2-25-3587/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-3587

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2025, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-3587

Tsiviilasi

M.J. hagi Z.L vastu elatise nõudes

Hagihind

2701,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.J. (isikukood: XXX; elukoht: Kesk XXX-i,

48501 XXX), seaduslik esindaja eestkostja T.J. (isikukood:

XXX; elukoht: Kesk XXX-i, 48501 XXX; e-post: XXX);

Kostja: Z.L (isikukood: XXX; elukoht: XXX-i; e-post:

XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud

hagile kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt.

1.1

Välja mõista Z.L-ilt M.J. kasuks elatis alates 01.04.2025 kuni Z.L

täisealiseks saamiseni (05.10.2033) seadusjärgses miinimummääras:

1.1.1

Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas

tuleb elatis tasuda perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026.

1.1.2

Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

2. Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda M.J. pangakontole.

3. Kohtuotsus on p 1 osas viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2-25-3587

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank –

a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja

esitamisel“.

Asjaolud ja menetluse käik

Hageja esitas 07.03.2025 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt on hagejale

määratud eestkostja tsiviilasjas nr 2-16-9984 tehtud lahendi alusel. Hageja igakuised kulud on

umbes 600 eurot. Hageja soovib, et tema ema toetaks teda. Hageja nõuab elatist alates

01.04.2025 miinimummääras muutuvas suuruses.

Tartu Maakohtu 10.03.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 10.03.2025 kättetoimetamise portaali (KÄPO)

kaudu. Kostja ei vastanud hagile talle määratud tähtaja jooksul.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse

tegemise.

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi sünnitunnistuse alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: M.J. (sünd.

xxxxxxxxxx) on Z.L laps. Sünnitunnistusel puudub isakanne. Tsiviilasjas nr 2-15-9984 on

kohus 12.12.2016.a määrusega Z.L-ilt ära võtnud täielikult isiku- ja varahooldusõiguse M.J.

suhtes. Kohus määras M.J. eestkostjaks T.J..

Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,

alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

2-25-3587

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:



Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)



Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)



Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest

(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad

lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.



Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,

kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus. (lg 6)



Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse

järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.

Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on

suurem kui 3 aastat. (lg 7)

Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole

seadusega ettenähtud alammäära.

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja ei ole

kohustatud maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu ei kohaldu ka PKS § 101 lg 7. Seega

määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

Kohus selgitab, et praegu on ühe kuu elatise suurus hagejale 301,74 eurot (baassumma 282,31

eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool

lapsetoetusest ehk 40 eurot).

Kohus mõistab elatise kostjalt hageja kasuks seadusjärgses miinimummääras alates

01.04.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, mis käesoleva otsuse tegemise ajal on 301,74

eurot kuus. Kohus mõistab elatise välja muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga

aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra

ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta lapse pangakontole.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,

2-25-3587

alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

kohtunik