2-23-11369/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-11369

Kohtuasi

Aktsiaseltsi FECTOR hagi K.B vastu võlgnevuse

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.B apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

25 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Aktsiaselts Fector (registrikood

10752385), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik

Lepikson

Kostja (apellant): K.B (isikukood XXX), lepingulised

esindajad Kuldar Kirt ja Riho Viik

Asja läbivaatamine

13.03.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 20.02.2024 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt

otsuse põhjendusi.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta K.B kanda.

4. Rahuldada Aktsiaseltsi Fector taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata K.B poolt Aktsiaseltsile Fector apellatsioonimenetluses

hüvitatavateks menetluskuludeks 2660 eurot.

5. Mõista K.B-lt Aktsiaseltsi Fector kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitisena 2660 eurot.

6. Kohustada K.B-d tasuma Aktsiaseltsile Fector menetluskulude hüvitise tasumisega

viivitamisel viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

2-23-11369

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts FECTOR esitas 10.08.2023 hagi K.B vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks

välja mõista 25 000 eurot.

2. O.E. AS ja OÜ S sõlmisid 24.05.2016 müügilepingu nr 3328E. Lepingu kohaselt kohustus

O.E. AS võõrandama OÜ-le S kaupa vastavalt viimase esitatud tellimustele. Lepingu

allkirjastas S OÜ esindajana kostja, kes oli ettevõtte omanik ja juhatuse liige. O.E. AS ja

kostja sõlmisid 16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama O.E. AS

(edaspidi ka müüja) kõikide OÜ S (edaspidi ka võlgnik) lepingust tulenevate kohustuste

täitmise eest 25 000 euro ulatuses.

3. Võlgniku ja müüja lepingul põhinev koostöö kestis aastaid edukalt. Võlgnik tellis kaupa,

müüja andis kauba üle ja võlgnik tasus kauba eest väljastatud arved. Võlgnikul tekkisid

makseraskused, mistõttu on võlgnik jätnud ajavahemikul 31.08.2021-30.11.2021 tasumata 9

arvet kokku 61 287,64 eurot. Müüja saatis võlgnikule 06.07.2022 teavituse, et ta on

loovutanud oma nõuded hagejale. Hageja saatis 22.07.2022 kostjale nõude, paludes kostjal

täita oma käenduslepingust tulenev kohustus ning tasuda 25 000 eurot hageja arveldusarvele

hiljemalt 02.08.2022.

4. Lepingust tuleneva võlgnevuse olemasolu ega suurus pole kunagi vaidluse all olnud ning

võlgnevusele puuduvad kostjal vastuväited, kes on üksnes teatanud, et ei suuda võlgnevust

tasuda. Kostja palus 27.07.2023 e-kirjas võimalust tasuda võlgnevus 5 aasta jooksul.

5. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kuna müügileping on lõppenud, on lõppenud ka

käendusleping. Vastavalt käenduslepingu preambulale ja punktile 1.1 käendati sellega kõikide

võlgniku 24.05.2016 sõlmitud ostu-müügilepingust nr 3328E tulenevate kohustuste täitmist.

Kostja väide müügilepingu lõppemisest on ebaõige. Müügilepingu punkt 11.3 näeb ette, et

leping kehtib kuni 31.12.2019, kuid tulenevalt punktist 10.2 pikenes lepingu kehtivus

automaatselt järgnevaks kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest ei teata vähemalt 14

kalendripäeva enne lepingu tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele soovist lepingut

lõpetada või muuta. Kuna kumbki pool ei ole kordagi teavitanud soovist müügilepingut

lõpetada, pikenes müügileping pidevalt ja igakordselt järgnevaks aastaks. Müügilepingu

kehtivust vähemalt kuni 2021. a lõpuni tõendavad 10 müügilepingu muudatust, mida

lepingupooled on omavahel sõlminud. Viimases müügilepingu muudatuses kinnitasid pooled,

et lepingu muudatus kehtib kuni 31.12.2021. Vastavalt müügilepingu punkti 10.2 viimasele

2-23-11369

lausele oli lepingu automaatseks pikenemiseks vajalik ostude sooritamine 2019. aastal ning

hageja on tõendanud ostude sooritamist sellel aastal. Käenduslepingu kehtivus ei sõltu

müügilepingu kehtivusest.

6. Kõik nõude aluseks olevad arved on väljastatud 2021. aastal ehk umbes 2 aastat tagasi,

mistõttu ei ole hageja nõue aegunud. Kostja on e-kirjas palunud maksetähtaega võlgnevuse

tasumiseks ehk on tunnistanud võlgnevuse olemasolu ning suutmatust seda täita. Seega on

kostja 27.07.2022 nõuet tunnustanud.

7. Lisatud saatelehtedelt nähtub, et kõik kaubad on vastu võtnud võlgniku esindajana selle

juhatuse liige ehk kostja või R.Q. Viimati nimetatud isiku õigus võtta võlgniku nimel kaupu

vastu tulenes võlgniku allkirjastatud volitusest. Kauba tellimist, üleandmist ja hinda

tõendavad saatelehed, mis on kõik võlgniku volitatud esindajate poolt allkirjastatud.

8. Poolte vahel ei ole olnud vaidlust arvetel märgitud kaupade koguse ja kvaliteedi osas.

Nimelt sätestab müügilepingu p 4.3, et ostja pidi koostama kaupade koguse või kvaliteedi

mittevastavuse korral akti ning informeerima müüjat avastatud puudustest kirjalikult ühe

nädala jooksul. Kostja ei ole ise ega võlgniku esindajana enam kui 2 aasta jooksul teavitanud

hagejat võimalikest puudustest ega esitanud muid kauba sisu või kvaliteediga seonduvaid

vastuväiteid.

9. Kostja ei ole põhjendanud, miks pidi iga arve aluseks olema eraldi sõlmitud leping.

Müügileping sätestas selgelt, et tegemist oli ostu-müügilepinguga, mille alusel võõrandatakse

kaupa vastavalt tellimustele. Tegemist oli raamlepinguga, mis reguleerib kõiki selle lepingu

alusel tehtud tellimusi ja müüdud kaupu. Seega allusid kõik tellimused, sh tellimused, mille

eest on väljastatud tasunõude aluseks olevad arved, müügilepingule.

10. Müügilepingu lisad nr 1 ja 2 on sõlmitud 16.06.2017 ning 06.12.2017 ehk aastaid enne

müügilepingus märgitud lepingu lõpptähtaega, milleks oli 31.12.2019. Seega on kostja väited,

justkui oleks lepingu lisad nr 1 ja 2 sõlmitud pärast lepingu lõppemist, väärad.

11. Alusetud on kostja väited, et kuna lepingusse on märgitud võlgniku registrikood veaga, on

käendusleping tühine. Hageja nõustus, et käenduslepingus on märgitud S OÜ registrikoodiks

12345, kuid tegelikkuses on S OÜ registrikood 1234. Käenduslepingusse on märgitud

registrikoodi sattunud üks üleliigne number „9“. Pooled on hoolimata pisiveast silmas

pidanud S OÜ-d, mitte mõnda muud ettevõtet. Äriregistris puudub ettevõte, mille registrikood

vastaks käenduslepingus toodule ehk oleks 12345.

12. Kostja oli käenduslepingu allkirjastamise hetkel S OÜ juhatuse liige ja omanik, olles

samal ajal allkirjastanud müügilepingu. Poolte ühine tahe oli käenduslepinguga käendada just

võlgniku kohustusi. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole seotud S OÜ-ga. Kostja oli S OÜ

juhatuse liige 05.03.2007 kuni 25.10.2023, tegelik kasusaaja 22.10.2018 kuni 05.12.2023 ning

ainuosanik 01.03.2007 kuni 25.10.2023.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hagile vastu.

14. Hageja ei ole tõendanud iga konkreetse ja väidetavalt tasumata arve osas O.E. AS ja OÜ S

vahel lepingu sõlmimist, väidetavate nõuete sissenõutavaks muutumist, iga konkreetse ja

väidetavalt tasumata müüja arve osas kauba üle andmist ja võlgniku poolt kauba vastu

võtmist.

2-23-11369

15. Hagiavaldusele lisatud leping oli kehtiv kuni 31.12.2019. Kuna käendusleping on

väidetavalt seotud selle lepinguga, ei saa olla vaidlust selles, et käendusleping oli kehtiv kuni

31.12.2019. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, ei saa olla vaidlust selles, et

kõik müüja väidetavad nõuded on aegunud. Müügileping ei ole automaatselt pikenenud, kuna

automaatseks pikenemiseks oli vastavalt lepingu punkti 10.2 viimasele lausele vajalik 2019.

aastal ostude sooritamine. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnik oleks 2019. aastal oste

sooritanud. Hagi lisaks nr 1 oleva lepingu väidetavad lisad on koostatud peale seda, kui leping

oli juba lõppenud. Kuna leping oli juba lõppenud, ei ole seda võimalik pikendada. Lisaks on

muudatustes 1, 2 ja 3 viidatud käenduslepingule, mida tegelikkuses sõlmitud ei ole.

16. Alusetud, paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited, et O.E. AS ja kostja sõlmisid

16.06.2017 käenduslepingu, millega kostja kohustus vastutama kõikide võlgniku lepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingus märgitud registrikoodiga ei eksisteeri

ühtegi äriühingut OÜ S. Seetõttu on käendusleping tühine.

17. Saatelehed nr ML21235664, nr ML21236411, nr 90-355000745232, nr ML21242305, nr

ML21252712 ja nr ML2125591 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üleandmist.

Dokumentidel nr ML21233058, nr 21242305, nr 21255910 ja nr 21257196 ei ole kostja

allkiri.

18. Kostja vaidles arvetele vastu. Puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kauba ostmist ja

üleandmist. Pakkumised on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üle andmist.

Saatelehed on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist või üleandmist. Dokumentidel nr 90-

355000752391, nr ML21268921, 21272943 ja nr 21273551 ei ole kostja allkiri. Pakkeleht nr

263673 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

19. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 25 000 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitisena 6110 eurot.

20. Hageja esindaja avaldas 31.01.2024 istungil, et vaidluse venimise vältimiseks ei tugine ta

enam saatelehtedele nr ML21233058, nr ML21242305, nr ML21255910, nr ML21257196, nr

90-355000752391, nr ML21268921, nr ML21272943 ja nr ML21273551. Vaatamata sellele

on hageja tõendanud võlgnevuse olemasolu oluliselt suuremas summas ning tõendatud on

võlgnevus käenduslepingus märgitud maksimumsummas 25 000 eurot.

21. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et müügileping ja seetõttu ka käendusleping

lõppesid 31.12.2019 ning hageja nõuded on aegunud. Hageja esitas müügilepingu

muudatused, mis olid sõlmitud perioodil 16.06.2017-28.04.2021. Kõik muudatused on

allkirjastanud kostja. Kõigis lepingute muudatustes oli kirjas, et muudatused kehtivad koos

kostja isikliku käendusega. Hageja esitas väljavõtte oma raamatupidamise andmetest, millest

nähtub, et OÜ S ostis O.E. AS-lt kaupu ka 2019. aastal, läbivalt kogu aasta jooksul. Eeltoodud

tõenditest nähtub, et müügileping ei lõppenud 31.12.2019, sest võlgnik jätkas kaupade

tellimist ning pooled sõlmisid müügilepingu muudatusi nii 2019. aastal kui ka 2020. aastal.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et OÜ S või O.E. AS oleksid enne hagiavalduses toodud

nõude aluseks olevate arvete esitamist teatanud teineteisele lepingu lõpetamisest. Kuna

müügileping ei lõppenud 31.12.2019 ja müügilepingust tulenevad nõuded muutusid

sissenõutavateks 2021. aastal ning hagiavaldus esitati 10.08.2023, ei ole hageja nõue aegunud.

2-23-11369

22. Käendusleping kehtis selle punkti 5.1 järgi kuni kõigi lepingus sätestatud kohustuste

täitmiseni. Antud juhul oli kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et kuna käenduslepingus oli OÜ S registrikoodile

lisatud ekslikult veel üks number, on käendusleping tühine. Käenduslepingus oli OÜ S

registrikood märgitud ekslikult. Sellest ei ole kohtu hinnangul võimalik järeldada, et pooltel

puudus ühine tahe käenduslepingu sõlmimiseks.

23. Kostja oli võlgniku juhatuse liige alates 05.03.2007 kuni 25.10.2023 ning tegelik

kasusaaja kuni 05.12.2023. Seega oli kostja käenduslepingu sõlmimise ning hagi aluseks

oleva nõude tekkimise ja sissenõutavaks muutumise ajal võlgnikuga otseselt seotud. Võlgniku

esindajana sõlmis kostja müüjaga müügilepingu ja isiklikult käenduslepingu. Käenduslepingu

sõlmimine oli kostja ja müüja ühiseks tahteks.

24. Tõendatud on, et võlgnik sai talle müüdud kauba kätte ega esitanud müügilepingus toodud

tähtajal kauba koguste või kvaliteedi suhtes ühtegi vastuväidet. Kuna võlgnik sai kauba kätte

ega esitanud tähtaegselt vastuväiteid, on hageja nõue sissenõutavaks muutunud ja tõendatud.

Hageja kokkuvõttest nähtub, et arvete alusel jäi põhinõudena tasumata kokku 52 726,84 eurot.

24.1. Arve nr A21177949 oli esitatud summas 5292,12 eurot ning arve aluseks olid mitmed

saatelehed, millised olid allkirjastanud kas kostja või võlgniku volitatud esindaja R.Q. Hageja

esitas antud arve aluseks olnud pakkumised ja saatelehed. Pakkumised ja tellimused ei ole

allkirjastatud, kuid kõik saatelehed on allkirjastatud septembris 2021.

24.2. Arve nr A21178185 oli esitatud summas 757,78 eurot ning arve aluseks olid kostja või

R.Qi 2021. a septembris allkirjastatud saatelehed.

24.3. Arve nr A21178668 oli esitatud summas 20 752,98 eurot ning selle aluseks olid kostja

või R.Qi 2021. a septembris allkirjastatud saatelehed. Kaks saatelehte on allkirjastamata, kuid

nende summaks on märgitud 0 eurot.

24.4. Arve nr A21195157 oli esitatud summas 3369,62 eurot ning arve aluseks olid kostja ja

R.Qi 2021. a oktoobris allkirjastatud saatelehed.

24.5. Arve nr A21195167 oli esitatud summas 1213,54 eurot. Arve on esitatud kostja ja R.Qi

2021. a oktoobris allkirjastatud saatelehtede alusel.

24.6. Arve nr A211195202 oli esitatud summas 18 118,21 eurot. Arve oli esitatud kostja ja

R.Qi 2021. a oktoobris allkirjastatud saatelehtede alusel. Saatelehtedel, millistel on summa

suuruseks märgitud 0 eurot, allkirju ei ole.

24.7. Arve nr A21196195 oli esitatud summas 272,12 eurot. Arve aluseks oli kostja

allkirjastatud saateleht ja R.Qi allkirjastatud pakkeleht.

24.8. Arve nr A21213278 oli esitatud summas 5792,96 eurot. Arve aluseks olevat saatelehte

ei ole hageja esitanud, vaid hageja on esitanud AS-i F. arve O.E. AS-le.

24.9. Seega on võlgnik vastu võtnud kaupu maksumuses, mis ületab 25 000 eurot.

25. Müüja saatis võlgnikule 06.07.2022 teatise tasumata arvete kohta kokku summas 61

287,64 eurot. Samal päeval teatas müüja võlgnikule, et on lepingust tuleneva nõude

loovutanud hagejale. Seega on nõude loovutamisest nõuetekohaselt teavitatud.

2-23-11369

26. Hageja esindaja tunnitasu ei ole ebamõistlikult kõrge ning on kooskõlas vaidluse sisu ja

keerukusega. Hageja esindajale ei saa ette heita, et menetluskulude taotluses on detailselt

eristatud mitmeid menetlusdokumentide koostamisega seotud toiminguid. Hageja esindaja

ajakulu on suurenenud seoses kostja üldsõnaliste ja põhistamata vastuväidetega, milliste tõttu

tuli esindajal analüüsida ja kohtule esitada kõik vaidlusalused arved koos saatelehtedega.

Kuna kostja osales kohtumenetluses, kuid esitas üksnes paljasõnalisi vastuväiteid, pidi

kostjale olema ettenähtav, et hagejal tekivad menetluskulud. Istungiteks valmistumise ajakulu

ei saanud ületada kummagi istungi puhul ühte tundi, sest istungil ei esitatud uusi sisulisi

taotlusi ega tõendeid. Seetõttu vähendas kohus hageja esindaja ajakulu kokku 2,25 tunni

võrra, millele aga lisandub 0,5 tunni ulatuses viimasel istungil osalemise ajakulu. Hageja

lepingulise esindaja ajakulu õigusabile on põhjendatud 24,25 tunni ulatuses, mis on kokku

4850 eurot, millele lisandub riigilõiv 1260 eurot.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata.

28. Kostja hinnangul ei saanud hageja nõuete aluseks olevad väidetavad tehingud toimuda

24.05.2016 ostu-müügilepingu nr 3328E alusel, kuna nimetatud lepingus ei ole muuhulgas

kokku lepitud müüdavat kaupa, selle tingimusi jne. Kuna väidetav käendusleping oli seotud

müügilepinguga ning hagejal ei saa olla mistahes lepingust tulenevaid nõudeid, siis ei saa

hagejal olla ka mistahes käenduslepingust tulenevaid nõudeid.

29. Lepingu automaatseks pikenemiseks on vastavalt lepingu punktile 10.2 viimasele lausele

vajalik 2019. aastal ostude sooritamine. Hageja seda tõendanud ei ole, mistõttu ei saanud

leping pikeneda. Kuna käendusleping oli seotud müügilepinguga, siis oli käendusleping

kehtiv kuni 31.12.2019. Hagiavaldus on kohtule esitatud 10.08.2023, mistõttu on kõik müüja

väidetavad nõuded aegunud.

30. Käenduslepingus märgitud registrikoodiga ei eksisteeri ühtegi äriühingut OÜ S. Seetõttu

on käendusleping tühine.

31. Maakohus ei ole hinnanud iga konkreetse tellimuse alusel poolte vahel lepingu sõlmimist.

Selgusetuks jääb, millele tuginedes on maakohus pidanud tõendatuks kauba kättesaamist

võlgniku poolt.

31.1. Kostja ei nõustu arvega nr A21177949 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist. Kohtule esitatud pakkumised on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist ja/või üle

andmist.

31.2. Kostja ei nõustu arvega nr A21178185 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist ja üle andmist.

31.3. Kostja ei nõustu arvega nr A21178668 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist ja üle andmist. Saatelehed nr ML21235664, nr ML21236411, nr 90-355000745232, nr

ML21242305, nr ML21252712 ja nr ML21255910 on allkirjastamata ega tõenda kauba

ostmist ja/või üle andmist.

2-23-11369

31.4. Kostja ei nõustu arvega nr A21195157 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist. Kohtule esitatud pakkumised on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist ja/või üle

andmist.

31.5. Kostja ei nõustu arvega nr A21195167 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Puuduvad mistahes dokumendid, mis tõendaksid kauba

ostmist ja üle andmist.

31.6. Kostja ei nõustu arvega nr A211195202 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Saatelehed nr ML21275294, nr 2108209-1 ja nr

ML21284187 on allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist ja/või üle andmist.

31.7. Kostja ei nõustu arvega nr A21196195 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Pakkeleht nr 263673 on allkirjastamata ega tõenda kauba

ostmist ja/või üle andmist.

31.8. Kostja ei nõustu arvega nr A21213278 ega selle aluseks olevate asjaoludega ning

vaidleb arvele täies ulatuses vastu. Arve aluseks olev väidetav arve nr 2140411399 on

allkirjastamata ega tõenda kauba ostmist ja/või üle andmist.

32. Hageja ei ole kostjat mistahes nõude loovutamisest teavitanud. Nimetatud asjaolu on

hageja poolt tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks väidetavat

06.07.2022 teavitust saanud.

33. Kostja ei ole kunagi midagi omaks võtnud ning mistahes väidetavat omaksvõttu ei nähtu

ka ühestki hageja tõendist.

34. Maakohus ei ole sisuliselt hageja menetluskulusid hinnanud. Kostja ei nõustu ühegi

hageja menetluskulu, selle mahu ega suurusega ning vaidlustab kõik hageja menetluskulud

täies ulatuses. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keerulise vaidlusega,

ei ole põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus. Hageja menetluskulud on

esitatud kobarkirjena, mistõttu ei ole kõiki hageja kulusid võimalik sisuliselt hinnata. Ühe

leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele kulub aega 40 minutit kuni 1 tund.

Kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 0,2 tunni. Kostja vastusega

tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 0,15 tunni. Hageja 13.11.2023 seisukoht on

sisult alla viie lehekülje. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle kahe tunni.

Menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saa kuluda aega rohkem kui 0,4 tundi. Arvestades,

et 11.12.2023 kohtuistung kestis ainult 45 minutit, ei saa ettevalmistumise ja esindamise

põhjendatud ajakulu olla üle kahe tunni. Kostja 08.01.2024 seisukohaga tutvumise

põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 0,2 tunni. Hageja 24.01.2024 seisukoht on sisult ca 5

lehekülge, korrates ka varasemaid seisukohti. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu olla üle

kahe tunni. Kuna hageja väidetavat 24.01.2024 menetlustoimingut ei ole võimalik sisuliselt

hinnata, siis tuleks see jätta kohtu poolt tähelepanuta. Tõele ei vasta hageja väide, et ta on

maksnud riigilõivu 5200 eurot.

