3-24-3483/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3483

Määruse kuupäev

10. aprill 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 27.12.2024.a käskkirjade nr 2-

24/1-3/527 ja 2-24/1-3/528 tühistamiseks, alternatiivselt

vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Tartu Vangla tunnistas 27.12.2024.a käskkirjaga nr 2-24/1-3/527 kaebaja X-i süüdi Tartu

Vangla kodukorra p 1.6.3 (kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste

kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas) nõuete rikkumises ja määras

distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamise üheks

nädalaks.

Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli ettekanne nr 2-24-3710, mille kohaselt keeldus kaebaja

27.11.2024.a kella 20.20 paiku allumast korraldusele panna raadio vaiksemaks. Sellele

järgnenud tegevuse käigus suhtles kaebaja ametnikuga ebaviisakalt ja rikkus kodukorra p

1.6.3 nõudeid. Kaebaja karistamine on vajalik, tal oli rikkumise toime panemise ajal 60

kehtivat distsiplinaarkaristust, millest vähemalt viis on määratud suhtlemisnõuete rikkumise

eest. Tulenevalt rikkumise asjaoludest ja kaebaja suhtumisest rikkumisse ei ole kõige kergema

karistusliigi (noomitus) kohaldamine põhjendatud.

2. Tartu Vangla tunnistas 27.12.2024.a käskkirjaga nr 2-24/1-3/528 kaebaja süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 (kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult

talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses oleva elu- ja olmeruumid) nõuete

rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse

keelamise üheks nädalaks.

Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli ettekanne nr 2-24-3732, mille kohaselt helistasid

kinnipeetavad 29.11.2024 kella 13.30 paiku valveruumi ja teavitasid, et kaebaja hakkas

kambris lõhkuma. Kambrisse sisenedes selgus, et kambri seinal on peegel lõhutud, kambri

ülevaatusel tuvastati lõhutud prügikast. Vangla vara rikkumine on fikseeritud ettekandega.

Kaebaja tunnistab süüd, kuid viitab, et kuna ta ei saanud oma tahtmist, otsustas ta hakata

lõhkuma. Kaebajat on varem selliste rikkumiste eest karistatud ja määratud nii noomitust kui

lisatoitlustuse keelamist. Kergema karistuse määramine ei too suure tõenäosusega soovitud

tulemust.

3. Kaebaja esitas 27.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla

käskkirjade nr 2-24/1-3/527 ja 2-24/1-3/528 tühistamist vähese süü tõttu või alternatiivselt

alustada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust ATS § 72 järgi.

Kaebaja tõepoolest solvas 27.11.2024 valvurit, kuna sama valvur solvas 11.11.2024 kaebajat.

Vangla sisekontroll jättis nii kriminaal- kui distsiplinaarmenetluse alustamata, kuna valvur

käitus õiguspäraselt. Kui selline käitumine vanglas on õiguspärane, siis miks karistatakse selle

eest kinnipeetavat. 29.11.2024 käitus valvur kaebajaga ebaviisakalt, kui kaebaja soovis minna

duši alla pesema. Selle peale kaebaja vihastas ja lõhkus peegli ja prügikasti. Arvestada tuleks,

et kaebajal on diagnoositud kerge vaimne alaareng koos oluliste käitumishäiretega ja

segatüüpi isiksusehäired. Kui kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine polnud

põhjendatud, võiks kohus kaebajale määrata mittevaralise kahju hüvitise päevade eest, mil ta

ei saanud e-poest kaupa tellida.

Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse, taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks

ning taotles tõendite kogumist ja enda ärakuulamist kohtuistungil.

4. Tartu Vangla esitas 07.04.2025 kohtunõude vastusena määruse punktides 1 ja 2 nimetatud

käskkirjad ning teatas, et kaebaja ei ole esitanud nende käskkirjade peale vaideid ja ei ole

esitanud seoses käskkirjadega kahju hüvitamise taotlust.

Kohtu seisukoht

5. Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla 27.12.2024.a käskkirjade nr 2-24/1-3/527 ja 2-24/1-

3/528 tühistamise nõuetes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel,

kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud

kohustuslikust korrast.

VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu

peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele ja vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jäetud. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse üksnes selle

nõudega ja üksnes selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses

menetluses.

Kaebus on esitatud samal päeval, kui anti vaidlustatud käskkirjad. Kaebaja ei ole kaebuses

esitanud andmeid kohtueelse menetluse läbimise kohta. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja

vaideid esitanud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema kaebus

ei ole lubatav.

6. Kohus tagastab kaebuse nõudes alustada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse

kaitseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglaametniku suhtes ei tekita, muuda ega

lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi ning selle eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda

ametniku suhtes järelevalve-, distsiplinaar- vms menetluse läbiviimist või ametniku

karistamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024.a määrus asjas 3-24-752). Kaebajal

on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele pöördumisele vastus. Kaebuse

põhjal on kaebaja seda teinud ja talle on vastatud.

7. Kaebaja märkis kaebuses, et kui kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine polnud

põhjendatud, siis võiks kaebajale määrata hüvitise. Kohus ei käsitle seda kaebuse nõudena

HKMS § 41 lg 1 mõistes, kuna avaldus ei ole sõnastatud nõudena. Kohus ei jäta kaebust

käiguta kaebaja avalduse täpsustamiseks (hüvitamisnõude esitamiseks), kuna kahju

hüvitamise nõue ei oleks lubatav. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust

(VangS § 11 lg 8) ning nõue tuleks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda

lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

9. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

10. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse

esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest

riigi õigusabi saama õigustatud isik.

11. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on haldus- ja

halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on korduvalt läbinud iseseisvalt

kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud kohtule arusaadava kaebuse (3-24-1402, 3-24-

188, 3-24-2244, 3-24-2247 jt). Praegusest kaebusest on arusaadav kaebaja tahe ja eesmärk

ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks

menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda.

RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus

oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Määruse punktis 5-7 toodu tähendab, et ka selle sätte

kohaldamise eeldused on täidetud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja

5 alusel rahuldamata.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks