2-21-13719/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

11.04.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13719

Tsiviilasi

ZUVA RAKANAKA OÜ hagi T.R-i vastu kahju

hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.R-i apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

61 810,50 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) ZUVA RAKANAKA OÜ

(registrikood 12909537), lepingulised esindajad F.C ja

vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja (apellant) T.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Pärnu Maakohtu 24.04.2023 otsus tühistada osas, milles hageja 01. ja

03.09.2021 esitatud nõue 50 000 € saamiseks rahuldati suuremas summas kui

38 189,50 €, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta nimetatud

summat ületava 11 810,50 € nõue rahuldamata.

I.2.

Jätta rahuldamata hageja 09.12.2024 esitatud nõue kostjalt 11 810,50 € välja-

mõistmiseks.

I.3.

Tühistada p-s I.1 viidatud otsus osas, milles hagiga seotud menetluskuludest

jäi kostja kanda enam kui ⅔ ja hageja kanda vähem kui ⅓, ning teha

menetluskulude jaotuse kohta uus otsus.

I.4.

Jätta hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega

seotud menetluskuludest ⅓ hageja ja ⅔ kostja kanda.

I.5.

Tühistada p-s I.1 viidatud otsus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

I.6.

Ülejäänud osas jätta p-s I.1 viidatud otsus muutmata.

I.7.

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.8.

Jätta tähelepanuta hageja nimel 28.03.2025 ja 02.04.2025 esitatud avaldused

hagist loobumiseks.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1.

Rahuldada hagi osaliselt.

II.2.

Mõista kostjalt T.R-ilt hageja ZUVA RAKANAKA OÜ kasuks välja 38

189,50 €.

II.3.

Hagiga, kostja apellatsioonkaebusega ja kostja kassatsioonkaebusega seotud

menetluskuludest jätta ⅓ hageja ja ⅔ kostja kanda. Hageja 22.04.2022

määruskaebuse menetlemise kulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. ZUVA RAKANAKA OÜ (hageja) esitas 01.09.2021 Pärnu Maakohtule T.R-i (kostja)

vastu hagi, mida täiendas 03.09.2021, nõudes kokku 50 000 € väljamõistmist.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse ainuke liige 08.09.2015 – 14.11.2017.

Samuti oli kostja hageja ainuosanik 08.09.2015–07.08.2018. Kostja võttis 01.09.2016 –

14.11.2017 hageja kontolt välja sularaha 92 495 € ja kandis oma isiklikule kontole 17 138 €.

Väljavõetud sularaha ei kasutatud hageja huvides ega säilitatud kassas. Hageja ei saanud

tehingute eest vastusooritusi ja tehingud ei olnud hageja huvides. Kostja rikkus tehinguid

tehes juhatuse liikme kohustusi ja tekitas hagejale kahju 109 633 €. Hageja nõudis hagis

sellest 50 000 € hüvitamist.

1.2.

Hageja taotles 21.02.2023 menetlusdokumendis vastusena kostja 30.01.2023 menetlus-

likule tasaarvestusavaldusele, et juhul, kui kohus peab kostja tasaarvestusavaldust

põhjendatuks, tasaarvestaks kohus kostja tasaarvestusnõude hageja kahjunõude selle osaga,

mille hüvitamist hageja käesolevas menetluses ei ole nõudnud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus juhatuse liikme

kohustusi ja tekitas hagejale kahju ega ka põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Kostja

juhatuse liikme ametisuhte lõppedes oli hageja kassas sularaha 40 589,33 €. Kostja maksis

hageja kontolt oma kontole tagasi hagejale antud laenu. Lisaks tuleb hageja nõue

kvalifitseerida alusetu rikastumise nõudena, kuid võttes arvesse hageja esile toodud viimast

raha väidetava omandamise päeva, on see nõue aegunud. Kostja oli väidetavate rikkumiste

ajal hageja juhatuse liige, sai hageja talle tekkinud kahjust teada juba rikkumiste ajal.

2 (7)

3. Kostja esitas 30.01.2023 menetlusliku tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas oma 26

674,29 € suuruse nõude hageja haginõudega. Kostja väidetel on ta nimetatud summa ulatuses

täitnud hageja kohustusi.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 24.04.2023 otsusega (vaidlustatud otsus). Hagiga seotud

menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja hageja 22.04.2022

määruskaebusega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel tema enda kanda. Maakohus määras

kindlaks kulud rahaliselt.