Vastustaja seisukoht

35. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-23-11369

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

37. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga hagi rahuldamise osas ja leiab, et maakohus ei ole

menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud osas, milles maakohus

tuvastas 16.06.2017 sõlmitud ostu-müügilepingu lõppemise tähtaja pikenemise ning asjaolud,

et hageja nõue ei ole aegunud ja kostja vastutab käendajana võlgniku kohustuste eest.

Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning

ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse nende põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s

6 sätestatust neid ei korda.

38. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus ei ole hinnanud iga konkreetse tellimuse alusel

poolte vahel lepingu sõlmimist. Samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid õigesti, märkides,

et müüja poolt esitatud arvete alusel on võlgniku poolt kauba kättesaamine tõendatud esitatud

saatelehtedega, mis on kõik allkirjastatud. Maakohus jättis arvesse võtmata, et osad saatelehed

on siiski allkirjastamata ning kostja vaidles nendele vastu. Seega ei vasta maakohtu otsuse

põhjendav osa selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, kuid maakohtu rikkumine ei too

kaasa otsuse tühistamist põhjusel, et kostja vastutuse ulatuses on hagejal endiselt nõue kostja

vastu olemas. Ringkonnakohus saab rikkumise kõrvaldada ja puuduolevad põhjendused lisada

ning saatelehtede hindamise osas põhjendusi muuta.

39. Pooled ei vaidle, et müüja ja võlgnik sõlmisid 24.05.2016 ostu-müügilepingu nr 3328E,

mille kohaselt kohustus O.E. AS võõrandama OÜ-le S kaupa vastavalt viimase esitatud

tellimustele. Kostja väitel lõppes leping 31.12.2019 ega pikenenud. Ringkonnakohus sellega

ei nõustu. Lepingu p 10.2 näeb ette, et lepingu kehtivus pikeneb automaatselt järgmiseks

kalendriaastaks, kui üks lepingu osapooltest ei teata vähemalt 14 kalendripäeva enne lepingu

tähtaja lõppemist kirjalikult teisele osapoolele soovist lepingut lõpetada või muuta. Sama

punkt nägi ette, et lepingut ei pikendata automaatselt juhul, kui ostja ei ole kalendriaasta

jooksul sooritanud ühtki ostu (dtl 13-15). Pooled ei vaidle, et lepingu lõpetamise soovist ei ole

müüja ega võlgnik enne vaidlusaluseid arveid teineteist teavitanud. Hageja esitas müüja

raamatupidamise väljavõtte selle kohta, et 2019. a sooritati oste võlgniku poolt (dtl 364-390).

Seega on hageja tõendanud, et lepingu p 10.2 kohaselt pikenes leping ostude sooritamise tõttu

veel üheks aastaks. Samuti esitas hageja 10 lepingu muudatust, mis olid tehtud vahemikus

16.06.2017 kuni 28.04.2021. Viimase muudatuse kohaselt kehtis lepingu muudatus kuni

31.12.2021 (dtl 302-320). Tahteavaldus võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg

3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg

(vt RKTKo 05.11.2014, 3-2-1-110-14, p 12). Kaudne ehk konkludentne on selline

tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse

tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt RKTKo 21.10.2020, 2-18-109972/115, p 12).

Seega on võlgnik ja müüja lepingu muudatuste sõlmimisega avaldanud kaudselt tahet ka

24.05.2016 ostu-müügilepingu nr 3328E tähtaja pikendamiseks.

40. 28.04.2021 ostu-müügilepingu muudatuses nr 9 on kokku lepitud, et muudatus kehtib

koos kostja isikliku käendusega. Sellele muudatuslepingule on kostja ise alla kirjutanud (dtl

320). Kostja on nõustunud sellega, et käendusleping oli seotud ostu-müügilepinguga. Seega

pikenes 28.04.2021 muudatuslepingu sõlmimisega ka müüja ja kostja vahel sõlmitud

käendusleping kuni 31.12.2021.

2-23-11369

41. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud, et müüja ja võlgnik oleksid sõlminud eraldi

müügilepingud kõikide arvetele märgitud toodete osas. Ringkonnakohus ei nõustu kostja

väitega, et hageja ei ole eraldi müügilepingute sõlmimist tõendanud.

41.1. Kõigepealt täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust, kuna maakohus ei ole tähelepanu

pööranud sellele, et 24.05.2016 ostu-müügilepingu puhul on tegemist raamlepinguga. Lepingu

p-des 3.1 kuni 3.3 on kokku lepitud, et ostja esitab müüjale tellimused kirjalikult, näidates

muuhulgas ära tellitavate kaupade kogused, ning müüja kinnitab tellimuse täitmisele võtmise

kirjalikus vormis (dtl 13). Seega sõlmisid müüja ja võlgnik raamlepingu tulevikus poolte

vahel sõlmitavate kaupade müügilepingute osas.

