2-24-2729/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

2-24-2729

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.04.2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-2729

Tsiviilasi

A.Z-i hagi C.C vastu võla ja viivise nõudes

Hagihind

10 998,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.Z (isikukood XXX);

esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Natalia

Lausmaa;

Kostja: C.C (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: Ain Laansalu

Kohtuistungi aeg

10.12.2024. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.Z-i hagi C.C vastu võla ja viivise nõudes.

2. Jätta menetluskulud A.Z-i kanda.

3. Mõista A.Z-ilt riigituludesse riigilõiv summas 740 eurot.

4. A.Z-il tuleb riigilõiv summas 740 eurot tasuda riigituludesse igakuiste

osamaksetena 148 eurot kuus viie kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohus

lisab otsusele makseinfo lehe makse tasumiseks vajalike rekvisiitidega. Riigilõivu

riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb A.Z-il tasuda nõutavalt

summalt viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 22.09.2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7785 rahuldati A.Z-i

väljaspool kohtumenetlust esitatud riigi õigusabi taotlus ja otsustati anda temale riigi

õigusabi esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud osaliselt ettemaksuna summas 480 eurot.

2. A.Z, temale riigi õigusabi korras määratud esindaja, advokaat Natalia Lausmaa

vahendusel, esitas 18.02.2024. a Tartu Maakohtule hagiavalduse C.C vastu võla ja viivise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja sügava puudega isik kellel puudub täielikult kuulmine ja kes

saab suhelda viipekeeles või siis kirja teel. Hageja ainsaks sissetulekuallikaks on

invaliidsuspension. Hagejale kuulub Jõgevamaal XXX , millel on mitmeid metsakinnistuid.

Kostja C.C võttis hagejaga ühendust ja pakkus metsa ülestöötamise teenust. Hageja nõustus

selle ettepanekuga ja sõlmis 30.11.2019. a kostjale kuuluva firmaga, OÜ-ga Kuusepakk,

registrikoodiga 12961294, kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu. OÜ

Kuusepakk esindajana tegutsenud kostja arvutas pärast raietööde lõppu välja, et raieõiguse

eest kuulub hagejale tasumiseks 12 442 eurot, kuid sellest rahast kanti hageja arvele vaid osa

summast ja tasumata jäi 9650 eurot. OÜ-l Kuusepakk on maksuvõlg ja alates 23.11.2021. a

on osaühingul uus ärinimi – OÜ Bembe Malanga - ning osaühingu uueks juhatuse liikmeks

on Raul Pint. 28.12.2021.a sõlmiti hageja ja kostja C.C vahel laenuleping, mille kohaselt

pidi kostja tasuma hagejale võlgnetava summa 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a. Selleks

tähtajaks kostjalt hagejale ühtegi makset ei laekunud. Seetõttu oli sunnitud hageja pöörduma

hagiga kohtusse.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 9650 eurot

ja viivise summa tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud

määras alates 29.12.2023. a kuni nõude täitmiseni.

Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagilt

riigilõivu tasumisest.

3. Kohus otsustas 19.03.2024. a määrusega rahuldada hageja menetlusabi taotluse

osaliselt. Kohus otsustas vabastada hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest 100 eurot

ületavas osas ja võimaldada hagejal tasuda riigilõivu summas 100 eurot igakuiste 20 euro

suuruste osamaksetena.

4.

10.06.2024. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama.

5. Kostja, C.C, esitas 13.07.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud

ja vaidles hagile vastu.

Kostja avaldas, et ta ei vaidlusta asjaolu, et OÜ Kuusepakk sõlmis hagejaga kasvava metsa ja

võsa raieõiguse võõrandamise lepingu 30.11.2019. a ega ka asjaolu, et OÜ Kuusepakk ei

täitnud hageja ees täielikult sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja selgitab, et OÜ-l

Kuusepakk tekkisid likviidsusprobleemid COVID-19 pandeemia tõttu muutunud

metsamaterjalide hindade muutusest kui ka ebasoodsatest ilmastiku tingimustest põhjustatud

kahjudest tulenevalt. Majandustegevuse peatas täielikult 2021.a toimunud maksumenetlus,

milles Eesti Maksu- ja Tolliamet leidis, et osaühingu tehingupartner ei olnud usaldusväärne

kui ka oletas, et raieid ka näiteks hageja kinnistul ei olnud teostatud. 01.11.2021. a tegi