4.1.

Maakohus tuvastas, et kostja oli 08.09.2015 – 14.11.2017 hageja juhatuse liige. Ta

võttis 01.09.2016 – 02.11.2017 hageja pangakontolt välja sularaha 96 395 €, millest hageja

tugineb käesolevas asjas osasummale 92 495 €. Lisaks tegi kostja 02.09.2016 – 30.10.2017

hageja (maakohtu otsuses ilmselgelt ekslikult: kostja) pangakontolt endale ülekandeid 22 106

€ erinevate selgitustega „laenu tagastus“, „sularaha kassasse“, „osaline töötasu“, “laen“,

„töötasu“. Hageja tugineb põhjendamatutele ülekannetele osasummas 17 138 €. Kokku võttis

kostja enda käsutusse hagejalt 109 633 € (= 92 495 + 17 138).

4.2.

Hageja pangakontolt sularaha väljavõtmisega ja raha enda kontole kandmisega rikkus

kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust ja raamatupidamise korraldamise kohustust. Hoolas

juhatuse liige ei võta osaühingu pangakontolt välja sularaha, dokumenteerimata selle

kasutamist. Samuti ei kanna hoolas juhatuse liige äriühingu raha isiklikule kontole,

säilitamata raamatupidamisdokumente ülekande õigusliku aluse kohta. Hoolas juhatuse liige

tagab ühingu vara säilimise. Hageja ei saa tõendada, et kuludokumente ei ole olemas, ega

seda, et neid tehinguid ei ole raamatupidamises dokumenteeritud. Samuti ei saa hageja

tõendada, et kassas ei olnud sularaha. Samas saab kostja tõendada vastupidist. Kostja ei ole

tõendanud, et ta täitis nõuetekohaselt raamatupidamise korraldamise kohustust. Kostja ei ole

tõendanud sedagi, et tema juhatuse liikme ametisuhte lõppemise ajal oli hageja kassas

sularaha 40 589,33 €.

4.3.

Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt tegi ta 28.09.2015 – 16.10.2017 hagejale

ülekandeid 7373,50 € selgitustega „laen“. See summa tuleb kostjale ülekantud summadest

maha arvestada, sest selles ulatuses on kostja hagejale raha tagasi kandnud. Hageja väited

varasemate laenumaksete kohta pole tõendatud. Hageja varalised vahendid vähenesid kostja

tegevuse tulemusel 102 259,50 € võtta (=109 633–7373,50). See kahju on põhjuslikus seoses

kostja rikkumisega, samuti on täidetud muud kahju hüvitamise eeldused.

4.4.

Hageja nõue on võimalik kvalifitseerida nii alusetu rikastumise nõudena VÕS § 1028

alusel kui ka kahju hüvitamise nõudena ÄS § 187 lg 2 alusel. Alusetu rikastumise nõue oleks

TsÜS § 151 lg 1 järgi aegunud. Nõue ÄS § 187 lg 2 alusel ei ole veel aegunud.

4.5.

Kostja tõendas, et tal on hageja vastu 11 810,50 € suurune tasaarvestatav nõue. Hageja

kahjunõue on suurem ja kui see kostja nõudega tasaarvestada, on hageja 50 000 € suurune

kahjunõue ikkagi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hageja taotluse ja

tasaarvestas kostja tasaarvestusnõude hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud.

POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE EDASINE KÄIK

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt

ei ole kohtuotsuse tegemise alused kostjale arusaadavad ja kohus ei ole neid piisavalt

põhjendanud. Maakohtu otsus tugineb üksnes hageja paljasõnalistele väidetele ja tõenditele.

Kostja esitatud tõendid ja selgitused on põhjendamatult jäetud arvestamata.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

3 (7)

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.02.2024 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja kostja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega ega

korranud neid. Poolte nõuete tasaarvestust puudutavas osas ringkonnakohus vaidlustatud

otsust ei kontrollinud, märkides, et kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses ega maakohtu

menetluses väiteid sellise tasaarvestuse lubamatuse kohta.

8. Kostja kassatsioonkaebuse alusel tühistas Riigikohus 13.11.2024 ringkonnakohtu otsuse

ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

8.1.