41.2. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, millise sisuga konkreetsed

müügilepingud raamlepingu alusel poolte vahel sõlmiti. Müüja 30.09.2021 arvel nr

A21177949 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist 30.09.2021 arve nr

A21177949 (dtl 91-93), saatelehed (dtl-d 94, 96-99, 101-104, 106, 108-113, 115, 117-118,

120-121, 123-124, 126 ja 128) ja pakkumised (dtl-d 95, 100, 105, 107, 114, 116, 119, 122 ja

127). Müüja 30.09.2021 arvel nr A21178185 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu

sõlmimist 30.09.2021 arve nr A21178185 (dtl 130-131) ja saatelehed (dtl 132-141). Müüja

30.09.2021 arvel nr A21178668 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist

30.09.2021 arve nr A21178668 (dtl 142-149) ja saatelehed (dtl 150-199). Müüja 31.10.2021

arvel nr A21195157 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist 31.10.2021

arve nr A21195157 (dtl 200-202), pakkumised (dtl-d 204, 207, 209, 212, 218, 222 ja 227) ja

saatelehed (dtl-d 203, 205-206, 208, 210-211, 213-217, 219-221, 223-225 ja 228-229). Müüja

31.10.2021 arvel nr A21195167 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist

31.10.2021 arve nr A21195167 (dtl 230-232) ja saatelehed (dtl 233-247). Müüja 31.10.2021

arvel nr A211195202 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist 31.10.2021

arve nr A211195202 (dtl 248-253) ja saatelehed (dtl 254-295). Müüja 31.10.2021 arvel nr

A21196195 märgitud kaupade osas tõendavad müügilepingu sõlmimist 31.10.2021 arve nr

A21196195 (dtl 296), saateleht (dtl 297) ja pakkeleht (dtl 298).

41.3. Müüja 30.11.2021 arvel nr A21213278 märgitud kaupade osas müügilepingu sõlmimine

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ei ole, kuna kohtule on esitatud üksnes 30.11.2021 arve

nr A21213278, millel puudub võlgniku esindaja allkiri (dtl 299) ja AS-i F. poolt müüjale

esitatud arve (dtl 300). Üksnes arve esitamine lepingu sõlmimist ei tõenda.

42. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohtu otsusest jääb selgusetuks, millele tuginedes

on maakohus pidanud tõendatuks kauba kättesaamist võlgniku poolt. Maakohus on lugenud

kauba kättesaamise tõendatuks allkirjastatud saatelehtedega. Küll aga muudab

ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendusi, kuna osaliselt on maakohus võtnud

sellise järelduse tegemisel arvesse ka allkirjastamata saatelehti.

42.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 30.09.2021 arve nr A21177949 aluseks olid

saatelehed, mis olid allkirjastatud kas kostja või võlgniku volitatud esindaja R.Qi poolt (dtl-d

94, 96-99, 101-104, 106, 108-113, 115, 117-118, 120-121, 123-124, 126 ja 128). Seega on

tõendatud arvel nr A21177949 märgitud kaupade summas 5292,12 eurot kättesaamine

võlgniku poolt. Samuti on tõendatud 30.09.2021 arvel nr A21178185 märgitud kaupade

summas 757,78 eurot kättesaamine võlgniku poolt kostja või R.Qi allkirjastatud

saatelehtedega (dtl 132-141).

42.2. Maakohus leidis, et 30.09.2021 arve nr A21178668 (summas 20 752,98 eurot) aluseks

olid kostja või R.Qi 2021. a septembris allkirjastatud saatelehed ning kaupade kättesaamine

2-23-11369

20 752,98 euro ulatuses on tõendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osad saatelehed

on allkirjastamata: saateleht nr ML21235664 (dtl 153), saateleht nr ML21236411 (dtl 154),

saateleht nr 90-355000745232 (dtl 171), saateleht nr ML21242305 (dtl 172), saateleht nr

ML21252712 (dtl 182), saateleht nr ML21255910 (dtl 187). Allkirjastamata saatelehtedel

märgitud kaupade kogumaksumus on 756,31 eurot + km. Lisaks on nende saatelehtede hulgas

2 saatelehte, millele hageja enam ei tugine ja millel märgitud kaupade kogumaksumus on

582,24 eurot + km.

42.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31.10.2021 arve nr A21195157 aluseks olid

saatelehed, mis olid allkirjastatud kas kostja või võlgniku volitatud esindaja R.Qi poolt (dtl-d

203, 205-206, 208, 210-211, 213-217, 219-221, 223-225 ja 228-229). Seega on tõendatud

arvel nr A21195157 märgitud kaupade summas 3369,62 eurot kättesaamine võlgniku poolt.

Samuti on tõendatud 31.10.2021 arvel nr A21195167 märgitud kaupade summas 1213,54

eurot kättesaamine võlgniku poolt kostja või R.Qi allkirjastatud saatelehtedega (dtl 233-247).

42.4. Maakohus leidis, et 31.10.2021 arve nr A211195202 aluseks olid kostja või R.Qi 2021.

a oktoobris allkirjastatud saatelehed ning kaupade kättesaamine 18 118,21 euro ulatuses on

tõendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et osad saatelehed on allkirjastamata: saateleht

nr ML21275294 (dtl 272) ja saateleht nr ML21284187 (dtl 287). Allkirjastamata saatelehtedel

märgitud kaupade kogumaksumus on 7946,23 eurot + km. Lisaks on nende saatelehtede

hulgas 3 saatelehte, millele hageja ei tugine ja millel märgitud kaupade kogumaksumus on

1505,46 eurot + km.

42.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 31.10.2021 arve nr A21196195 arve aluseks

oli kostja allkirjastatud saateleht (dtl 297) ja R.Qi allkirjastatud pakkeleht (dtl 298). Seega on

tõendatud arvel nr A21196195 märgitud kaupade summas 272,12 eurot kättesaamine võlgniku

poolt.

42.6. Kuna müüja 30.11.2021 arvel nr A21213278 märgitud kaupade osas müügilepingu

sõlmimine ei ole tõendatud, on ebaõige maakohtu järeldus, et sellel arvel märgitud kaupade

kättesaamine võlgniku poolt on tõendatud.

43. Kolleegiumi hinnangul ei tingi aga allkirjastamata saatelehtedel ja hageja poolt tõenditena

loobutud saatelehtedel märgitud kaupade maksumus kostja vastu esitatud hagi rahuldamata

jätmist. Kui tasumata arvete summadest lahutada allkirjastamata saatelehtedel ja hageja poolt

tõenditena loobutud saatelehtedel märgitud summad kokku 12 948,29 eurot (koos

käibemaksuga) ning 30.11.2021 arvel nr A21213278 märgitud 5792,96 eurot, jääb alles

maksmata kaupade eest 31 035,12 eurot. Seega on võlgnik võtnud vastu kaupu ja jätnud

tasumata arved summas, mis ületab 25 000 eurot, ja hageja nõue kostja vastu selles summas

on endiselt põhjendatud.

44. Arvestades seda, et müüja nõuded võlgniku vastu muutusid sissenõutavateks vahemikus

30.10.2021 kuni 30.12.2021 ning hagiavaldus esitati kohtule 10.08.2023, ei saa hageja nõue

kostja vastu TsÜS § 146 alusel aegunud olla.

45. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kostjat ei ole nõude loovutamisest teavitatud.

VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Praegusel juhul on tõendatud nõude

loovutamisest teatamine võlgnikule. Nõude loovutamisest teatas müüja võlgnikule 06.07.2022

kirjaga (dtl 22-24). 22.07.2022 teavitas müüja kostjat nõude loovutamisest (dtl 27). Kostja

2-23-11369

saatis samal päeval vastusena hageja 22.07.2022 kirjale e-kirja hagejale, milles teatas, et tal

on makseraskused ja palus maksegraafikut (dtl 32). Sellest kirjavahetusest järeldub

ringkonnakohtu hinnangul, et nii võlgnik kui ka kostja on saanud teated nõude loovutmisest

kätte.

46. Kostja vaidlustab ka menetluskulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga, et maakohus ei ole hageja menetluskulusid sisuliselt hinnanud. Maakohus on

menetluskulusid hinnanud otsuse punktides 74 ja 75. Maakohus ei ole kõiki

menetlustoiminguid ükshaaval hinnanud, kuid see ei muuda maakohtu järeldust ebaõigeks.

Põhjenduste napisõnalisus teatud toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et

alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude välja mõistmise osas (vt

RKHKo 06.01.2021, 3-19-1207/21, p 29). Maakohus on pidanud kõiki hageja lepingulise

esindaja menetlustoiminguid vajalikeks, kuid on vähendanud ühe menetlustoimingu –

istungiteks ettevalmistumise – ajakulu 2,25 tunni võrra ning on kokkuvõttes leidnud, et hageja

lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on 24,25 tundi. Ringkonnakohus nõustub sellega.

TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte järgi on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 17). Kõrgema

astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et

maakohus oleks menetluskulude kindlaks määramisel ületanud diskretsioonipiire.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus võtnud arvesse vaidluse sisu ja keerukust ning ka

seda, et hageja esindaja ajakulu on suurenenud kostja laialdaste ja üldsõnaliste vastuväidete

tõttu.

47. Kostja on esitanud vastuväited konkreetsete hageja menetlustoimingute ajakulu kohta.

Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse

osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus,

et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

Lisaks ei nõustu ringkonnakohus kostja vastuväidetega menetlustoimingute ajakulu kohta.

47.1. Alati ei saa lähtuda sellest, et ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele kulub

aega 40 minutit kuni 1 tund. Dokumendi koostamise ajakulu sõltub konkreetsest asjast ja

vaidluse sisust. Hageja poolt esile toodud dokumentide koostamise ajakulu on ringkonnakohtu

hinnangul mõistlik ja põhjendatud, see on kooskõlas vaidluse sisu ja keerukusega.

47.2. Kostja leiab, et kohtumäärusega tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla üle 0,2 tunni.

Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja ajakulu 11.08.2023 määrusega seoses oleks ülemäärane.

Hageja on esile toonud, et tema lepingulise esindaja ajakulu oli 0,25 tundi ja seda koos

kliendiga suhtlemisega. Arvestades nimetatud määruse sisu ja kliendiga suhtlemise vajadust,

on ajakulu 0,25 tundi põhjendatud.

47.3. Kostja arvates ei saa kostja vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu olla üle 0,15 tunni.

Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja ajakulu seoses kostja vastusega tutvumisega

oli 0,5 tundi. Ringkonnakohus peab seda põhjendatuks. Kostja esitas küll väga lühikese

2-23-11369

vastuse (3 lk), millest arusaamine ei võta väga palju aega, kuid hageja on nimetatud ajakulu

hulka arvestanud ka lepingulise esindaja suhtlemise hagejaga.

47.4. Kostja väitel on hageja 13.11.2023 seisukoht sisult alla viie lehekülje, mistõttu ei saa

põhjendatud ajakulu olla üle kahe tunni. Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja

ajakulu seoses 13.11.2023 toiminguga (kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine ja

analüüs, seisukoha koostamine kohtule, lisade komplekteerimine, korduv suhtlemine

kliendiga) on kokku 7,25 tundi. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja poolt esile

toodud toiminguid oleks võimalik teha üksnes kahe tunniga. Hageja on 13.11.2023

menetlusdokumendiga esitanud enamuse asja lahendamiseks vajalikke tõendeid – arveid,

saatelehti, pakkumisi, lepingu pikendamisi jm, kokku üle 200 lehekülje. Hagejal oli vajalik

seda teha tulenevalt kostja ulatuslikest ja üldsõnalistest vastuväidetest. Sellise hulga

dokumentide komplekteerimine ja süstematiseerimine võtab ringkonnakohtu hinnangul aega

mitu tundi. Koos kliendiga suhtlemise ja dokumendi koostamisega on ringkonnakohtu

hinnangul hageja esile toodud 7,25 tundi pigem tagasihoidlik ajakulu.