EMTA maksuotsuse, millega kohustas tasuma mitmetuhande eurose maksuvõla. Ettevõttel ei

olnud vahendeid maksuotsuse vaidlustamiseks ning ettevõtte edasise tegevuse jätkamine

tundus lootusetu. Kuivõrd kostja jaoks oli tegemist auvõlaga, siis tegi ta hagejale ettepaneku,

2 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

et võtab ettevõtte kohustuse üle ja nad vormistame selle kohustuse ülevõtmise laenulepinguna

kostja poolt määratud tingimustel. Kostja oleks maksnud võla aastatega enda igakuise palga

arvel. Seetõttu allkirjastas kostja 28.12.2021. a laenulepingu tingimusel, et maksab hagejale

9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a. Vastuseks saatis hageja volitatud esindaja Harri Paabo

03.01.2022. a kostjale kirja, milles teatas selgelt, et ta ei ole nõus võla ülekandmisega (ehk

pakutud laenulepinguga) „ minu volitaja ei ole nõus Teile raha laenama“. Seega kostja

pakkumus lõppes VÕS § 19 lg 1 alusel pakkumuse tagasilükkamisega ning mingeid kohustusi

kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingust ei ole tekkinud. Kuivõrd hageja ei

nõustunud võla ülekandmisega laenulepingu sõlmimise vormis, siis ei ole kostjal tekkinud ka

mingeid kohustusi hageja ees. Selle asemel, et hinnata kostja head tahet ja püüdlusi

probleemide lahendamiseks, valis hageja ja tema esindaja kostja alatu mustamise, ründamise

ja süüdistamise taktika. Tänu sellisele käitumisele ei näe kostja enam ka moraalset kohustust

hageja ees ning kostja palub kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

6. Hageja esitas 20.09.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ei nõustu

kostja vastuväidetega. Hageja ei nõustu kostjaga, et 28.12.2021. a laenulepingust ei ole temale

kohustusi tekkinud. Kostja kinnitab, et tema juhatuse liikmena tegi otsuse, et võtab üle

äriühingu rahalise kohustuse hageja ees ja allkirjastas laenulepingu, milles kohustus

äriühingu kohustuseks oleva summa 9650 eurot tasuma hagejale hiljemalt 28.12.2023. a.

Kuivõrd hageja seda lepingut omalt poolt ei allkirjastanud, siis kujutab 28.12.2021.a

laenuleping endast VÕS § 30 lg 2 kohast kirjalikku võlatunnistust, millega kostja tunnistas

kohustuse olemasolu ning andis lubaduse see kohustus lepingu märgitud tähtajaks täita.

Hageja leiab, et hilisem kirjavahetus hageja esindajaga, kes avaldas rahulolematust nõude

ülevõtmise suhtes kostja poolt, ei oma õiguslikku tähendust ega vabasta kostjat kohustuse

täitmisest.

7.

10.12.2024. a toimus asjas kohtuistung. Hageja jäi istungil hagiavalduses esitatud

nõude juurde. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles hagile vastu. Kohtuistungil arutati ka asja

kompromissiga lahendamise võimalusi, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Hageja

avaldas, et on kompromissi korras nõus loobuma viivistest ja võimaldama põhivõlga tasuda

osamaksetena. Kostja avaldas, et on nõus kompromissi korras tasuma pool põhivõla nõudest

igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul, millega hageja ei nõustunud. Kohus istungil asja

arutamist ei lõpetanud ja poolte taotlusel andis neile tähtaja oma kohtuvaidluse kokkuvõtete

esitamiseks kirjalikus menetluses.

