3-25-624/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-25-624

Määruse kuupäev

10.4.2025

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D.Z-i kaebus Tartu Vangla vastu (tahvelarvuti)

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vanglas kinni peetav D.Z (kaebaja) esitas 13. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles palub lahendada tahvelarvuti kasutamisel tekkinud probleemi. Nimelt ei

väljastata talle tahvelarvutit kasutamiseks (6.2.2025-21.2.2025), kuid ta saab kasutada

arvutiruumi, kui kasutaja lubab jj. Kaebaja soovib riigi õigusabi. Kaebuselt ei ole riigilõivu

tasutud.

2. Tartu Vangla edastas 10.4.2025 vastusena kohtunõudele kaebaja D.Z-i taotluse nr 6-7/2-

25/1013-1/ 12,3,2025, mille osas ei ole vangla veel tänaseks päevaks vastust koostanud. Sellel

teemal vaiet kinnipeetav esitanud ei ole. Kinnipeetavale ei väljastata tahvelarvutit kambrisse

kasutamisekstulenevalt süstemaatiliselt ja suures ulatuses vangla vara lõhkumisest, kuivõrd

tegemist on rahaliselt kallite esemetega mida vanglal ei ole võimalik pidevalt asendada nende

lõhkumise korral. Vaatamata sellele, võimaldatakse tal regulaarselt, sisuliselt igapäevaselt,

kasutada lõhkumiskindlamaks kohaldatud arvutit eraldi ruumis, mille vahendusel saab ta

kasutada täpselt samu funktsioone nagu tahvelarvutis. Eraldi kirjalikku haldusakti selle

töökorralduse kohta vangla koostanud ega kinnipeetavale väljastanud ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses selgesõnalist nõuet esitanud, mõistab kohus, et kaebaja taotleb,

et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama talle tahvelarvuti. Seega on kaebaja esitanud

kohustamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 2).

3-25-624

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb

alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb kaebuse tagastamise kohustusliku alusena ette olukorra, kus kaebaja

ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast,

ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vanglas

kinni peetav isik saab esitada kohtule toiminguks sooritamise nõude (s.o kohustamiskaebuse)

pärast vaidemenetluse läbimist. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et vanglas kinni peetaval isikul

on õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS

§ 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori toimingu peale esitatud

vaided ning vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku toimingu peale esitatud

vaided.

Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt edastas vastustaja 10.4.2025 vastusena

kohtunõudele kaebaja D.Z-i taotluse nr 6-7/2-25/1013-1/ 12.3.2025, mille osas ei ole vangla

veel tänaseks päevaks vastust koostanud. Sellel teemal vaiet kinnipeetav esitanud ei ole. Seega

on vanglal antud kaebaja taotlusele veel vastata. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, tuleb

tal esitada esmalt vaie vanglale. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 4 alusel.

5. Halduskohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt on kohtul õigus keelduda riigi õigusabi

andmisest, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Vaidlus vangla toimingute

õiguspärasuse üle ei ole üldjuhul faktiliselt ega õiguslikult keerukas. Haldusorganile esitatavat

vaiet või kohtule esitatavat kaebust ei pea isik õiguslikult põhjendama, seega ei eelda vaide- või

kohtumenetluses osalemine õigusteadmiste olemasolu. Vaides või kaebuses tuleb üksnes selgelt

märkida, mida isik soovib ning millistele faktilistele asjaoludele ta tugineb. Lisaks on

haldusorganil ja kohtul uurimisprintsiibist (haldusmenetluse seaduse § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja

5) tulenevalt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada ja vajadusel koguda tõendeid omal

algatusel.

Haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses ei ole seega esmatähtis, et kaebaja peab omama

juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi.

Kirjeldatu alusel leiab kohus, et kaebajal puudub vajadus riigi õigusabi osutaja järele.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varasemalt mitmeid kordi kaebuste ja avaldustega

kohtute poole pöördunud, samuti on taotleja kohtule esitanud arusaadavate nõuetega

menetlusabi taotluse. Olemasoleva info põhjal võib seega järeldada, et taotleja saab oma huvide

ja õiguste kaitsmisega iseseisvalt hakkama ja on suuteline halduskohtumenetluses oma õigusi

kaitsma.

Kohus jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

6.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3-25-624

(allkirjastatud digitaalselt)