-kontaktisik U.

Uulimaa selgitused 16. augusti 2024. a helistamise kohta koos sama päeva helistamise taotluse

ja Prion väljavõttega ning 15. augusti 2024. a ja 16. augusti 2024. a öö kohta valvurite

vormikaamera salvestised.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 11. detsembril 2024 kohtule kaebuses

viidatud X-i 19. augusti 2024. a kahju hüvitamise taotluse (reg. nr 2-24/2-2/8949) ja Tartu

Vangla 15. novembri 2024. a otsuse nr 1-13/24/487-2. Nimetatud dokumentidest nähtub

järgnev.

X esitas 19. augustil 2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles soovis saada

mittevaralise kahju hüvitisena helistamise piiramise ja kõnede katkestamise eest 1000 eurot

ning öörahu rikkumise eest 1000 eurot. X selgitas, et 12. augustil 2024, 14. augustil 2024 ja 16.

augustil 2024 piirati tema helistamist ametiasutustele ning lisaks katkestati kõne prokuröri ja

uurijaga. Alates augustikuust on võimatu S1 sektsioonis öösel magada, kuna joobes isikud

karjuvad ja lõhuvad terve öö.

Tartu Vangla 15. novembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/487-2 jäeti X-i kahju hüvitamise

taotlus 16. augusti 2024. a helistamist puudutavas osas läbi vaatamata, kuna kaebaja oli

nõudnud vanglalt sama sündmusega seoses hüvitist ka 25. augusti 2024. a kahju hüvitamise

taotluses nr 1-13/24/500-1 ning vangla oli jätnud 29. oktoobri 2024. a otsusega nr 1-13/24/482-

2 taotluse rahuldamata. Ülejäänud osas jättis Tartu Vangla 15. novembri 2024. a otsusega X-i

19. augusti 2024. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 4). Arvestades

kohtueelses menetluses esitatud kahju hüvitamise taotluste sisu ja kohtule esitatud kaebust,

mõistab kohus, et kaebaja nõuab Tartu Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla

tekitas talle 12. augustil 2024, 14. augustil 2024 ja 16. augustil 2024 helistamise piiramisega

ning 15. augustil 2024 ja 16. augustil 2024 öörahu tagamata jätmisega.

4. Praeguse kohtuasja materjalide hulgas ei ole 16. augusti 2024. a helistamisega seonduvaid

kohtueelse menetluse dokumente. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Vangla esitas

kaebaja 25. augusti 2024. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/24/500-1 ja Tartu Vangla 29.

oktoobri 2024. a otsuse nr 1-13/24/482-2 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2959 1.

novembri 2024. a vastuse lisadena 14 (dtl 55) 16 (dtl 60–66). Kohus võtab nimetatud

dokumendid asja materjalide juurde.

5. Kohus märgib esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohus kaebajale 12. augustil

2024, 14. augustil 2024 ja 16. augustil 2024 helistamise piiramisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamise kaebusi juba lahendanud.

Haldusasjas nr 3-24-2927 oli kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu kaebuse, mis hõlmas muu

hulgas kaebajale 1. augustist kuni 14. augustini 2024 helistamisvõimaluste piiramisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu Halduskohus jättis 31. märtsi 2025. a otsusega

2

3-24-3140

kaebuse rahuldamata. Kuna otsus ei ole jõustunud, puudub praeguses asjas menetluse

lõpetamiseks alus (HKMS § 152 lg 1 p 1).

Haldusasjas nr 3-24-2959 esitatud kaebus Tartu Vangla vastu hõlmas muu hulgas kaebajale 16.

augustil 2024 telefonikõnede piiramisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tartu

Halduskohus tagastas 18. novembri 2024. a määrusega kaebuse nimetatud intsidendi osas

HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning määrus jõustus 18. veebruaril 2025.

6. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega

kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

6.1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.

6.1.1. Kaebaja väitel piiras vangla 12. augustil 2024, 14. augustil 2024 ja 16. augustil 2024

tema telefonikõnede tegemist ametiasutustele ning lisaks katkestati kõne prokuröri ja uurijaga.

6.1.1.1. Vangistusseaduse (VangS) § 96 lg 1 sätestab, et vahistatul on õigus kirjavahetusele ja

telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 1 lg 2

kohaselt kohaldatakse kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega

või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. VSkE § 51 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale

võimaldatakse telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ja täpsem telefoni kasutamise aeg ja

kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga

nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 12.13 kohaselt on kinnipeetava (sh vahistatu)

telefoni kasutamise maksimaalne aeg päevas tehniliselt piiratud 60 minutiga. Põhjendatud

vajadusel helistamisel kaitsjale, ametiisikutele või perekonna liikmele pikendab vanglaametnik

ühekordselt kinnipeetava telefoni kasutamist. VangS § 28 lg 3 teine lause koosmõjus VangS §

90 lg-ga 1 keelab piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste

ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga.

Kinni peetava isiku õigus suhelda telefoni teel ametiasutuste, kaitsja või esindajaga ei tähenda,

kõnede tegemist tuleks võimaldada igal ajal ja piiramatus mahus. Küll aga ei tohi helistamisele

kehtestatud kord muuta õiguse teostamist võimatuks (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2007. a otsus

asjas nr 3-3-1-54-07, p 9). Kinni peetava poolt soovitud helistamise kellaaeg on

vanglaametnikule soovituslik ja helistamise ajakava on õigus muuta vastavalt vangla

võimalustele (Tartu Vangla kodukorra p 12.8.3). Telefonikõnede läbiviimine on üks paljudest

vanglaametniku tööülesannetest ning arvestades ka nende muid ülesandeid, ei ole kinni peetud

isikule alati võimalik soovitud ajal ja mahus helistamisvõimalust tagada.

6.1.1.2. Tartu Vangla on 15. novembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/487-2 ja 29. oktoobri 2024. a

otsuses nr 1-13/24/482-2 üksikasjalikult välja toonud, millistele numbritele helistamist kaebaja

vaidlusalustel kuupäevadel taotles ning millistele numbritele kaebaja kõneeristuse väljavõtte

kohaselt helistas. Samuti on vangla välja toonud kõnede tegemise kellaaja ja kõnede kestuse.

Kohtul ei ole alust nende andmete õigsuses kahelda. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja

puhul mõnele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud ametiasutusele helistamist õigusvastaselt piiranud.

Ka kaebaja ise ei ole esile toonud, millistele ametiasutustele tal nimetatud kuupäevadel

helistada ei võimaldatud.

Vangla on kohtueelses menetluses selgitanud, et kõneeristuse väljavõtte kohaselt ei rakendatud

kaebajale 12. augustil 2024 Tartu Vangla kodukorra p-st 12.13 tulenevat kõneside automaatset

3

3-24-3140

ajalist piirangut, sest ta ei kasutanud ära ettenähtud maksimaalsest kõneaega (s.o 60 minutit).

Kõneside piirang rakendus kaebajale 14. augustil 2024 ja 16. augustil 2024. Kaebaja 25.

augusti 2024. a kahju hüvitamise taotluse lahendamisel on vangla tutvunud ametniku 16.

augusti 2024. a rinnakaamera salvestisega kella 12:17 paiku, millelt on kuulda, et kaebaja

vastas ametnikule küsimusele, kas ta sai helistada, jaatavalt. Kaebaja ei maininud 16. augustil

2024 ametnikule, et tema kõneaeg oleks jäänud lühikeseks või et tema kõneaega ei oleks

pikendatud. Seega, kui kaebaja väidab, et tema kõne prokuröri ja uurijaga katkestati, siis saaks

kõne alla tulla 14. august 2024, mil tema viimase kõne ajal rakendus kõneside piirang. Samas ei

ole kaebaja väitnud, et ta oleks sel kuupäeval taotlenud vanglaametnikelt talle ettenähtud

kõneaja pikendamist. Lisaks nähtub Tartu Vangla 15. novembri 2024. a otsusest, et kõneeristuse

väljavõtte kohaselt teostas kaebaja 14. augustil 2024 telefonikõne ka numbrile, mida ta ei olnud

erakorralise helistamise taotluses märkinud ning kõne kestis kokku 35 minutit ja 41 sekundit.

Kohus nõustub vanglaga, et sellistel asjaoludel kannab kaebaja riski, et tal ei pruugi taotluses

toodud numbritele helistamiseks piisavalt aega jääda.

6.1.1.3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Tartu Vangla tagas kaebajale 12. augustil 2024, 14.

augustil 2024 ja 16. augustil 2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele vastavalt

kehtivatele õigusaktidele, mistõttu pole alust pidada vangla tegevust õigusvastaseks.

6.1.2. Kaebuse teise aluse kohaselt oli kaebajal võimatu 15. augustil 2024 ja 16. augustil 2024

öösel magada, sest joobes isikud karjusid ja lõhkusid.

Kuna Tartu Vangla täidab ka arestimaja ülesandeid, saab pidada tõenäoliseks, et sinna

kainenema toimetatud isikud võivad käituda viisil, mis häirib teisi vanglas viibivaid isikuid.

Vangla on 15. novembri 2024. a otsuses siiski selgitanud, et vanglaametnikud pööravad

lõhkumistele ja lärmi tekitamisele tähelepanu ning püüavad veenda sellist tegevust lõpetama.

Kaebaja ei ole esile toonud asjaolusid, mis osutaksid vangla õigusvastasele tegevusetusele

öörahu tagamisel. Isegi juhul, kui vanglaametnikud ei reageerinud väidetavale lärmile, ei nähtu

kaebaja avaldustest asjaolusid, mis viitaksid võimalusele, et kahel ööl öörahu rikkumine oleks

tekitanud kaebajale selliseid ülemääraseid kannatusi, mis võiksid küündida mittevaralise kahju

tekkimiseni.

6.2. Kohtu hinnangul ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud.

Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks vaidlusalustel kuupäevadel jäänud vangla tegevusest

tingituna ära mõni oluline telefonikõne ametiasutusega ja et see oleks talle kahjulikke tagajärgi

põhjustanud. Võttes arvesse, et vangla on võimaldanud kaebajale telefoni kasutamist

miinimummahust suuremas ulatuses, ei saanud väidetavad helistamise piirangud kaebaja õigusi

intensiivselt riivata. Ka kaebaja üldsõnalised väited öörahu rikkumise kohta ei osuta

võimalusele, et tema õigusi oleks intensiivselt riivatud.

6.3. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub tõendite kogumiseks vajadus. Seepärast jätab kohus

kaebuses esitatud tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata (HKMS § 62 lg 2).

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

4

3-24-3140

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

5