8. Hageja esitas 10.01.2025. a kohtule oma kohtuvaidluse kokkuvõtte. Hageja teatas, et

jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja palub kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista

võlg summas 9650 eurot ja viivis summa tasumisega viivitamise eest alates 29.12.2023. a

kuni nõude täitmiseni. Hageja leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda hagi rahuldamata

jätmist. Kostja ei ole vaidlustanud ja on õigeks võtnud, et tema omandis oleval äriühingul

OÜ Kuusepakk oli kasvava metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu alusel kohustus

tasuda hagejale 9650 eurot, milline kohustus jäi tähtaegselt täitmata. Kostja kui äriühingu

omanik ja peamine kasusaaja otsustas, et ta võtab firma rahalise kohustuse täitmise isiklikult

enda peale, kuid täidab selle mitte kohe, vaid kahe aasta pärast ning allkirjastas 28.12.2021. a

laenulepingu kohustusega tasuda hagejale 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a. Hageja ei

nõustu kostja tõlgendusega, et kostja poolt 28.12.2021. a laenulepingu allkirjastamine on

käsitletav lepingu sõlmimise ettepanekuna, mida hageja vastu ei võtnud. Hageja leiab, et

28.12.2021.a. laenuleping kujutab endast kostja tahteavaldust. Hageja sai selle tahteavalduse

kätte ja sellega muutus tahteavaldus kehtivaks. Kostja poolt OÜ Kuusepakk kohustuse

ülevõtmisega oli hageja kui võlausaldaja nõus. Hageja ei nõustu kostja väidetega selle kohta,

et hageja esindaja lükkas 03.01.2022. a kirjas kostja pakkumise tagasi. Hageja esindaja

3 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

avaldas 03.01.2022. a kirjas kostjale, et metsamaterjali raha on tema käes, millega nõustus

võlgniku OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmisega kostja poolt, samas aga nõudis hageja

esindaja, et kohustuse täitmine toimuks viivitamatult, mitte aga laenulepingus märgitud

tähtajaks. Hageja on seisukohal, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepinguna

vormistatud tahteavaldus kujutab endast sisuliselt kostja konstitutiivset võlatunnistust, millega

loodi poolte vahel iseseisev võlasuhe ja kostja kohustus täita hageja eest raha maksmise

kohustus summas 9650 eurot hiljemalt 28.12.2023. a.

9. Kostja esitas 10.01.2025. a kohtule oma kohtuvaidluse kokkuvõtte. Kostja teatas, et ta

hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja jääb varasemalt esitatud

vastuväidete juurde ja leiab, et tema poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping ei saanud

tekitada kostja kohustust hageja ees, sest 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping oli kostja

ettepanek lepingu sõlmimiseks, mille aga hageja esindaja 03.01.2022. a kirjas tagasi lükkas.

Hageja esindaja teatas 03.01.2022. a kirjas kostjale selgelt, et ta ei ole nõus võla

ülekandmisega ehk kostja pakutud laenulepinguga. Seega kostja pakkumus lõppes pakkumuse

tagasilükkamisega ning mingeid kohustusi sellest lepingu sõlmimise ettepanekust kostjale ei

tekkinud. Kostja märgib, et kui hagejale ei meeldi tema volitatud esindaja tegevus, siis on

hagejal võimalus esitada nõuded just selle esindaja vastu. Kostja märgib, et tema jaoks on

täiesti mõistetamatud hageja väited selle kohta, et hageja nõustus kohustuse ülevõtmisega,

kuid mitte kostja pakutud tähtajaga. Kostja rõhutab, et tähtaeg oli kostja tahteavalduse määrav

osa - kohese tasumiskohustusega kohustuse ülevõtmisega poleks kostja nõustunud.

Arvestades ka hageja enda avaldatut on selge, et pooled läbirääkimistel 2021. aasta lõpus –

2022. aasta alguses kokkulepet kohustuse ülevõtmise olulistes tingimustes ei saavutanud.

Seda, et hageja ja kostja vahel ei sõlmitud hageja jaoks kehtivat kokkulepet (võlatunnistust),

võib tuletada selgelt ka „teatisest kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr

22760000027“. Mõni kuu peale laenulepingu projekti saatmist oli hageja seisukohal, et mitte

ühtegi tsiviilõiguslikult kehtivat kokkulepet (sh võlatunnistust) ei ole ning kostja olevat toime

pannud kelmuse ja/või omastamise. Kostja leiab, et hageja ja tema eelneva esindaja tegudel

on tagajärjed ehk hageja ei saa uuesti heaks kiita kostja pakkumust, mille ta on selgelt juba

tagasi lükanud - tagasilükkamisega kaotas pakkumus kehtivuse.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus on seisukohal, et A.Z-i hagi C.C vastu võla ja viivise nõudes ei ole asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

10.1. Kohus tegi poolte esitatu põhjal kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:



Hageja ja OÜ Kuusepakk, registrikoodiga 12961294, sõlmisid 30.11.2019. a kasvava

metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu (dtl 7-11), millega hageja andis OÜ-le

Kuusepakk õiguse raiuda tema kinnistutel puitu hinnanguliselt mahus 1100 tm, see ära

vedada ja müüa ning OÜ Kuusepakk kohustus hagejale tasuma lähtudes raiutud puidu

kogusest vastavalt lepingu lisas kokku lepitud sortimentide hinnale.



OÜ Kuusepakk teostas 30.11.2019. a lepingu alusel hageja kinnistutel raide, aga jättis

täitmata hagejale lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse summas 9650 eurot.



Lepingu sõlmimise ajal 30.11.2019. a oli kostja OÜ Kuusepakk ainuke juhatuse liige.

Kostja volitused osaühingu juhatuse liikmena lõppesid 24.11.2021. a. Kostja oli

osaühingu osanik alates 05.05.2020. a kuni 04.03.2024. a. 04.03.2024. a on osaühing

registrist kustutatud.

4 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA



Kostja oli nõus üle võtma OÜ Kuusepakk lepingust tuleneva kohustuse hageja ees ja

allkirjastas 28.12.2021. a laenulepingu (dtl 13), mille kohaselt kohustus kostja tasuma

hagejale 9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a. Hageja laenulepingut ei allkirjastanud.

Hageja nõuab hagis kostjalt võlgnevust summas 9650 eurot ja lisaks viivist summa

tasumisega viivitamise eest seadusjärgses määras alates 29.12.2023. a kuni nõude täitmiseni.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja poolt 28.12.2021. a laenulepingu

allkirjastamisega tekkis poolte vahel võlasuhe, s.o kostja kohustus hagejale raha maksta ja

hageja õigus tasumist nõuda.

Kostja väitel tegi ta 28.12.2021. a laenulepingu allkirjastamisega hagejale pakkumise OÜ

Kuusepakk kohustuse ülevõtmiseks ja võlgnevuse vormistamiseks laenuna, aga lepingu

olulistes tingimustes pooled kokkulepet ei saavutanud ja hageja lükkas kostja pakkumise

tagasi, mistõttu lepingut ei sõlmitud.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta lükkas kostja pakkumise tagasi. Hageja väitel oli ta

nõus, et kostja võtab OÜ Kuusepakk kohustuse üle, aga hageja ei olnud nõus võla tasumisega

laenulepingus märgitud tähtaja jooksul. Hageja leiab, et kuigi tema laenulepingut ei

allkirjastanud, on 28.12.2021. a laenuleping käsitletav kostja võlatunnistusena, millega loodi

iseseisev kohustus.

10.2. Arvestades hagi asjaolusid saab hageja võlanõude õiguslikuks aluseks olla VÕS § 108

lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Viivise nõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt võib

võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt

neist sätetest on hageja nõuete esmaseks eelduseks kostjal raha maksmise kohustuse

olemasolu.

Tulenevalt VÕS § 2 lg-st 1 saab tuleneda ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus

teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu (täita kohustus) mingist

võlasuhtest. VÕS § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust või seadusest.

Hageja tugineb nõude alusena 28.12.2021. a laenulepingule, millega kostja on võtnud

kohustuse tasuda hagejale 9650 eurot tähtajaga 28.12.2023. a.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Vastavalt VÕS § 16 lg-le 1 on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on

piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule

nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg-le

1 on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek

sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes

siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või

nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. VÕS § 19 lg 1 kohaselt pakkumus lõpeb,

kui sellele ei ole õigeaegselt nõustumust antud või kui pakkumuse esitaja on kätte saanud

pakkumuse tagasilükkamise teate.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab

hageja, kes sellele nõude alusena tugineb, tõendama lepingu sõlmimist ehk poolte

5 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

vastastikuseid tahteavaldusi lepingu sõlmimise, sh olulistes lepingutingimustes kokkuleppe

saavutamise kohta. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid.

10.3. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma nõustumust (aktsepti) sõlmida kostjaga

leping kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingu (dtl 13) tingimustel.