Maakohus ei saanud tasaarvestada kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud

nõuet hageja nõude selle osaga, mida hageja hagis ei esitanud. VÕS § 197 lg 1 näeb ette tasa-

arvestuse kujundusõigusena, mille teostamise tulemus on tasaarvestuse poolte nõuete

lõppemine kattuvas ulatuses. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub tasaarvestus üksnes

tasaarvestavast poolest. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on (osaliselt)

põhjendatud, oli kostja 30.01.2023 tasaarvestusavalduse tulemuseks VÕS § 197 lg 2 ls 1 järgi,

et nii hageja hagis esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid kattuvas ulatuses.

Seega, kui hageja esitas oma tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, siis ei

olnud kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude

tasaarvestada. Sellises olukorras oli hageja tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.

8.2.

Hageja saanuks oma hagis esitamata nõudeosa tasaarvestada kostja nõudega enne kostja

tasaarvestusavaldust, aga sellel viitavaid asjaolusid pole esile toodud. Hageja ei väida, et

kostja tasaarvestusnõue oleks varem tasaarvestusega lõppenud.

8.3.

Maakohus kohaldas valesti VÕS § 197 lg 2 ja jättis tähelepanuta, et kui kostja on teinud

kehtiva tasaarvestusavalduse, siis on kostja nõue hageja vastu lõppenud. Seetõttu ei saa hageja

enam oma menetlusvälist nõuet kostja nõudega tasaarvestada. Ringkonnakohus rikkumist ei

kõrvaldanud, kuigi maakohtu õiguslikke põhjendusi tulnuks tal kontrollida omal algatusel ja

sõltumata poolte väidetest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Ringkonnakohus pidanuks

materiaalõiguse valele kohaldamisele reageerima ja selle rikkumise kõrvaldama. Jättes selle

tegemata, rikkus ringkonnakohus ka kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 654 lg 4).

8.4.

Lisaks oleks maakohus selgitamiskohustusest tulenevalt pidanud pooltega arutama

hageja tasaarvestusavaldusest tulenevat õiguslikku olukorda ja kohalduvat materiaalõigust.

Pärast olukorra selgitamist tulnuks anda hagejale võimalus otsustada, kas ta soovib vaidluse

eset muuta või täiendada. Selgitamiskohustuse rikkumist ei kõrvaldanud ka ringkonnakohus.

Kirjeldatud rikkumiste tõttu saatis Riigikohus asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks

koos juhisega, et tasaarvestusavaldustega seotud õiguslikku olukorda tuleb pooltega arutada.

8.5.

Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et muid materiaalõiguse norme kohaldas

maakohus õigesti.

9. Hageja suurendas pärast Riigikohtu lahendi ja ringkonnakohtu selgitustega tutvumist

09.12.2024 menetlusdokumendis oma nõuet 11 810,50 € võrra. Ringkonnakohus leidis

21.02.2025 määruses, et nõude suurendamine on erandkorras apellatsioonimenetluses lubatav,

sest maakohus on sisuliselt hinnanud juba hageja nõuet ka algset summat ületavas osas.

10. Kostja märkis 17.03.2025 vastuses suurendatud nõudele, et ta jääb kõigi seniste seisu-

kohtade juurde.

11. Hageja nimel esitas C.O 28.03. ja 02.04.2025 hagist loobumise avaldused. Ta selgitas, et

on kantud juhatuse liikmena hageja registrikaardile. Hageja lepingulised esindajad vaidlesid

C.O esindusõigusele vastu mh põhjendusega, et C.O on hageja juhatusest tagasi kutsutud

osaniku 15.08.2024 ja 28.03.2025 otsustega.

4 (7)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati 11 810,50 €

saamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ühtlasi jätab kohus rahuldamata hageja suurendatud nõude

samas summas. Osaliselt muutub maakohtu otsustatud menetluskulude jaotus ja hagiga seotud

menetluskulud jaotuvad vastavalt hageja nõuete rahuldamise ulatusele. Maakohus peab

hüvitatavad menetluskulud uuesti rahaliselt kindlaks määrama. Ülejäänud osas jääb maakohtu

otsus muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

13. Maakohtu otsuse vaidlustas ainult kostja, kelle kaebuse alusel ei saa muutuda otsus selles

lahendatud nõuete ja menetlusküsimuste osas talle kahjulikumaks. Maakohus jättis hageja

22.04.2022 määruskaebuse menetlemise kulud hageja kanda ja hageja seda otsustust ei

vaidlustanud. Järelikult on nimetatud osas otsustus kulude jaotamise kohta TsMS § 456 lg 4 ls

2 järgi jõustunud ja seda ei saa enam muuta (v.a teistmise teel). Menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas otsus ei jõustunud (TsMS § 456 lg 4 ls 3).