47.5. Kostja hinnangul ei saanud menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda aega rohkem

kui 0,4 tundi. Ringkonnakohus nõustub hageja poolt esile toodud ajakuluga 1,25 tundi, kuna

käesolevas tsiviilasjas on hagejal tulnud teha mitmeid menetlustoiminguid ja nende kohta

menetluskulude nimekirja koostamine üksnes 0,4 tunni jooksul ei ole põhjendatud.

47.6. Arvestades, et 11.12.2023 kohtuistung kestis ainult 45 minutit, ei saa kostja hinnangul

istungiks ettevalmistumise ja esindamise põhjendatud ajakulu olla üle kahe tunni. Hageja on

märkinud esimese istungi ettevalmistumise ajakuluks 2,25 tundi ja istungil osalemise

ajakuluks koos hagejaga suhtlemisega 1,25 tundi. Teine istung toimus 31.01.2024 ja kestis 30

minutit ning selle istungi ettevalmistumise ajakuluna koos seisukoha esitamise ja

täiendamisega on hageja märkinud 2,5 tundi. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja

istungiteks ettevalmistumise ajakulu 2,25 tunni võrra. Seega on maakohus vähendanud

mõlema istungi ettevalmistumise ajakulu ja kokku on kaheks istungiks ettevalmistumise aeg

2,5 tundi, mis on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades vaidluse mahtu, mõistlik ja

põhjendatud ajakulu.

47.7. Kostja leiab, et kostja 08.01.2024 seisukohaga tutvumise põhjendatud ajakulu ei saa olla

üle 0,2 tunni. Hageja on märkinud selle dokumendiga tutvumise ajakuluks 0,5 tundi, mis on

arvestades dokumendi sisu ja mahtu, mõistlik ja põhjendatud ajakulu.

47.8. Kostja väitel on hageja 24.01.2024 seisukoht sisult ca 5 lehekülge, korrates ka

varasemaid seisukohti. Seetõttu ei saa põhjendatud ajakulu kostja arvates olla üle kahe tunni.

Hageja on selle dokumendi koostamise ajakuluks märkinud 2,5 tundi koos istungiks

ettevalmistumise ajaga. Kuna maakohus juba vähendas istungiteks ettevalmistumise aega 2,25

tunni võrra, sealhulgas ka 31.01.2024 istungi osas, on 24.01.2024 menetlustoimingu aeg

kokku alla kahe tunni, mistõttu on kostja vastuväide alusetu. Kostja väitel pole hageja

24.01.2024 menetlustoimingut võimalik sisuliselt hinnata, kuna sealt ei selgu kui palju aega

kulus seisukoha koostamisele ja istungiks ettevalmistumisele. Ringkonnakohus kostja

etteheitega ei nõustu. Menetlusosaline ei pea oma menetluskulu kirjes täpselt eraldama seda,

kui palju aega kulus tal kliendiga suhtlusele ning kui palju sellest näiteks menetlusdokumendi

koostamisele. Sellisel juhul hindab kohus terve menetluskulu kirjes märgitud info pinnalt

menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust (vt ka TlnRnKm 19.11.2018, 2-15-4642, p 13).

2-23-11369

47.9. Kostja väide, et justkui oleks hageja maksnud riigilõivu 5200 eurot, on põhjendamatu.

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 1260 eurot ja maakohus mõistis selle kostjalt hageja

kasuks välja.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

48. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

49. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja esitas 13.03.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada

apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 3660 eurot (käibemaksuta).

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale

apellatsioonimenetluses õigusabi 18,30 tunni ulatuses tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta).

50. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud

(apellatsioonkaebusega tutvumine, selle analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele,

suhtlemine kliendiga, ettevalmistus kohtuistungiks ja sellel osalemine ning menetluskulude

nimekirja koostamine) on põhjendatud ja vajalikud. Samas ei ole osaliselt põhjendatud hageja

ajakulu nendeks toiminguteks. Nimelt on hageja väitel kulunud lepingulisel esindajal aega

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 13 tundi. Ehkki kostja on

apellatsioonkaebuses (13 lk) vaidlustanud sisuliselt kõiki maakohtu järeldusi, koosneb

apellatsioonkaebus põhilises osas maakohtu otsuse põhjenduste kopeerimisest, mistõttu saab

selle sisuliseks mahuks lugeda 6 lehekülge. Samuti on kostja vastuväited samad, mis kostja

esitas maakohtus. Seega arvestades kostja vastuväiteid ja apellatsioonkaebuse sisulist mahtu,

on nendele vastamiseks 13 tunni kulutamine ülemääraselt palju. Ringkonnakohtu hinnangul

saab vastuse sellisele kaebusele koostada ühe tööpäeva piires, milleks on 8 tundi. Ülejäänud

menetlustoiminguteks kulunud aeg on õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalik.

Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu

ringkonnakohtus kokku 13,30 tundi.

51. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.

52. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt RKTKo 19.04.2006, nr 3-2-1-24-06, p

12; RKTKm 03.06.2013, nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu tuleb menetluskulud tema kasuks välja mõista

käibemaksuta.

53. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 2660 eurot (käibemaksuta).

54. Hageja palub menetluskulud välja mõista koos viivisega. Vastavalt TsMS § 177 lg le 4

märgib ringkonnakohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras.

2-23-11369

(allkirjastatud digitaalselt)