2-24-16804/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLahutada K. B. (isikukood XXX) ja A. B. (isikukood XXX) vahel 10.08.2016 Ida- Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele
Legislator headnote
AI generated2-24-16804/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Lahutada K. B. (isikukood XXX) ja A. B. (isikukood XXX) vahel 10.08.2016 Ida- Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-24-16804
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. aprill 2025, Jõhvi, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
K. B. hagi A. B. vastu abielu lahutamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
26.03.2025 ja 10.04.2025
Menetlusosalised
Hageja: K. B. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post
XXX)
Kostja:
A.B.
(isikukood
XXX, registrijärgne elukoht XXX e-post: XXX )
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada K. B. hagi abielu lahutamise nõudes.
2. Lahutada K. B. (isikukood XXX) ja A. B. (isikukood XXX) vahel 10.08.2016 Ida-
Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu (tõend nr. 4-2016/4703).
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele
abielulahutuse registreerimiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle
apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada
apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. K. B. esitas 05.11.2024 Viru Maakohtule hagi A. B. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja
palub lahutada abielu, kuna pooled elavad lahus, kostja ei ole nõus abielu lahutamisega
perekonnaseisuametis. Leppimisaega ei soovi, oidevad konfliktid ei võimalda perekonda koos
hoida. Hageja palus lahutada K. B. ja A. B. vahel 10.08.2016 Ida-Viru Maavalitsuses
sõlmitud abielu.
2. 06.11.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse
esitamiseks. Kostja esitas 13.11.2024 e-posti teel võõrkeelse (vene keeles) vastuse, milles
märkis, et on meremees ja saabub Eestisse mõne kuu pärast, tema poolt on soov abielu
säilitada.
Kohtuistungid
3. 26.03.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja kinnitas, et
elab alates 25.06.2024 kostjast lahus. Lahkuminemise protsess kestab juba 3 aastat, esines
füüsilist vägivalda.
Kostja kohtuistungile ei ilmunud, teatades eelnevalt, et palub määrata kohtuistungi aprilliks.
Kohus määras kuulata kostja ära 10.04.2024 kohtuistungil.
4. 14.04.2025 toimunud kohtuistungil kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et
elavad lahus alates 25.06.2024, samuti kinnitas, et hageja on varasemalt paaril korral rääkinud
abielu lahutamisest, kuid ta ei saanud aru, kas sellega on tõsi taga. Kostja kinnitas ka vägivalla
kasutamist.
Kohus teatas, et rahuldab hagi ja kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 10.04.2025 kell
16.00.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2
kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu.
Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud
asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p
2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
7. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult
lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust
arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on
elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele
võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt
võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja
ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse
abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 4-2016/4703 andmetel sõlmiti
poolte abielu 10.08.2016 Ida-Viru Maavalitsuses.
10. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungitel
antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole
võimalik. Pooled elavad lahus alates 2024.a. juunikuust. Kostja nõustus abielu lahutamisega.
Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on
lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine
otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
11. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §
66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.09.2015 sõlmitud
abielu.
12. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise
päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3
lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru
Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks.
Menetluskulude jaotus
13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude
jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,
võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud
ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Olev Mihkelson
Kohtunik