14. Hageja nimel esitas C.O 28.03. ja 02.04.2025 hagist loobumise avaldused. Need jäävad

tähelepanuta, sest C.O ei tõendanud oma õigust hagejat esindada.

14.1. Menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, kusjuures esindaja osavõtt asjast ei piira

tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (TsMS § 217 lg 1

ja lg 2 ls 2). Seega saab juriidilisest isikust poole nimel teha menetluses avaldusi ka tema

juhatuse liige või muu seaduslik esindaja.

14.2. Seadusliku esindaja esindusõigust tõendab dokument, millest nähtub tema seaduslikuks

esindajaks olek (TsMS § 221 lg 1). C.O tugineb sellele, et ta on alates 14.11.2017 kantud

hageja juhatuse liikmena äriregistri registrikaardile (dtl 554). Registrikanne juhatuse liikme

kohta ei ole õigustloova tähendusega, st juhatuse liikme õiguste ja kohustuste tekkimine ega

ka lõppemine pole seotud kande tegemisega (RKTKo 08.02.2005, 3-2-1-140-04, p 8). Hageja

osaniku 15.08.2024 ja 28.03.2025 otsustega (dtl 543–544 ja 538–539) on C.O hageja

juhatusest tagasi kutsutud ning tema volitused juhatuse liikmena lõpetatud alates 23.08.2024.

C.O ei esitanud vaatamata ringkonnakohtu ettepanekule dokumenti, millest nähtuks tema

õigus hagejat esindada ka pärast nimetatud kuupäeva.

15. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja ei tugine maakohtu rikkumistele tõendite

hindamisel ega asjaolude tuvastamisel, vaid soovib üksnes järgida oma maakohtus juba

esitatud vastuväiteid. Menetlusõiguse normide rikkumisele (v.a TsMS §-s 656 sätestatud

rikkumised) tuleb tugineda apellatsioonitähtaja jooksul, mh tuleb apellatsioonitähtaja jooksul

vaidlustada asjaolude tuvastamist maakohtus (TsMS § 652, RKTKm 10.01.2024, 2-22-

10693/39, p 12).

16. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu järeldust, et kostja rikkus oma kohustusi

hageja juhatuse liikmena 01.09.2016 – 02.11.2017 ja põhjustas oma tegevusega hagejale

kahju 102 259,50 €. Maakohus kohaldas tuvastatud asjaoludele õigesti ÄS § 187 lg 2 ja leidis

põhjendatult, et haginõudega hõlmatud kahju tuleb kostjal hagejale hüvitada. Kirjeldatud osas

nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kostja

kaebus ei sisalda väiteid, millele tuleks vastata.

17. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus kohaldas poolte tasaarvestuste

hindamisel materiaalõiguse norme õigesti. Maakohtu õiguslikke põhjendusi kontrollib

ringkonnakohus algatusel ja sõltumata kaebuse väidetest (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).

17.1. Maakohus eksis, kui tasaarvestas kostja menetluslikus tasaarvestusavalduses esitatud

nõude hageja nõude osaga, mida hageja 01. ja 03.09.2021 avaldustes veel ei esitanud. VÕS §

197 lg 1 näeb ette tasaarvestuse kujundusõigusena, mille teostamise tulemus on tasaarvestuse

5 (7)

poolte nõuete lõppemine kattuvas ulatuses. Pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltub

tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest. Kuna maakohus

tuvastas, et kostja tasaarvestusnõue on summas 11 810,50 € põhjendatud, oli kostja

30.01.2023 tasaarvestusavalduse tulemus VÕS § 197 lg 2 ls 1 järgi, et nii hageja hagis

esitatud nõue kui ka kostja tasaarvestusnõue lõppesid selle summa ulatuses. Hageja esitas oma

21.02.2023 tasaarvestusavalduse pärast kostja tasaarvestusavaldust, aga sel ajal ei olnud

kostjal enam nõuet, millega hageja oleks saanud oma hagis esitamata nõude tasaarvestada.

Järelikult oli hageja 21.02.2023 tasaarvestusavaldus õiguslikult toimetu.