Kostja on esitanud tõendina Harri Paabo poolt temale 03.01.2022. a saadetud e-kirja koos

manusega (dtl 60-62). E-kirjale manusena lisatud kirjas avaldab Harri Paabo järgmist: „ Minu

poole on pöördunud hr A.Z ja teinud mulle käsundi, mille kohaselt on minu esmaseks

ülesandeks selgitada välja temale kuuluva Jõgevamaa Mustvee valla Valgemäe kinnistul

kasvanud metsa ja võsa raieõiguse võõrandamise lepingu järgse müügihinna kohtuvälise

kättesaamise võimaluste olemasolu või nende puudumine. Minu volitajalt saadud teabe

kohaselt sõlmis ta aastal 2019 Teie poolt esindatava ettevõttega lepingu, mida kokkuleppel

pikendati aasta võrra. Käesolevaks momendiks on minu volitajal saamata lepingutasu

summas 9650 €. Detsembri lõpus 2021 teatasite minu volitajale, et see raha metsamaterjali

eest on Teie käes ja soovite seda temalt laenuks saada. Käesolevaga teatan, et minu volitaja

ei ole nõus Teile raha laenama. Sellega seoses andke mulle palun omaltpoolt teada, kas ja

millal olete vabatahtlikult (kohtuväliselt) nõus Teie käes oleva minu volitaja raha talle üle

kandma (Teile teada olevale minu volitaja pangakontole).“

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle Harri Paabo oli hageja volitatud esindaja. Kostja on

esitanud tõendina ka hageja poolt 03.01.2022. a allkirjastatud volikirja (dtl 58), millega hageja

on volitanud Harri Paabot pidama tema nimel läbirääkimisi OÜ-ga Kuusepakk ja C.C ga

(kostja) kasvava metsa raieõiguse tasu kohtuvälise kättesaamise eesmärgil.

Kostja on esitanud tõendina ka oma 29.01.2022. a kirja hageja esindajale Harri Paabole (dtl

59). Kostja märgib kirjas: „Austatud Harri Paabo! Mul on äärmiselt kahju, et Te oma

igakülgselt kogemust ning erudeeritust pole suutnud suhtluses oma kliendiga rakendada ja

selgitada adekvaatselt elulisi asjaolusid. Ma ei saa rohkem aidata, kui Teie ja Teie klient ei

adu minu parimaid kavatsusi ega mõista, mis on kellele kasulik. Selgitan lühidalt, et minu

käes ei ole ettevõtte rahasid. Samaväärselt on need lugupeetud Eesti maksuhalduri käes, kes

arvas, et Teie kliendi kinnistul polegi raiutud. Ettevõte vastutab ise oma kohustuste eest.

Samuti võite infot küsida ka uuelt investorilt/juhatajalt- andmed on avalikud. Samuti võtan

teadmiseks Teie kinnituse laenulepingu rahatuse osas- see vastab tõele ja las see siis olla.

Seetõttu pole mul ka Teiega enam millestki suhelda (ka siis, kui ülal kirjutatu võib jääda

asjatundmatu/eluvõõra isiku jaoks arusaamatuks). Teie hoiatused/ähvardused „sammude

radikaalsusest“ jäägu Teie südametunnistusele. Päikest ja rahu soovides, C.C.“

Kohus leiab, et eespool viidatud hageja esindaja H. Paabo 03.01.2022. a kiri kostjale tõendab

kostja väiteid selle kohta, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepingu tingimustel

lepingu sõlmimiseks pooled kokkulepet ei saavutanud ja hageja lükkas kostja poolt

laenulepingu pakkumuse tagasi. Kirjas avaldatakse selgelt, et hageja ei ole nõus OÜ

Kuusepakk võlgnevust vormistama kostja laenuna („Käesolevaga teatan, et minu volitaja ei

ole nõus Teile raha laenama“). Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § b115 lg-

st 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel

ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja on ka kohtumenetluses ise

avaldanud, et ta ei olnud nõus kostja poolt laenulepingus pakutud raha maksmise tähtaja

edasilükkamisega kahe aasta võrra, mis kinnitab, et lepingu olulistes tingimustes kokkulepet

ei saavutatud.

Kuna hageja lükkas kostja laenulepingu pakkumuse tagasi, siis saab VÕS § 19 lg 1 alusel

lugeda, et kostja pakkumus lõppes ning lepingut ei sõlmitud.

6 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

Kohus leiab, et kostja poolt 28.12.2021. a allkirjastatud laenuleping ei ole käsitletav ka kostja

poolt OÜ Kuusepakk kohustuse ülevõtmise või konstitutiivse võlatunnistusena nagu hageja

seda väidab olevat.

VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta

võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele.

VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt,

et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest on nii kolmanda isiku poolt võlgniku kohustuse ülevõtmiseks

kui ka iseseisva kohustuse loomiseks (võlatunnistus) vajalik leping kohustuse võtva isiku ja

võlausaldaja vahel, mida nagu kõiki lepinguid saab sõlmida vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsMS §

230 lg 1 kohaselt peab lepingu sõlmimist tõendama hageja, kes sellele tugineb.

Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid saavutanud kokkuleppe selles, et kostja võtab üle

OÜ Kuusepakk kohustuse hageja ees summas 9650 eurot ja luuakse kostja iseseisev kohustus

tasuda summa hagejale tähtajaga 28.12.2023. a. Nagu kohus seda eespool käsitles, siis kostja

on 28.12.2021. a allkirjastatud laenulepinguga teinud hagejale pakkumuse lepingu

sõlmimiseks, kuid hageja volitatud esindaja on 03.01.2022. a kirjas kostjale pakkumuse tagasi

lükanud. Hageja ei ole tõendanud poolte vastastikuseid tahteavaldusi kokkuleppe sõlmimise

kohta. Poolte esitatud asjaoludest ei ole ka tuvastatav poolte võlasuhe, s.o kostja raha

maksmise kohustus ja hageja õigus nõuda kohustuse täitmist, seaduse alusel.

10.4. Kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, millest tuleneb

kostja kohustus tasuda hagejale 9650 eurot, siis ei ole hageja nõude eeldused täidetud. Hageja

ei ole tõendanud kostjal kohustuse olemasolu ja seega ei saa esineda nõude eeldusena ka

kostja kohustuse rikkumist ning hagejal ei ole õigust kostjalt kohustuse täitmist nõuda.

Eeltoodut arvestades ei ole hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes põhjendatud ning kohus

jätab hagi täielikult rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

10.5.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.

10.6.

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostja ei ole taotlenud hagejalt menetluskulude hüvitamist ega ole esitanud oma

menetluskulude nimekirja. Seega ei määra kohus kindlaks kostja hüvitatavate menetluskulude

suurust.

Hageja menetluskuluks on temale antud riigi õigusabi kulud ja hagilt tasumisele kuulunud

riigilõiv.

Kohus määras 07.03.2025. a määrusega kindlaks hageja riigi õigusabi kulud summas 669,78

eurot. Vastavalt Tartu Maakohtu 22.09.2022. a määrusele tsiviilasjas nr 2-22-7785 on hageja

tasunud riigi õigusabi kulude katteks ette 480 eurot ja suuremas osas riigi õigusabi kulud

jäävad riigi kanda.

7 (8)

OTSUS JÕUSTUS TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUSEGA

Arvestades hageja nõudeid on hagihinnaks 10 998,09 eurot. Vastavalt hagi esitamise ajal

kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1 kuulus hagilt hinnaga 10 001 eurot kuni 12 500 eurot

tasumisele riigilõiv summas 840 eurot. Kohus 19.03.2024. a määrusega käesolevas tsiviilasjas

vabastas hageja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest 100 eurot ületavas osas ja võimaldas

hagejal tasuda riigilõivu summas 100 eurot osamaksetena. Kohus tegi kindlaks, et hageja on

tasunud ära viie osamaksega riigilõivu kokku 100 eurot.

TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või

hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi

rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

TsMS § 190 lg 7 sätestab erisusena, et mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise

tõttu, võib kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena

tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 190 lg 4 kohaselt tuleb hagejalt nõuda

riigituludesse hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv osas, mille tasumisest hageja oli

menetlusabi korras vabastatud, s.o riigilõiv summas 740 eurot. Arvestades hageja esitatud

andeid tema majandusliku seisundi kohta peab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel võimaldada

hagejal tasuda riigituludesse osade kaupa igakuiste osamaksetena. Kohus määrab, et hagejal

tuleb riigilõiv summas 740 eurot tasuda riigituludesse viie järjestikuse 148 euro suuruse

osamaksena alates otsuse jõustumisest.

Vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

8 (8)