17.2. Kostja menetluslik tasaarvestus 11 810,50 € osas on maakohtu tuvastatud ja

vaidlustamata asjaoludel edukas. Nimetatud summa võrra väheneb kostjalt hageja kasuks

välja mõistetav rahasumma. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja jätta algne hagi

rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 38 189,50 € (= 50 000 – 11 810,50) tasumist ja

selle summa osas jääb vaidlustatud otsus muutmata.

18. Hageja 11 810,50 € võrra suurendatud nõue jääb rahuldamata aegumise tõttu.

18.1. Maakohtu tuvastatud asjaoludel rikkus kostja juhatuse liikme kohustusi 01.09.2016 –

02.11.2017. Ringkonnakohus nõustus eespool p-s 16 maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga,

et hageja saab nõuda rikkumisest tingitud kahju hüvitamist ÄS § 187 lg 2 alusel.

18.2. Kostja vastas hageja nõude suurendamise avaldusele tõdemusega, et ta jääb seniste

seisukohtade juurde. Maakohtu menetluses esitas kostja hageja nõudele aegumise vastuväite,

mille sisu järgi tugines kostja kõigist hagiavalduses kirjeldatud rikkumistest tulenevate nõuete

aegumisele. Mõlema avalduse koostoimes on kostja esitanud aegumise vastuväite ka

suurendatud nõudele, st kohtul tuleb aegumise vastuväidet uuesti kontrollida suurendatud

nõude osas (TsÜS § 143).

18.3. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks (TsÜS§ 160 lg 1). Viidatud sätte järgi peatub ainult selle nõude aegumine,

mis on kohtule hagiga esitatud. Kohtumenetlusnormid võimaldavad kohtumenetluse kestel

algselt esitatud nõuet mh suurendada, kuid seejuures tuleb hagejal arvestada riskiga, et algselt

esitamata jäetud nõude osa võib olla aegunud (nt RKTKm 11.05.2023, 2-17-5199/167, p 21).

18.4. Eespool p-s 18.1 kirjeldatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu

põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega (ÄS §

187 lg 3). Pooled ei toonud esile kokkulepet muu aegumistähtaja kohta. Viimasest maakohtu

tuvastatud rikkumisest (02.11.2017) möödus enne nõude suurendamise avalduse esitamist

(09.12.2024) enam kui viis aastat. Samuti oleks nõue aegunud, kui see kvalifitseerida VÕS §

1028 järgi (TsÜS § 151 lg 1). Seega on hageja nõue aegunud osas, milles ta soovis seda

apellatsioonimenetluses suurendada.

18.5. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses

sätestatud aegumistähtaja jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma

kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1). Kui nõue on aegunud ja kostja aegumisele tugineb,

siis pole vaja üldjuhul sama nõuet sisuliselt lahendada (RKTKKo 11.12.2002, 3-2-1-92-02, p

19). Neil kaalutlustel jääb hageja suurendatud nõue 11 810,50 € saamiseks aegumise tõttu

rahuldamata. Ringkonnakohus märgib siiski, et tuvastatud asjaoludel (st võttes arvesse kostja

rikkumisega tekitatud kahju summas 102 259,50 € ja sellest 11 810,50 € tasaarvestamist), ei

oleks kostja vastuväidete järgi muid takistusi suurendatud nõude rahuldamisele.

19. Hagi rahuldamise ulatuse muutumise tõttu muudab ringkonnakohus vaidlustatud otsust ka

menetluskulude jaotuse osas ning jaotab apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulud. Kõik

senised hagiga seotud menetluskulud saab jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hageja

nõuete rahuldamise ulatusele. Pärast nõude suurendamist on hageja nõue suunatud 61 810,50

€ saamisele, millest rahuldatakse 38 189,50 € ehk umbes ⅔. Seetõttu on õiglane ja

6 (7)

põhjendatud, et kõigist senistest hagiga seotud menetluskuludest kannab kostja ⅔ ja hageja

ülejäänud ⅓. Maakohus ei määranud kindlaks kostja menetluskulusid, mis olid seotud hageja

nõuete lahendamisega. Järelikult tuleb kõik kulud uuesti kindlaks määrata maakohtus (vt nt

RKTKo 22.05.2024, 2-22-10813/50, p 16).

20. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS §

654 lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)